Sambia hunnitud  joad

„ÄRGAKE!” SAMBIA-KORRESPONDENDILT

AASTAKS 1855 oli šoti misjonär ja maadeuurija David Livingstone juba aastaid rännanud mööda Aafrika mandrit, mis oli tollal ülejäänud maailmale suures osas tundmatu. Kui Livingstone võimsa Zambezi jõe kallast mööda ida poole matkas, kuulis ta kohalikelt hõimuliikmetelt allavoolu jäävast hiiglaslikust joast. Joa tohutu mühina ja veeaurupilvede tõttu kutsuti seda Mosioatunyaks, mis tähendab ’mürisevat suitsu’.

Livingstone otsustas otsida üles selle joa, mis nüüd Victoria nime kannab. Esimesi muljeid joast kirjeldas ta nii: „Roomanud kalju servale, vaatasin aukartust tundes alla suurde kuristikku, mis lahutas laia Zambezi jõe ühte kallast teisest. Vesi langes alla tuhande meetri laiuselt astangult ning sööstis kolmkümmend meetrit allapoole kitsasse 15–20-meetrisesse kuristikku.”

Suurvee ajal peetakse Sambia ja Zimbabwe piiril asuvat Victoria juga maailma kõige laiemaks joaks. Siis langeb 108 meetri sügavusse lõhangusse 545 miljonit liitrit vett minutis. Seejärel tormab Zambezi jõgi läbi sügava siksakilise kanjoni, mis on umbes 60 meetri laiune. Tänu nendele ainulaadsetele geograafilistele iseärasustele pakubki Victoria juga vapustavat vaatepilti.

Juga ümbritsev loodus on samuti erakordselt kaunis. Sinna on loodud rahvuspark, kus kasvab palju vaimustavalt mitmekesiseid puu- ja taimeliike ning elab pilkupüüdvaid loomi, näiteks jõehobusid, elevante, kaelkirjakuid, gnuusid, sebrasid ja isegi lõvisid. Kaljudel aga pesitsevad kotkad ja üks haruldane pistrikuliik.

Livingstone kirjutas: „Inglismaad ei saa võrreldagi siinse iluga. Seda paika pole varem näinud mitte ühegi eurooplase silmad, aga inglid on seda kütkestavat vaatepilti oma lennul kindlasti imetlenud.” Sellest ajast, mil Livingstone joa avastas ja sellele Inglismaa kuninganna Victoria järgi nime andis, on möödas ligi 150 aastat. Nüüd käib siin igal aastal sadu tuhandeid turiste kõikjalt maailmast, et seda hunnitut juga oma silmaga näha.

Victoria juga peetakse loodusimeks ning see juga on tõesti oma mainet väärt. Kuid ka mitmed vähetuntud joad Sambia paljudel laiadel jõgedel on hingematvalt kaunid. Kirjeldame neist nüüd mõningaid.

 Ngonye juga

Ühel kuumal ja kuival novembrikuu päeval, kaks aastat enne seda, kui Livingstone esmakordselt Victoria juga nägi, jõudis ta Ngonye joa juurde, mis on tuntud ka kui Sioma juga. Livingstone kirjutas: „Jõe ülesvoolu jäävad saared, kus kasvavad taimed, millele ei leidu ilu poolest võrdset. Joa kohal kõrguvalt kaljult avanes kõige ilusam vaatepilt, mida olin eales näinud.” Ka need, kes tänapäeval Ngonye joa juurde matkavad, nõustuvad Livingstone’i sõnadega.

Livingstone jutustas: „Kilomeetreid allpool voolab jõgi kitsas sängis, mis on vaid saja meetri laiune. Jõgi lausa pulbitseb veemasside lakkamatust voolust, nii et isegi kõige paremal ujujal oleks siin raske pinnal püsida.”

Lumangwe juga

Paljud Sambia jugadest asuvad ligipääsmatutes paikades ning on püsinud rikkumatuna. Joad erinevad üksteisest suuruse poolest. Lumangwe on nagu miniatuurne Victoria juga. Siiski pole need joad sugugi mitte väikesed. Üks neist langeb 30 meetrit üle saja meetri laiuselt astangult. Tänu joast tõusvale veeaurule kasvab selle lähedal isegi väike vihmamets.

Kalambo juga

Sambia kõrgeim juga Kalambo voolab alla kõrgplatoolt Ida-Aafrika alangule. Kalambo joa langus on enam kui 200 meetrit ning jõgi sööstab alla kiviselt kaljult, kus kuivaperioodil pesitsevad suured ja haruldased marabud.

„Kalambo on seega kõrguselt teine otse alla langev juga Aafrikas [Lõuna-Aafrika Vabariigis asuva Tugela joa järel] ja kaheteistkümnes maailmas ning kaks korda kõrgem kui Victoria juga,” kirjutatakse väljaandes „National Monuments of Zambia”.

Kuigi sellele joale on raske ligi pääseda, kirjeldab Aafrika kohalik kirjanik C. A. Quarmby Kalambot kui „üht Aafrika meeldejäävaimat paika”. Ta ennustab: „Kulub veel kaua aega, enne kui see tavaliseks turistide peatuspaigaks saab. ... Kalambo juga õnnestub näha vaid üksikutel õnnelikel.”

Paljud Sambia joad ja teised looduslikud vaatamisväärsused jäävad tõepoolest asustatud paikadest eemale. „National Monuments of Zambia” märgib, et „mõnda kohta pääseb üksnes Land-roveriga, teistesse vaid jalgsi”. See aga ongi üks asjaolu, mis teeb need paigad nii eriliseks. Siiski on kõik külalised siia teretulnud. Geoloog Kagosi Mwamulowe Sambia riiklikust looduskaitsekomisjonist selgitab, et nende eesmärk on anda inimestele võimalus sealset imelist loodust nautida, kuid samal ajal ka selle ürgset ilu kaitsta.

Sambia suurim aare

Kirjanik Richard Vaughan märgib oma raamatus „Zambia”: „Sambia on seniajani kauni loodusega maa, millest suur osa pole tundmatu mitte ainult külalistele, vaid ka kohalikele elanikele. ... Seda maad ilmestavad ka eripalgelised järved, jõed, metsad ja mäed.” Loodus pole aga Sambia suurim varandus.

„Sambia rahvas on tuntud südamlikkuse, rõõmsameelsuse ja elujõu poolest,” kirjutab Vaughan. Teine kirjanik David Bristow ütleb aga nii: „Sambia südameks on sealsed inimesed, kes on soojad nagu Aafrika päike.” Kui sa kunagi juhtud siia maailmanurka tulema, võid sa seda ise tõdeda.

 [Kaart/pildid lk 18]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

TANSAANIA

KONGO DV

ANGOLA

SAMBIA

KALAMBO JUGA

LUMANGWE JUGA

Lusaka

NGONYE JUGA

VICTORIA JUGA

ZIMBABWE

MOSAMBIIK

INDIA OOKEAN

[Pildid]

Lumangwe juga, „miniatuurne Victoria”

Kalambo juga, mis on Victoriast kaks korda kõrgem

Ngonye juga, paik, kus „enamiku aja saab üksindust nautida”

[Allikaviited]

Lumangwe ja Ngonye juga: Marek Patzer/www.zambiatourism.com; kaart: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 16, 17]

Victoria juga – ’mürisev suits’

[Allikaviide]

Marek Patzer/www.zambiatourism.com