Vaatleme maailma

Kahanevad tooted

„Sel supersuuruste ja superautode ajastul on mõningate toodete mõõtmed tegelikult kahanemas,” teatab ajakiri „Time”. „Alates jogurtist kuni jäätiseni ning pesupulbrist kuni mähkmeteni on tootjad pakendkaupade sisaldist tasapisi kärpimas – kuid tavaliselt ei kärbi nad sellele vastavalt hindu.” Taktika pole küll kaugeltki uus, kuid majanduslanguse ning aina kokkuhoidlikumaks ja hinnatundlikumaks muutuvate tarbijate tõttu on tootjad tasuvuse nimel kahandamas oma toodete sisaldist nüüd üha jultunumalt. Enamik ostjaid ei pane tähelegi, kui kaal või mõõtmed on mõne grammi või sentimeetri võrra muutunud, ent tagajärjeks on see, et tarbija kulutab rohkem ja saab vastu vähem. „Tarbijatel ei tule muidugi pähegi, et nad peaksid iga kord, kui nad midagi ostavad, netokaalu kontrollima või pakendis sisalduva üle lugema,” ütleb tarbijakaitseküsimusi käsitleva veebilehe looja Edgar Dworsky. „Tegemist on hiilgava tarbijalt raha väljameelitamise moodusega – tarbijail pole õrna aimugi, et neid alt tõmmatakse.”

 Seep on elupäästja

Ainuüksi see, kui seebiga käsi pestaks, võiks päästa aastas miljoneid elusid, sest see aitaks inimestel vältida kõhulahtisust põhjustavaid haigusi, väidab Londoni Hügieeni ja Troopikameditsiini Kooli õppejõud Val Curtis. Jaapanis Kyotos peetud kolmandal ülemaailmsel veefoorumil nimetas Curtis inimese väljaheidetes sisalduvaid haigusetekitajaid „rahvavaenlaseks number üks”, teatab „The Daily Yomiuri”. „Mõningates kogukondades,” märgib ajaleht, „on naistel tavaks pärast seda, kui nad roojanud last on pesnud, asuda puhtakspesemata kätega toitu valmistama.” Käte pesemine seebi ja veega võib hoida ära surmatoovate viiruste ja bakterite leviku. Curtise sõnul tuleks seebiga kätepesemine arengumaadele kõhulahtisust põhjustavate haiguste vähendamisel kolm korda odavam kui vee kvaliteedi parandamine.

Alpirada

Aastal 2002 avati Euroopas matkaradade kompleks Via Alpina. „5000 kilomeetri pikkune Alpirada pakub matkajatele võimalust läbida traditsioonilisi matkaradu pidi Euroopa kõige kaunimat maastikku,” kirjutab Londoni „The Independent”. Kaheksat Alpiriiki ühendav rada algab Itaalia kirderannikul merepinna kõrgusel asuvast Triestest ning lõpeb Monacos samuti merepinna kõrgusel paiknevas Monte Carlos. Läbi mägede kulgev rada tõuseb tasapisi kuni 3000 meetri kõrgusele ning lookleb ümber kõrgeimate tippude. Hoolega valitud rajad asuvad „kõige kuulsamate looduslike ja kultuuriliste huviväärsuste ligiduses”, väidab Prantsuse turismiorganisatsioon La Grande Traversée des Alpes. Ilmselt on vähe neid matkajaid, kes raja kogu selle pikkuses läbivad. Selle asemel „võib matkata kogu perega; võib proovida käia läbi mõni kilomeeter, seejärel koju minna. Kuid Via Alpina avab uusi võimalusi neile, kel sooviks veeta kodu lähedal kosutav, rahulik, argielumuresid hajutav puhkus”, kirjutab ajaleht. Matkajaile pakuvad ööbimisvõimalust 300 piki rada asuvat hotelli, pansioni või mägilaagrit.

Mereliigid on kadumas

Maailmameri on lakanud olemast piiritu sinimaailm hiigelkogustes väljapüüdmata kaladega, tõdevad merebioloogid dr Ransom Myers Halifaxist Dalhousie ülikoolist ja dr Boris Worm Saksamaalt Kieli mereteaduste instituudist. Nende sõnul on mereliigid üksteise järel jõudmas hävingu äärele. Selle nähtuse taga on arenenud satelliit- ja hüdrolokatsioontehnika, mille abil merepüügilaevastikud kalade asupaiga kindlaks määravad. Nagu teatab Toronto „The Globe and Mail”, „on viimase 50 aasta jooksul püütud kõiki suuri kalaliike sedavõrd süstemaatiliselt, et 90 protsenti igast liigist on kadunud”. Dr Myers arvab, et sedasorti liikide, samuti selliste kõige hinnatumate toiduks tarbitavate liikide nagu tuunikala, tursk, lest, marliin ja mõõkkala kadumine kahjustab tugevalt maailmamere ökosüsteemi. Dr Worm lisab: „Me hävitame planeedi elutegevust tagavat süsteemi, mis on äärmiselt arutu tegu.”

Malaaria tugevdab Aafrikas oma haaret

Malaaria tapab „Aafrika mandril päevas 3000 last”, tõdeb Prantsuse ajaleht „Le Figaro”. Nagu teatab Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), on Aafrikas rohkem kui 300 miljonit ägedat malaarianakkuse juhtu aastas, põhjustades vähemalt miljoni inimese surma. Aastal 2000 kannatas Burundi ühe kõigi aegade raevukama malaariarünnaku all. Seitsme kuuga nakatus pool rahvastikust – umbes 3,5 miljonit inimest. Probleem seisneb selles, et hiniin ei avalda ravimiresistentsete parasiitide tõttu enam toimet. Paljud Aafrika riigid on kõrgete hindade kartuses keeldunud asendamast hiniini uuemate malaariaravimitega, mida saadakse Hiinas kasvavast üheaastasest pujust. Tagajärjeks on see, et „malaaria on Aafrikas oma haaret aina tugevdamas”, nagu on öelnud üks WHO ametnik.

Püüd hoida ladina keelt elavana

Ehkki paljud peavad ladina keelt surnud keeleks, püüab Vatikan seda elava ja ajakohasena hoida. Miks? Sest kuigi Vatikanis on käibekeeleks itaalia keel, on ametlikuks keeleks ladina keel, mida nüüdki veel entsüklikates ja muudes dokumentides kasutatakse. Kui 1970. aastatel otsustati, et missat tuleks pidada kohalikes keeltes, taandus ladina keele kasutamine tunduvalt. Seejärel rajas paavst Paulus VI keele elavana hoidmiseks ladina keele sihtasutuse. Üheks sammuks oli avaldada kaheköiteline ladina-itaalia sõnaraamat, mis ka kohe ära müüdi. Nüüd on avaldatud uus, 100 eurot maksev koondväljaanne. See sisaldab umbes 15 000 nüüdisajastatud ladina terminit, nagu näiteks escariorum lavator (nõudepesumasin). Uus köide aga loodetakse „saada valmis kahe-kolme aastaga”, kirjutab „The New York Times”. Valdav osa lisatavaid sõnu „kuulub arvuti- ja infovaldkonda”.

Selgitused, mis jäävad ebaselgeks

„Patsiendid unustavad peaaegu 80 protsenti sellest, mida arst neile haiglasviibimise ajal on kõnelnud, sealjuures on ligikaudu pooled asjad neile valesti meelde jäänud,” teatab mitmel maal teostatud uuringu põhjal teadusuudiste leht „wissenschaft.de”. Hollandi Utrechti ülikooli teadlase Roy Kesselsi sõnul on unustamise peapõhjusteks kõrge iga, eelarvamused, stress ja visuaalse selgitusmaterjali puudumine. Et oluline info patsientidele paremini meelde jääks, soovitatakse arstidel kõnelda selgelt ja üheselt mõistetavalt, mainida esmalt kõige olulisemat infot ning kasutada piltlikke abivahendeid, näiteks röntgenipilti.