Loomad – kingitus Jumalalt

KAS sa oled kunagi loomaaias või tsirkuses igatsenud paitada mõnda armsat looma, näiteks suursugust lõvi või tiigrit? Võib-olla oled sa imetlusega jälginud, kui dresseerija või hooldaja seda teeb. Isegi üks piiblikirjutaja ütles ligi 2000 aastat tagasi: „Kõikide, niihästi metselajate kui lindude, niihästi roomajate kui mereelajate loomu võib inimese loomujõud talitseda ja on talitsenud” (Jakoobuse 3:7).

Igasugused loomad reageerivad inimeste armastavale hoolele ja tähelepanule. On tore näha, kuidas metsloomad seltsivad inimestega, kes on nad taltsutanud. Piiblikirjutaja Jakoobuse kaasaegne Rooma kirjanik Plinius Vanem jutustas, et inimesed on taltsutanud nii elevante, lõvisid, tiigreid, kotkaid, krokodille kui ka madusid ja isegi kalu.

Tegelikult hakati loomi kodustama juba palju varasematel aegadel. Kaua enne Jakoobust ja Pliniust olid egiptlased metsloomi taltsutanud ja neid lemmikloomadena pidanud. Ka tänapäeval pakuvad metsloomad inimestele huvi, ning paljusid loomi, keda võib näha loomaaias, peetakse nüüd ka kodudes.

Suhted loomadega inimkonna algusaegadel

Inimajaloo varajasim ülestähendus Piibel annab teada, et esimene inimene Aadam pani loomadele nimed. „Ja kuidas inimene igat elavat olendit nimetas,” ütleb Piibel, „nõnda pidi selle nimi olema. Ja inimene pani nimed kõigile lojustele ja lindudele taeva all ja kõigile loomadele väljal” (1. Moosese 2:19, 20). Tõenäoliselt õppis Aadam loomi põhjalikult tundma, et neile sobivad nimed leida. Sealjuures ei pidanud ta aga kartma isegi mitte metsloomi, kuna loomad elasid tollal inimesega rahus. Millist rõõmu võis küll pakkuda elu loomade keskel!

Jumal andis nii Aadamale kui ka Eevale ülesandeks loomade eest hoolitseda. Nagu Piibel ütleb, oli Jumala eesmärk see, et inimesed „valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad” (1. Moosese 1:26).

Lähedane side tänapäeval

Kui inimesed valitsevad loomade üle õigesti, võib tulemus olla südantsoojendav. Armastatud loom võib olla inimesele kalliks kaaslaseks, otsekui perekonnaliikmeks. Et see oli nii ka tuhandeid aastaid tagasi, näitab Piibli jutustus vaesest mehest, kellel oli „pisuke utetall”. Prohvet Naatan ütles kuningas Taavetile selle vaese mehe lamba kohta: „See sõi ta palukest, jõi ta  karikast, magas ta süles ja oli temale nagu tütar” (2. Saamueli 12:1–3, meie kursiiv).

Paljud tänapäeva inimesed mõistavad hästi, et loom võib saada truuks kaaslaseks, koguni nagu perekonnaliikmeks. Zimbabwe pealinna Harare lähedal elab üks pere, kus igale lapsele osteti oma koer. Kui üks poistest, kes oli tollal kaheksa-aastane, jalutas parasjagu koeraga, kukutas suur mürkmadu mamba end puu otsast alla otse poisi ette. Mamba ründas poissi, kuid koer hüppas välkkiirelt nende vahele ja päästis lapse elu. Kas sa kujutad ette, kui kalliks see pere oma koera pärast seda sündmust pidas?

Iseäranis väärtuslikuks peetakse neid koeri, keda on õpetatud abistama kurte. Üks kurt naine jutustab: „Twinkie tuleb uksekella helinat kuuldes minu juurde, müksab mu jalgu ning juhib mind siis ukse juurde. Ka siis, kui Twinkie kuuleb elektripliidi kella häält, jookseb ta minu juurde ning ma järgnen talle. Twinkie’t on õpetatud mind teavitama ka suitsu- ja tulealarmist. Sel puhul tõmbab ta endale tähelepanu ning heidab maha, mis viitab ähvardavale ohule.”

Hindamatut abi osutavad koerad ka pimedatele. Juhtkoerte dresseerija Michael Tucker, raamatu „The Eyes That Lead” autor arvab, et koer võib pimedale inimesele avada terve uue maailma, pakkudes talle „vabadust, sõltumatust, liikumisvõimalust ja seltsi”. Selline side koera ja peremehe vahel on tõeliselt imetlusväärne!

Koertest on kasu ka teistsuguste puuetega inimestel. Ühel naisel, kes saab liikuda vaid ratastooliga, on koer, keda on õpetatud telefoni ulatama ning ümbrikule panemiseks isegi kirjamarke limpsima. Üks teine koer on suuteline kuuletuma 120 käsklusele. See koer oskab peremehele poe riiulitelt konservikarpe ja pakke tuua. Peremees osutab laserkiirega esemele, mida ta soovib, ning koer toob selle talle.

Samuti võivad loomad aidata eakaid inimesi. Üks veterinaararst ütles, et lemmikloomad „annavad ühiskonnast eemale jäänud eakale inimesele elumõtte”. Ajaleht „The Toronto Star” kirjutas: „Inimesed, kellel on lemmikloom, on vähem stressis, nad käivad harvemini arsti juures ning neil on suurem tõenäosus südameinfarktist taastuda.”

Ühe huvitava tähelepaneku teeb ka teatmeteos „The New Encyclopædia Britannica”: „Lemmikloomade pidamine õpetab lastele, et eesõigused on seotud vastutusega, samuti annab see mõningaid teadmisi seksist. Lapsed märkavad peagi, et loomad paarituvad, millele järgneb tiinusperiood ning mitmesugused  sünnituse ja poegade eest hoolitsemisega seotud raskused.”

Lemmikloomadele pühendumine

Kuna loomad on inimestele erakordselt truud, armastavad mõned inimesed oma loomi isegi rohkem kui pereliikmeid. Abielulahutuste puhul otsustatakse vahel lemmiklooma hooldusõiguse üle varajagamise protsessis. Mõni inimene on koguni oma lemmikloomadele testamendis tohutu päranduse jätnud.

Pole siis ime, et lemmikloomadega on tänapäeval seotud suur äri. Lemmikloomade kohta antakse välja raamatuid ja ajakirju, kust võib leida igasuguseid nõuandeid. Kuna mõned loomapidajad on nõus võimaldama oma lemmikloomadele mistahes luksust, pakutakse lemmikloomadele kõikvõimalikke teenuseid.

Näiteks on loomapidajatel võimalik konsulteerida loomaarstidega, kes ravivad kõikmõeldavaid haigusi. On olemas ka lemmikloomade psühhiaatreid, kes kirjutavad loomadele antidepressante. Peale selle on veel lemmikloomade advokaate ja  kindlustusagente. Samuti pakutakse eri laadi teenuseid loomade eest hoolitsemisel ning võimalust neid dresseerida. Lemmikloomadele saab ka matuseid korraldada ning loomaomanikele pakutakse koguni võimalust oma lemmiklooma kloonida – seda kõike muidugi kenakese summa eest.

On näha, et loomadesse on kiindunud paljud inimesed. Dr Jonica Newby kirjutab oma raamatus „The Animal Attraction”: „Kui koer jookseb peremehele vastu, liputab saba ja lakub teda, tundub inimesele, nagu oleks tema kojutulek looma jaoks päeva kõrghetk, ja nii näib peremehele, et koer tõesti „armastab” teda. Seega on mõistetav, miks loomaomanikud tahavad ka looma vastu armastust osutada.”

Ent sellel, kui looma koheldakse kui inimest, on omad varjuküljed. Loomad ei suuda rahuldada inimese vajadusi, nii nagu seda teevad teised inimesed. Peale selle tekitab loomade linnas pidamine probleeme nii loomadele endale kui ka nende peremeestele. Neid probleeme käsitleme järgmises artiklis.

[Pilt lk 3]

Loomade taltsutamisel on pikk ajalugu

[Allikaviide]

A detail from The Great King of the Parthians Hunts With His Tame Panthers by Giovanni Stradanno: © Stapleton Collection/CORBIS

[Pilt lk 4]

Iisraeli karjused kohtlesid oma lambaid õrnalt

[Pildid lk 5]

Lemmikloomad võivad aidata eakaid ja puudega inimesi