Acinipo – unustatud linn

„Ärgake!” Hispaania-korrespondendilt

OLI kummaline kõndida teel, mida mööda olid kaks tuhat või enamgi aastat tagasi astunud ibeerid ja roomlased. Alustanud koos sõbraga teed Lõuna-Hispaaniast Málaga rannikult San Pedro de Alcántara linnast, sõitsime mööda mägiteed põhja Andaluusia valgeid linnu (pueblos blancos) vaatama. Meist paremale poole jäi Sierra de las Nievese mäestik ning selle 1900 meetri kõrgune tipp Pico Torrecilla. Maastik meie ümber oli küll inspireeriv, kuid siiski polnud see võrreldav vaatega, mis ootas meid ees, kui laskusime müüriga ümbritsetud ajaloolise linna Ronda poole. Sellest ajast, mil see kaunis linn oli elanikega asustatud, on möödas aastatuhandeid. Siin elas muu hulgas kelte (kes kutsusid seda paika Arundaks), kreeklasi, foiniiklasi, roomlasi, vandaale ja maure, kes lõid 8. sajandil visigoote.

Meie sihtpunktiks oli aga hoopis Ronda la Vieja, Vana Ronda, mida tunti muiste nimega Acinipo (hääldus: athinipo). Üks Hispaania entsüklopeedia ütleb, et selle Siidoni päritoluga nime andsid linnale Foiniikia kaupmehed, kes tulid siia Siidonist, mis asub tänapäeva Liibanoni territooriumil. Nimi Acinipo sarnaneb kreeka ja ladina sõnadega, mis tähendavad viinamarju. Ja muistsetel müntidel võibki näha ühel küljel koos nisupeadega nime Acinipo ning teisel poolel viinamarjakobarat. Tõenäoliselt olid maaviljelus ja veinivalmistamine tolle aja elanike põhiliseks tegevusalaks. „Acinipo ... sai tänu oma geograafilisele asukohale suureks linnaks, munitsipaliteediks, millel oli õigus vermida oma münte, ning selle linna hilisematel elanikel olid samad õigused kui kõigil teistelgi Rooma impeeriumi kodanikel,” sõnab üks allikas.

Reisiteatmiku ja kaartide põhjal otsustades pidi Acinipo asuma Rondast mõne kilomeetri kaugusel loodes. Minu ameeriklasest matkakaaslane oli põnevil. Oli see ju tema esimene Euroopa reis ja ka esimene võimalus näha Rooma impeeriumi säilmeid.

Mööda kitsast teed edasi sõites avastasime, et linnavaremeid polegi nii kerge üles leida. Niisiis peatusime ja küsisime lambakarjuselt teed. Mehe sõnul tuli meil Ronda la Viejani jõudmiseks veel paar kilomeetrit sõita. Ja nii nagu karjus oli öelnud, märkasimegi varsti enda ees kõrgumas järsakut, kust võis tõesti olla kerge ennast kaitsta. Kui jõudsime selle arheoloogilise paiga sissepääsuni, kõrgus meie ees mäenõlv ning igal pool ümberringi vedeles kive, mis võisid olla Rooma ajast pärit ehitiste jäänused. Kunagi oli selles linnas olnud päris palju elanikke. Umbes kilomeetri kõrgusel mäe peal nägime kivimüüri, mis tekitas meis uudishimu. Mis varemed need on?

Miks rajati linn just siia?

Miks rajasid roomlased linna just siia keset tühja maad? Sellesse paika ei  saanud vaenlased tulla nii, et neid poleks märgatud. Roomlased polnud siiski esimesed, kes mõistsid selle strateegilise koha eeliseid. Arheoloogide sõnul oli see koht asustatud juba üle 4000 aasta tagasi. Foiniiklaste saabumisega umbes aastal 1000 e.m.a sai Acinipo tähtsaks linnaks, kuna foiniiklased tegelesid kaubavahetusega ning Acinipo oli ideaalne ühenduspunkt rannikuäärsete kolooniate Málaga ja Cádizi vahel.

Linnavaremete sissekäigu juures oli oma ametipostil valvur ning pärast lühidat vestlust lubas ta meil läbi vana värava linna siseneda. Paremat kätt jäid 8.–7. sajandist e.m.a pärit ringikujuliste elamute varemed. Hakkasime mööda mäge üles ronima ning jõudsime kivideni, mis olid kunagi kuulunud roomlaste ehitatud foorumile. Väljakaevatud varemete järgi on arheoloogid järeldanud, et foorumil asusid kunagi ühiskondlikud hooned ning et siinne väljak oli linna keskus.

Unikaalne teater

Heitsime pilgu taas mäetipus kõrguvale müürile. Mõtlesime, mis eesmärk võis sellel müüril Rooma ajal olla. Jõudnud müürile lähemale, saime aru, et see on teatri tagasein. Teater oli kivist, suure kaare ja torniga. Nagu roomlastel tavaks, olid kivid laotud üksteise otsa ilma sideaineta. Kui olime kaare alt läbi astunud, leidsime end keset areeni, ümberringi istmeread, kus võis olla kohti tuhandele inimesele. Teater oli raiutud välja mäenõlvast. Milline võimas tunne oli küll seista areenil, kus kunagi olid mänginud rooma näitlejad ja esinenud oraatorid!

Roomlased teadsid, kuidas mäenõlvu kõige paremal viisil ära kasutada, ja raiusid neisse teatreid. Rooma teatrite ja amfiteatrite varemeid võib leida ka Lääne-Hispaaniast Méridast, Saksamaalt Trierist, Prantsusmaalt Nîmes’ist ja Arles’ist ning isegi kaugelt põhjast Walesis asuvast Caerleonist. Kuulsad amfiteatrid olid ka Pompeis ja Roomas. Rooma Colosseum mahutas isegi 50 000 vaatajat. Endisest Rooma impeeriumist võib tegelikult leida enam kui 75 Rooma amfiteatri varemeid. Muistsed näitlejate rändtrupid käisid teatrist teatrisse ja lahutasid oma näidenditega rahva meelt.

Acinipo teater ongi linna kõige paremini säilinud osa. Istepaigad on leidlikult rajatud mäenõlvale. Peale selle pakkus mäesein ülalpool järsakul puhuva tuule eest ideaalset kaitset. Samuti oli teater kavandatud nii, et saaks kasutada loomulikku akustikat.

Pärast teatri imetlemist ronisime järsakule, kust avanes suurepärane vaade igasse ilmakaarde. Meist vasakule ehk lõunasse jäi Ronda linn, paremale ehk põhja muistne Olvera linn. Istusime teatri pingile, eemal kõrgumas sünge pilvelaam nagu lava eesriie. Püüdsime sellel üksikul mäenõlval ette kujutada, missugune võis olla elu selles sagimist täis, kuid kõrvalises linnas 2000 aastat tagasi. Mõtlesime, mida põnevat oleks selles ainulaadses paigas veel avastada. Ehk avanevad selle paiga saladused siis, kui selle endised elanikud kord surnuist üles äratatakse (Johannese 5:28, 29; Apostlite teod 24:15).

[Kaart lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MADRID

Acinipo

Ronda

Málaga

 [Pilt lk 15]

Tahvel sissekäigu juures: „Acinipo arheoloogiline paik”

[Pilt lk 15]

Rooma elamute jäänused

[Pilt lk 15]

Teatri tagasein

[Pilt lk 15]

Teater ja lava

[Pilt lk 15]

Teatri nurgatorn

[Pilt lk 15]

Mäetipp, kus asub Acinipo

[Pilt lk 16]

Esiplaanil enne Rooma aega ehitatud majade vundamendid