Mis kasu toob kõndimine?

MILJONID inimesed paistavad arvavat, et kui neil pole võimalik liituda mõne terviseklubiga ja kulutada palju aega treeningutele, jääbki kehalise liikumise tervistav mõju neile kättesaamatuks. Ometi pole see tõsi. Dr Russell Pate Lõuna-Carolina ülikoolist ütleb: „Minu arvates peaks leidma ametlikku kinnitust mõte, et üks väga teretulnud asi on tore mõnus jalutuskäik pärast sööki oma koduümbruses.”

Kuid kas jalutuskäik võib tõesti nii palju head teha? Kas kõndimine toob tõepoolest märkimisväärset kasu tervisele?

Kõndimine on tõhus arstim

Kreeka arst Hippokrates pidas kõndimist „inimese parimaks arstimiks”. Üks tuntud ütlus kõlab: „Mul on kaks arsti – parem jalg ja vasak jalg.” Kas kõndimine on tõesti sedavõrd tervislik?

Mõningatest uuringutest ilmneb, et inimesed, kes regulaarselt kõnnivad, põevad vähem haigusi kui väheliikuvad inimesed. Ka osutavad uuringud sellele, et kõndides kahaneb südamehaiguste ja insuldioht. Parandades organismi insuliiniomastamist, võib see hoida ära suhkurtõve. Ka hoiab see luud tugevana ja takistab osteoporoosi arenemist. Kõndimine teeb tugevaks, paindlikuks ja vastupidavaks. See aitab kaalust alla võtta ja kaalus püsida. Lisaks tagab see parema une, ergutab mõttetegevust ning aitab hoida ära depressiooni.

Mõni aasta tagasi leidsid Lõuna-California ülikooli teadlased, et 15-minutiline kõnd vabastab murest ja pingest tõhusamalt kui nõrgatoimeline rahusti! Nagu muugi kehalise liikumise puhul, vabanevad kõndimise mõjul endorfiinid, ajukemikaalid, mis vaigistavad valu ja stimuleerivad lõõgastumist, tekitades rahulikkuse- ja mõnutunde.

Nagu kirjutab Kanada „The Medical Post”, tuleb tervisele kasuks isegi rahulik jalutuskäik. Väljaandes „The New England Journal of Medicine” avaldatud uurimusest selgub, et ka kõigest kilomeetrine käimisretk päevas vähendab suremust. Värsketest uuringutest ilmneb,  et kehaline aktiivsus kolm korda päevas kümme minutit korraga toob peaaegu sama palju kasu kui kehaline aktiivsus 30 minutit korraga. Niisiis, ehk otsustad oma auto sihtkohast kaugemale parkida ja ülejäänud tee kõndida või siis võtta päeva jooksul ette lühemaid käike.

Veelgi suuremat kasu võib tuua hoogne kõnd. Dr Carl Caspersen USA Atlanta Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskusest ütleb: „Kui loobuda istuvast eluviisist ja hakata harrastama hoogsat kõndi mitu korda nädalas pool tundi korraga, võib haigestumisoht tunduvalt kahaneda.” Üks kõndimise häid külgi on see, et seda võivad harrastada igas eas ja praktiliselt ükskõik millises tervislikus seisundis inimesed. Pealegi ei eelda see erilist ettevalmistust ega sportlikku vormi – piisab vaid sobivatest jalanõudest.

Naudi kõndimist

Kanna mugavat, avarat, vajaduse korral sooja kihilist rõivastust, mida saab hõlpsasti ära võtta. Vali painduvad, kerged, polsterdatud kannaosa ja avara pöiaosaga madalad jalatsid. Need peaksid olema tavalistest jalatsitest veidi suuremad. Kui plaanid kõndida rohkem kui pool tundi ning tee peal pole võimalik saada joogivett, võiksid võtta kaasa väikse veepudeli. Esimesed viis minutit kõnni soojenduseks rahulikus tempos. Hoia keha sirge, küünarnukid ja põlved kergelt kõverdatuna ning käed õrnalt rusikasse pigistatuna.

Pärast soojenduse tegemist mine üle loomulikule hoogsale tempole, sealjuures puudutab maad kõigepealt kand, siis rulluvalt pöiaosa. Niisiis läheb tarvis hea painduvusega jalatseid. Kas seda tundub olevat meelespidamiseks palju? Ära muretse – enamik inimesi käib juba loomu poolest nõnda. Tempo peaks võimaldama sul kaaslasega vestelda, ilma et hakkaksid hingeldama. Kui sa alles alustad kõndimisega, siis suurenda kestust, vahemaad ja kiirust järk-järgult. Kõndimisretke lõpupoole jahuta end tempot aeglustades maha. *

Suurenenud südame löögisagedus ja hingamissagedus, samuti kerge kuni mõõdukas higistamine on kehalise pingutuse normaalsed märgid. Esimestel päevadel võid tunda, et lihased on veidi valulikud ja hellad. Jälgi oma keha reageeringuid. Kui tunned, et pingutad ülemäära, aeglusta tempot või tee lühike puhkepaus. Ent kui tajud selliseid sümptomeid nagu pigistus või valu rinnas, südamepekslemine, äge hingamispuudulikkus, peapööritus või iiveldus, katkesta käimine ja kutsu kohe abi. *

Väikese koormuse tõttu on kõndimisel selliste treeningalade nagu jooksmise ja aeroobika ees kindlad eelised. Sellest tulenevalt on väiksem ka oht vigastada liigeseid või lihaseid. Kõndimine on tõepoolest tervisespordiekspertide soovitatav ala number üks. Niisiis, hea enesetunde nimel mine kõndima!

[Allmärkused]

[Kast lk 27]

KASULIKKE NÄPUNÄITEID KÕNDIMISE KOHTA

● Kõnni sirgelt, lõug püsti (maaga paralleelselt), pilk suunatud 6 meetri kaugusele ette

● Käi mõõdukas tempos. Ära arva, et sul tuleb käia sedavõrd kiiresti, et sa ei saa hingeldamise pärast enam normaalselt vestelda

● Ära astu ülemäära pikki samme. Kiiruse lisamiseks tee kiiremaid ja lühemaid samme

● Käed peaksid liikuma ette-taha ja küünarnukid olema keha lähedal. Ära viibuta käsi ühele ja teisele poole

● Ära astu täistallaga. Tald peaks igal sammul rulluma ning pöid jalga maast lahti tõukama

● Jalaraskusi pole tarvis kanda. Need segavad loomulike kõndimisliigutuste tegemist ning võivad koormata sidemeid ja kõõluseid