Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Tasakaalukas suhtumine loomadesse

Tasakaalukas suhtumine loomadesse

Tasakaalukas suhtumine loomadesse

NAGU varem märgiti, andis Jumal inimesele ülesandeks hoolitseda maa ja kõigi loomade eest. Piibel ütleb: „Kõik sa [Jumal] panid tema jalge alla, pudulojused ja härjad kõik puha, samuti metsloomad, taeva linnud ja mere kalad” (Laul 8:7–9; 115:16).

See, kuidas inimesed seda ülesannet täidavad, on väga tähtis. Jumala Sõna ütleb: „Õige hoolib oma looma hingest” (Õpetussõnad 12:10, P 1997). Seadustes, mis Jumal iisraellastele andis, rõhutati korduvalt, et inimene peab arvestama loomade vajadustega (5. Moosese 22:4, 10; 25:4). Oma ülesannet täites on inimesed leidnud endale lemmikloomi nii koduloomade kui ka kodustatud metsloomade hulgast (1. Moosese 1:24).

On aga hea meeles pidada, et Piibel rõhutab selget vahet inimeste ja loomade vahel. Mitte loomad, vaid inimene tehti Jumala „näo järgi” (1. Moosese 1:26). Loomad loodi piiratud elueaga, inimestele aga anti väljavaade elada maa peal igavesti (1. Moosese 3:22, 23; Laul 37:29). Jeesus Kristus ütles, et kui tahame elada igavesti, tuleb meil ilmutada usku ja õppida tundma Jumalat, mida aga loomad teha ei suuda (Johannese 3:36; 17:3). Pealegi võrdleb Piibel inimesi, kes ei vääri ülestõusmist, „mõistmatute loomadega, kes on oma loomu poolest sündinud püütavaiks ja hukutavaiks” (2. Peetruse 2:9–12).

Loodud inimese heaks

Jumal lõi loomad inimeste heaks. Loomad võivad aidata inimesel tööd teha ning olla meile kaaslaseks või lemmikloomaks. Loomad tõendavad ka Jumala armastust ja tarkust. Meile pakub ju rõõmu näha armsaid loomi ja saada nende instinktiivset tarkust uurides Looja kohta rohkem teadmisi (Laul 104:24; Õpetussõnad 30:24–28; Roomlastele 1:20). Üks näide sellisest tarkusest ilmneb putukariigis. On tõesti tähelepanuväärne, kuidas mesilased omavahel suhtlevad ja üksteisele toidu asukoha suunda näitavad, rääkimata sellest, mismoodi nad oma keerukaid meekärgi valmistavad.

Inimene saab kasutada loomi ka toiduks. Alguses andis Jumal inimesele toiduks vaid taimed. Ent rohkem kui 1600 aastat hiljem, pärast Noa päevil toimunud veeuputust, ütles Jumal: „Kõik, mis liigub ja elab, olgu teile roaks; kõik selle annan ma teile nagu halja rohugi” (1. Moosese 1:29; 9:3, meie kursiiv). Seda öeldes andis Jumal inimesele õiguse loomi süüa. Selline mööndus tuli inimesele arvatavasti kasuks, kuigi alguses ei pidanud liha inimese toidusedelisse kuuluma.

Lemmikloomadega seotud probleemid tänapäeval

Näib, et minevikus pidasid inimesed üsna harva oma lemmikloomi toas, ja nii on see ka praegu paljudes maakera paikades. Ent viimastel aegadel, kui inimesed on kolinud linna ja rikastunud, on muutunud tavaliseks ka lemmikloomade toas pidamine. See on aga tekitanud tööstusriikides mõningaid probleeme.

40 protsenti umbes 500 miljonist lemmikloomast maailmas elab Ameerika Ühendriikides. Seal peetakse ligikaudu 59 miljonit koera ja 75 miljonit kassi. Londonis ja Pariisis on aga ühe pere kohta isegi rohkem lemmikloomi kui New Yorgis.

Mõned aastad tagasi liisiti Pariisis umbes 70 prügiautot, et puhastada vaakumpumba abil kõnniteid koera väljaheidetest. Ühe arvestuse järgi jäi ligikaudu 250 000 Pariisi koerast päevas maha 25 tonni väljaheiteid, millest suudeti ära koristada vähem kui pool. Teadete kohaselt on igal aastal sadu inimesi koerte väljaheidete tõttu libastades viga saanud ning haiglaravi vajanud.

Peale selle tekitab probleeme koerte haukumine. Mõned koeraomanikud lubavad oma koeral teha säherdust lärmi, mida nad inimese puhul ealeski välja ei kannataks. Lemmiklooma pidajate foorumist Internetis võib lugeda, et „koeraomanikud, kelle koerad teisi oma haukumisega häirivad, ei tee sellest väljagi”. Mõned peremehed ei tee midagi, et keelata oma koeral haukumast isegi siis, kui see segab tähtsat vestlust.

On ka koeri, kes on rahulikud ja kuulekad siis, kui peremees on kodus, kuid kes häirivad naabreid pererahva ära olles. Koeraomanikud armastavad oma looma kõigest sellest hoolimata, kuid inimesed, kes vahetustega tööl käivad, või emad, kes üritavad oma last magama panna, ei pruugi sama leplikud olla. Lisaks sellele võivad igavust tundvad loomad muutuda ärritunuks ja agressiivseks.

Lemmikloomade kiire sigimine on probleem, mis ilmneb eriti linnades. On arvestatud, et Ameerika Ühendriikides sünnib igal aastal 17 miljonit koera ja 30 miljonit kassi. Miljonid neist loomadest viiakse loomade varjupaika ning ainuüksi Ameerika Ühendriikides tuleb igal aastal neli kuni kuus miljonit varjupaika toodud looma magama panna.

Miks viiakse nii paljud loomad varjupaikadesse? Tihtipeale sellepärast, et armastus loomade vastu jääb lühiajaliseks. Armas kutsikas või kiisu kasvab peagi suureks ja vajab rohkem hoolitsust. Ühelgi pereliikmel ei pruugi aga olla ei aega ega kannatust, et loomaga tegeleda või teda õpetada. Loomaekspert dr Jonica Newby ütleb: „Vastupidi üldisele arvamusele näitavad kogu maailmas tehtud uuringud, et pooled varjupaiga koertest pole hulkuvad loomad, vaid nende peremehed on nad ise sinna toonud, kuna nad ei kannata välja seda, et koer haugub, lõhub asju või nõuab lihtsalt nii palju energiat.”

Ühel infolehel võetakse probleem kokku järgnevalt: „Elusolenditest võivad saada justkui äravisatavad esemed, millest hoolitakse siis, kui need on armsad, kuid visatakse ära siis, kui need on muutunud tülikaks. Selline suhtumine looma elusse on üldlevinud ning laostab meie kultuuri.”

Tähtsad tegurid, millega arvestada

Eriti tõsist järelemõtlemist vajab lemmikloomade koju võtmine siis, kui elatakse linnas. Mõned loomad vajavad iga päev liikumist, et olla terved. Austraalias tehtud uuring „National People and Pets Survey” ütleb: „Jalutamine ja liikumine on oluline koera füüsiliseks heaoluks ja see virgutab looma ka vaimselt. Koerad, kes saavad vähe liikuda, võivad muutuda raskesti kuuletuvaks.” Paljud koeraomanikud on aga pärast rasket tööpäeva liiga väsinud, et minna koeraga jalutama ja lasta tal kogunenud energia välja elada.

Nii et inimesed, kes soovivad võtta endale looma, peaksid endalt küsima: kas mul on aega oma loomale küllaldaselt vajalikku tähelepanu pöörata? Kas mu loom peab enamiku päevast üksi kodus veetma? Kas mul on aega loomaga jalutama minna või temaga mängida? Kui mu koer vajab väljaõpet, kas suudan ise oma koera dresseerida või kas olen valmis käima temaga koertekoolis? Kas loomaga tegelemine röövib minult aja, mida läheks vaja tähtsamate asjadega tegelemiseks?

Veel üks asi, millele tasub mõelda, on see, et loomapidamine võib olla kallis. Ühes uuringus selgus, et aasta jooksul läheb Ameerika Ühendriikides koeraga loomaarsti juures käimine peremehele maksma keskmiselt 196 dollarit, kassiga 104 dollarit. Peale selle kulub raha ka toidule ja muule vajalikule. Mõningates riikides tuleb veel maksta looma registreerimise eest.

Raske säilitada tasakaalu

Kindlasti meeldib meie Loojale see, kui tunneme rõõmu tema loodud loomadest ning hoolitseme nende eest. Kuigi enamik inimesi arvab, et loomi ei tohi julmalt kohelda, lasevad paljud meelelahutuseks nii härgi, koeri kui ka kukki julmalt kohelda või võitlustes tappa. Kahjuks ei kohtle inimesed loomi alati sel moel, nagu Jumal seda meilt ootab.

Teisest küljest on aga inimesi, kelle jaoks loomad muutuvad liiga tähtsaks. Kui loomaarmastust ei tasakaalusta mõistlikkus, hakkavad nad pidama lemmiklooma elu inimese omast tähtsamaks. Näiteks kord, kui ühes loomakliinikus tulekahju puhkes, kogunesid loomaomanikud haigla ukse taha ning mõned neist olevat püüdnud „tuletõrjujate ketist läbi murda, karjudes, et tahavad surra koos oma kalli loomaga”.

Muidugi on lemmiklooma surm väga kurb. Aga isegi looma surma tuleb suhtuda tasakaalukalt. Nagu varem märgitud, ei loodud loomi Jumala näo järgi, samuti ei antud neile igavese elu võimalust nagu inimestele. Piibel ütleb inimeste kohta: „[Jumal] on nende südamesse pannud ka igaviku” (Koguja 3:11). Midagi sellist ei ole öeldud loomade kohta.

Piibel ei ütle, et loomi oleks vale tappa. On ju liha praegu tavapärane toit. Kas on aga õige lemmiklooma magama panna, kui see on haigeks jäänud ning kannatab? Seda otsust võib olla väga raske langetada. Ometi võib loomaomanik jõuda järeldusele, et kiire ja valutu lõpp on parem kui kulukas ravimine, mis vaid pikendab looma kannatusi ning võib perele rahaliseks koormaks olla.

Jumal armastab väga inimesi, keda ta on loonud. Kas ei peaks siis meie kohtlema armastavalt ja vastutustundlikult loomi, kelle Jumal on meie hoole alla usaldanud? Paljud inimesed, kes on loomadesse kiindunud, on vaimustuses tulevikulootusest, mis annab võimaluse tunda loomadest rõõmu sel viisil, nagu Jumal seda algselt oli kavandanud. Seda teemat arendabki sarja viimane artikkel.

[Pilt lk 7]

Miks pannakse igal aastal loomade varjupaikades miljoneid loomi magama?

[Allikaviide]

© Hulton-Deutsch Collection/CORBIS

[Pildid lk 8, 9]

Looma eest hoolitsemine võib nõuda rohkem, kui linnaelanik võib ette kujutada

[Pilt lk 9]

Loojale meeldib, kui kohtleme loomi armastavalt