Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Unevaegus — kas süvenev probleem?

Unevaegus — kas süvenev probleem?

Unevaegus – kas süvenev probleem?

TÄNAPÄEVAL lasub miljonitel inimestel üks tõsine võlg. Kui nende autost saab vrakk, karjäär kahjustub või koguni abielu puruneb, võib just see võlg peasüüdlaseks olla. Ka võib see mõjuda kahjulikult nende tervisele ja eluea pikkusele. Tegemist on defitsiidiga, mis nõrgendab organismi immuunvastust, muutes inimese vastuvõtlikuks mitmesugustele infektsioonidele. Sellega on seotud sellised erilaadsed haigusseisundid nagu suhkurtõbi, südamehaigused, ülitugev rasvumine, samuti muud terviseprobleemid. Paraku ei omista enamik kannatajaid sellele võlale erilist tähtsust.

Süüdlaseks on unevaegus, mis tekib, kui inimesel pole tema heaoluks vajalikku und piisaval määral. See võib olla põhjustatud tema elustiilist tulenevast tahtlikust unetakistusest või haigusest tingitud tahtmatust unetakistusest.

Meditsiiniteadlaste arvestuste kohaselt saavad nüüd inimesed kogu maailmas magada öösiti keskmiselt tund aega vähem kui vaja. Kuigi näiliselt ehk tühine, on see igaöine kuue miljardi tunnine unevõlg ajendanud keskendama uuringuid nii unega seotud haigustele kui ka nende mõjule elukvaliteedi vallas.

Kroonilist suutmatust magada peeti meditsiinimaailmas varem ainsaks tervisehäireks, mida üldiselt nimetati unetuseks. Kuid USA Kongressi moodustatud komisjon on koostanud loetelu 17 erisugusest unehäirest. Igal juhul on unetusel sedavõrd palju põhjusi, et seda peetakse sageli üheks muude terviseprobleemide sümptomiks sarnaselt palavikuga, mis võib viidata mingile infektsioonile.

Isegi juhuslikul magamatusel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Mõelgem näiteks sellele, mis juhtus Tomiga. Kuigi ta oli kogenud veoautojuht, sõitis ta oma raskeveohaagisega teetammist alla, mistõttu tähtsale kiirteele valgus 400 liitrit väävelhapet. Tom möönab: „Jäin magama.” Kahte USA kiirteed hõlmanud uuringutest selgus, et 50 protsenti neil teedel surmaga lõppenud kokkupõrkeid oli uniste juhtide põhjustatud.

Mõelgem ka sellele, millist ohtu kujutab endast unine kaastöötaja. Austraalia teadlane Ann Williamson ütleb: „Pärast 17–19 tundi väldanud ärkvelolekut oli mõningates testides osalejate sooritusvõime samasugune või halvem kui vere 0,5-promillise alkoholisisalduse korral.” Teiste sõnadega, katsealused toimisid, otsekui oleksid nad tarbinud alkoholi mõnes riigis seaduslikult lubatud piirnormi ulatuses või isegi rohkem! Kuna igal aastal juhtub maailmas sadu tuhandeid unevaegusest tingitud auto- ja tööõnnetusi, nõuab kõik see töö tootlikkuselt ja perekonnaelult ränka hinda. *

Millised võiksid olla unevaegust põhjustavad tegurid? Üks neist on tihti 24/7-ks kutsutud sotsiaalne nähtus – töö käib 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas. „USA Today” iseloomustab seda kui „meie elustiili muutvat kultuurilist maaväringut”, märkides, et „üha arvukamalt ööpäev ringi töötavaid müügi- ja teenindusasutusi lõikab profiiti kella eiramisest”. Paljudes maades vaatavad inimesed öö läbi jooksvaid telesaateid ja surfavad Internetis ajal, mil nad peaksid magama. Negatiivset rolli etendavad ka meeleoluhäired, mis tihtilugu avalduvad stressist ja kiirest elutempost tuleneva ahistustundena. Ja lõpuks on unevaeguses oma osa ka mitmesugustel füüsilistel haigustel.

Paljud arstid on märkinud, et on väga raske panna patsiente unevaegusse tõsiselt suhtuma. Üks arst kurtis, et kroonilist väsimust peetakse koguni staatussümboliks. Ja kuna tihtilugu halveneb unetakistuse all kannatajate tervislik seisund pikkamisi, ei pruugigi nad mõista, et neid vaevab tõsine unehäire. Paljud arvavad: „Hakkan lihtsalt vanaks jääma” või: „Ma ei suuda eluga hakkama saada, sellepärast tükingi ära kustuma” või: „Olen kogu aeg väsinud, sest mu puhkus pole kunagi piisavalt pikk”.

Unevõlast lahtisaamine on keerukas ülesanne. Kuid see, et mõistetakse, milline on tervislik unetsükkel, ning osatakse tunda ära unevaeguse märke, võib anda motivatsiooni teha oma elus muudatusi. Tõsise unehäire sümptomite äratundmine võib päästa elu.

[Allmärkus]

^ lõik 7 Arvatakse, et paljudes 20. sajandi kõige suuremates õnnetustes on süüdi väsimus. Vaata 2001. aasta 8. veebruari ajakirja „Ärgake!”, lk 6.

[Pilt lk 4]

Isegi juhuslikult ettetuleval magamatusel võivad olla katastroofilised tagajärjed