Kass, kes kõnnib omapead

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

PILK naelutatud saagile, hiilib kiskja maadligi oma ohvri poole ning peatub. On näha, kuidas ta lihased kollakaspruuni kasuka all värisevad. Ja siis sööstab ta nagu vibust lastud nool ehmunud ohvri poole, haarab käpaga saagist kinni ja surub selle vastu maad.

See võitlus elu ja surma peale ei toimu aga mitte Aafrikas, vaid Austraalias ning röövloomaks pole võimas lõvi, vaid väike metsistunud kodukass. Arvestuste kohaselt elab Austraalias ühtekokku 12 miljonit metsistunud kodukassi ja seda nii põhjas Cape Yorgi poolsaare troopilistes džunglites, lõuna pool kõrguvate mägede jahedatel nõlvadel kui ka sisemaa kuumades kõrbetes.

Kuidas kodukassid metsistusid?

Austraalia metsistunud kasside eellased olid täiesti tavalised kodukassid. Nende kasukas on sama värvi kui kodukasside oma – must, valge, hall või kollakasoranž. Ka kasuka mustrite poolest sarnanevad nad kodukassiga, neid on nii ühevärvilisi, laigulisi kui ka triibulisi. Metsakassidel on aga kodukiisudest lihaselisemad õlad ja kael. Isased kassid kaaluvad 3–6, emased 2–4 kilogrammi. Kui kodukassid sõltuvad suuremalt jaolt inimestest, saavad metsakassid oma eluga ise hakkama ning hoiavad inimestest eemale.

 Kodukassid sattusid Austraaliasse koos esimeste eurooplastest asunikega ning levisid 19. sajandi jooksul üle terve mandri. Paljud neist kassidest põgenesid vabasse loodusesse, teised aga lasti meelega lahti, et teha lõpp karjamaid laastavatele küülikutele. Kassid harjusid peagi oma uue koduga ning neist sai üks levinumaid Austraalia võõrliike. Praegu võib metsistunud kasse leida igast Austraalia nurgast ja ka paljudelt Austraalia lähedal asuvatelt väikestelt saartelt.

Ülimalt kohanemisvõimelised

Metsakassid on väga viljakad loomad. Enne, kui emane kass saab aastaseks, on ta juba toonud ilmale kuni seitsmest kiisust koosneva pesakonna. Edaspidi võib ta juba kolm korda aastas poegida, tuues korraga ilmale neli kuni seitse poega. Kasside eluea pikkus on seitse-kaheksa aastat ning nad on viljakad elu lõpuni. Kui üks kass sünnitab aastas kolm emast ja kolm isast poega ning sedasama teevad ka tema tütred, võib ta seitsme aastaga saada mitme tuhande kassi esiemaks.

Selleks, et oma sugu Austraalia karmis kliimas mitte välja surra lasta, ei piisa üksnes viljakusest. Kassid peavad sageli jahti kas õhtujaheduses või varahommikul. Kuuma päeva ajal väldivad nad ringi uitamist ja magavad õõnsates puurontides või jäneseurgudes. Metsistunud kassid on kinnitanud kanda isegi kõige karmimates kõrbetes, sest neil pole vaja eluspüsimiseks vett juua. Vajaliku veekoguse saavad nad kätte elusa saaklooma lihast.

Metsakassid pole toidu suhtes pirtsakad. Kuigi nad eelistavad küülikuliha, ütleb organisatsioon New South Wales National Parks and Wildlife Service: „Kasside menüüsse kuulub enam kui sada Austraalia kohalikku linnuliiki, viiskümmend imetaja- ja kukkurlooma liiki, viiskümmend roomajaliiki ning paljud konnad ja selgrootud.” Neil on ka tohutu isu. Isakassid söövad päevas tavaliselt niisuguse koguse toitu, mis võrdub 5–8 protsendiga nende kehakaalust. Kui kassiema kasvatab poegi, tarbib ta iga päev kuni 20 protsenti oma kehakaalust. Ühel kõrvalisel saarel sõid 375 metsistunud kassi kõigest ühe aasta jooksul 56 000 küülikut ja 58 000 merelindu.

Enamik Austraalia kohalikke loomi ei suuda end metsistunud kasside eest kaitsta. Keskkonnaajakirja „Ecos” sõnul arvatakse, et just kasside rööveluviisi tõttu on „ohustatud imetajate taasasustamisel põudsesse Austraaliasse vähe edu olnud”.

Lemmikloom või kahjur?

Kass oli populaarne koduloom juba muistses Egiptuses. Austraalias peab 37 protsenti peredest vähemalt ühte kassi. Suur osa neist kassidest pole aga steriliseeritud ning paljud kassipojad, keda kellelegi vaja pole, viiakse kuskile kodulähedasse metsa, kus nad üles kasvavad ning paljunema hakkavad.

Et sellest armsast koduloomast ei saaks keskkonnakahjurit, annab organisatsioon National Parks and Wildlife Service järgmised soovitused: Hoidke oma kassi kodus, ja seda eriti öösiti. Andke kassile piisavalt süüa. Pange kassile kaelarihm või varustage ta kiipmärgisega. Kinnitage kaelarihma külge kolm kellukest, et kaitsta metsloomade ja lindude elu. Steriliseerige oma kass. Tehke oma õuele võrk ümber, et kass välja ei pääseks.

Nende nõuannete järgimine nõuab küll aega ja raha, kuid see tasub end ära.

[Pilt lk 20]

Metsistunud kasse on Austraalias 12 miljonit

[Allikaviide]

Joel Winter/NSW National Parks and Wildlife Service, Australia

[Pildi allikaviide lk 21]

With permission of The Department of Natural Resources and Mines