Elu pealpool pilvepiiri

„ÄRGAKE!” BOLIIVIA-KORRESPONDENDILT

PALJUSID puhkajaid tõmbab mägedesse võimalus üksi olla, majesteetlikke vaateid nautida, matkata, ronida ja suusatada. Miljonid inimesed elavad aga alaliselt orgudes ja platoodel, mis jäävad pilvemassiividest kõrgemale. Kuid elu sedavõrd kõrgel võib avaldada inimeste tervisele, sõidukitele ja ka toiduvalmistamisele omamoodi mõju. Millest on sellised probleemid tingitud ja kuidas nendega hakkama saada? Kuid kõigepealt küsimus: kas kõrgel mägedes elab tõepoolest nii palju inimesi?

Paljud kõrgalad on kujunenud majandusliku kasvu piirkondadeks. Miljonid México linna elanikud elavad rohkem kui kahe tuhande meetri kõrgusel merepinnast. Denver USA-s Colorados, aga ka Nairobi Kenyas ja Johannesburg Lõuna-Aafrikas asuvad enam kui 1500 meetri kõrgusel. Himaalajas elab miljoneid inimesi üle 3000 meetri kõrgusel. Andides  paikneb mitu suurt linna rohkem kui 3300 meetri kõrgusel merepinnast, pealegi töötab seal inimesi 6000 meetri kõrgusel asuvates kaevandustes. Kuna nii paljud elavad kõrgaladel, on üha olulisemaks muutunud uurimisküsimus, kuidas organism sealse eluga kohaneb. Selgunu paneb meid organismi imelist ülesehitust sügavamalt hindama.

Mis meid mägedes ees võib oodata

See, mida Doug kõrgele Andidesse saabudes tundis, on üsna tüüpiline. Ta ütleb: „Lennujaamas kohvritega askeldades tundsin järsku peapööritust ja pidin äärepealt minestama. Ehkki see möödus üsna pea, vaevasid mind esimese nädala-paari jooksul peavalud ja unehäired. Ärkasin alatasa järsku üles tundega, et olen lämbumas. Paar kuud polnud mul erilist söögiisu, ma väsisin kiiresti ning mul oli suurem unevajadus.” Katty lisab: „Olin ikka arvanud, et kõik need jutud kõrguseprobleemidest on inimeste kujutluste vili. Nüüd tean, et nii see pole.”

Arstid nimetavad Dougi kogetud unehäireid perioodiliseks hingamiseks. See on äsja suurtele kõrgustele saabunud inimeste puhul tavaline nähtus, ent see võib tunduda mõnikord üsna hirmuäratavana. Magades võib hingamine aeg-ajalt seiskuda koguni mitmeks sekundiks. Sellest tingituna võidakse vahetevahel õhku ahmides ootamatult ärgata.

On inimesi, kellele kõrgustesse tõusmine ei valmista mingeid probleeme. Mõned inimesed kogevad ebameeldivaid reaktsioone 2000 meetri, umbes pooled esmasaabunutest aga 3000 meetri kõrgusel. Huvitav on see, et kui kõrgpiirkondade elanikud pärast vaid üht-kaht nädalat madalikualadel viibimist koju tagasi pöörduvad, kogevad nad tihtilugu samasuguseid reaktsioone. Miks?

Miks mõjutab kõrgus organismi

Suurem osa probleeme on tingitud hapnikupuudusest. Kuna atmosfäärirõhk on seda madalam, mida kõrgemale tõustakse, on õhus 2000 meetri kõrgusel merepinnast umbes 20 protsenti, 4000 meetri kõrgusel aga 40 protsenti vähem hapnikku. Hapnikupuudus mõjutab enamikku meie organismi funktsioone. Kahaneb lihasjõudlus, närvisüsteemi stressitaluvus ning ka seedeorganite rasvaomastatavus. Kui organism vajab rohkem hapnikku, siis tavapäraselt hakkab inimene automaatselt sügavamalt hingama. Miks ei toimi see siis suurtes kõrgustes?

Seda, kuidas täpselt organism hingamisrütmi juhib, ümbritseb veel paljuski teadmatus. Kehalise pingutuse korral ei käivita sügavat hingamist pelgalt hapnikupuudus. Intensiivsema hingamise põhiteguriks paistab olevat hoopis lihastööst tingitud süsinikdioksiidi kogunemine verre. Suurematel kõrgustel inimene küll hingab tugevamalt, ent mitte piisavalt tugevalt, et kompenseerida alalist hapnikuvõlga.

Mis põhjustab peavalu? Boliivias La Pazis peetud esimesel meditsiini- ja psühholoogiaalasel suurte kõrguste mõju käsitleval maailmakongressil selgitas üks kõneleja, et paljud kõrgustõve sümptomid tulenevad vedeliku kogunemisest ajju. Mõningatel inimestel tõstab see koljusisest rõhku. Tundub, et tingituna kolju suurusest, on inimesi, kes ei koge sellist mõju. Kuid harvadel juhtudel võib seisund kujuneda eluohtlikuks. See, et lihased ei allu enam kontrollile, nägemine hägustub, tekivad hallutsinatsioonid ja meeltesegadus, on hoiatav märk, et kiiresti on vaja arstiabi ning siirduda madalamatele kõrgustele.

Arukad ettevaatusabinõud

Suured kõrgused avaldavad tugevaimat mõju teisel või kolmandal päeval, seega on soovitatav mõni päev enne ja pärast saabumist süüa vaid kerget toitu, eeskätt just õhtuti. Rasvaste toitude asemel oleks pärast kohalejõudmist hea süüa süsivesikuid, näiteks riisi, kaera ja kartuleid. Kasulik oleks pidada meeles nõuannet „Hommikusöök olgu nagu kuningal, õhtusöök nagu kerjusel”. Hoiduda tuleks ka füüsilistest pingutustest, sest see võib lõppeda tõsise kõrgustõvehooga. Põhjuseks, et kõige  sagedamini kannatavad selle all just noored inimesed, võib olla see, et nad kipuvad seda nõuannet ignoreerima.

„Kanna peas mütsi ja kasuta päikesekaitsekreemi” on siinjuures samuti kohane nõuanne, sest meid ohtliku päikesekiirguse eest kaitsev atmosfäär on hõredam. See kiirgus võib silmi ärritada või koguni kahjustada, seepärast kanna korralikku kaitset pakkuvaid päikeseprille. Lisaks kuivatab hõre mäestikuõhk silmi, see aga ärritab neid veelgi. Seepärast oleks hea rohkesti vedelikku juua.

Arstid hoiatavad, et inimesed, keda vaevab tugev ülekaalulisus, kõrge vererõhk, sirprakkaneemia, või ka mingi südame- või kopsuhaigus, peaksid tegema läbi põhjaliku meditsiinilise kontrolli, enne kui otsustavad võtta ette reisi pealepoole pilvi. * Kui ollakse äsja põdenud mingit tõsist külmetushaigust, bronhiiti või kopsupõletikku, oleks ehk tark reis edasi lükata, sest suured kõrgused koos hingamisteede nakkuse või suure füüsilise koormusega võivad mõnikord põhjustada ohtlikku vedeliku kogunemist kopsudesse. Hingamisteede haigused võivad põhjustada hapnikunälga ja tõsiseid tervisehädasid ka põlistele mägilastele. Seevastu astmaatikutele toob elu kõrgustes tihtilugu kergendust. Rühm vene arste teatas selsamal suurte kõrguste mõju käsitleval kongressil, et nad ravivad teatud kaebustega patsiente kõrgmäestikukliinikus.

Kõrgetes paikades elamine

Kõrgetes paikades elamist pole vaja karta. Tegelikult on kõrgmaapiirkondi – näiteks Kaukasuse mäed –, kus hulk rahvaid on kuulsad tavatu pikaealisuse poolest. On inimesi, kes on aastaid elanud ülikõrgetes paikades. Üks „Ärgake!” lugeja Andidest jutustab: „Elasin ja töötasin 13 aastat 6000 meetri kõrgusel kaevanduspiirkonnas vulkaanitipu läheduses. Väävlikamakate lahtimurdmine sepahaamriga oli ränk töö. Kuid päeva lõpus oli meil tavaks jalgpalli mängida!” Inimorganismi tähelepanuväärne võime kohaneda uute tingimustega täidab meid imetlusega Looja tarkuse vastu. Ent kuidas tuleb organism suurtel kõrgustel hapnikupuudusega toime?

Kõrgetesse paikadesse sattudes on organismi esmane reaktsioon südame ja kopsude töö kiirendamine. Seejärel väheneb vere plasmakogus, misläbi suureneb hapnikku transportivate punaliblede kontsentratsioon. Lühikese ajaga suunatakse täiendavas koguses verd ajju, mis seda kõige enam vajab. Juba mõne tunni pärast sünteesib luuüdi täiendavalt vere punaliblesid, millel võib olla parem hapnikusiduvus. Kõik see tähendab seda, et kuigi täielikuks  suurte kõrgustega kohanemiseks kulub ehk kuid, võib normaalne südame löögisagedus ja hingamine taastuda juba mõne päevaga.

Probleemid mootorsõidukite ja toiduvalmistamisega

Kuid inimorganism pole sugugi ainuke hapnikunälja all kannataja – ka mootorsõiduk paistab töötavat loiult. Kuigi kohalik mehhaanik võib küttesegu koostist ja süütemomenti reguleerida, on mootori võimsus ikkagi väiksem. Millised on aga toiduvalmistamise probleemid?

Kerkimata kook, pudenev leib, mitte kunagi pehmeks keevad oad ning vedelaks jäänud keedetud munad võivad koka meeleheitele viia. Millest see kõik on tingitud ja mida saaks ette võtta?

Kulinaarsed ebaõnnestumised on sagedasemad ja silmatorkavamad küpsetiste puhul. Madalama õhurõhu tõttu paisuvad leibu ja kooke kergitavad gaasid jõudsamalt kui merepinna kõrgusel. Õhumullikesed taignas suurenevad, mistõttu küpsetis muutub rabedaks, või mis veelgi halvem, mullikesed võivad lõhkeda, nii et kook kokku vajub. Ent seda probleemi pole sugugi raske lahendada. Kui kooki kergitatakse vahustatud munade abil, võib neid lihtsalt vähem vahtu lüüa. Kui aga retseptis on toodud ära ka kergitusaine, saab selle kogust vähendada. „The New High Altitude Cookbook” soovitab võtta kergitusainet 600 meetri kõrgusel 25 protsenti, 2000 meetri kõrgusel aga 75 protsenti vähem.

Pärmitooteid valmistades tuleks jälgida, et taigna maht ei suureneks rohkem kui kaks korda. Kuna munad tugevdavad kookide rakustruktuuri, võib retsepti kohandada, kasutades suuremaid mune. Liigne suhkrukogus seevastu nõrgestab rakustruktuuri, seepärast tuleks suhkrut võtta veidi vähem, sest kuna vesi aurustub taignast madala õhurõhu tõttu kiiremini, suureneb taignas suhkru kontsentratsioon. Et toit kaotab hõredas ja kuivas mäestikuõhus rohkem niiskust, tuleks enamikus retseptides vedelikukogust tõepoolest suurendada.

Suurtes kõrgustes kulub peaaegu iga toidu valmistamiseks rohkem aega. Näiteks muna tuleb keeta 1500 meetri kõrgusel minut, 3000 meetri kõrgusel kolm minutit rohkem. Sel juhul oleks hindamatuks abiks kiirkeedupott. Kõrgemates paikades on ilma selleta tegelikult võimatu ube ja herneid pehmeks keeta.

Niisiis, reisi mägismaale pole põhjust karta. Mõnda aega tuleb ehk ähkida ja puhkida, biskviitkook võib tulla välja rohkem pannkoogi sarnane ning auto võib liikuda edasi otsekui liigesepõletikus kilpkonn, ent suhteliselt hea tervise korral kujuneb kogu ettevõtmine tõenäoliselt meeltülendavaks.

[Allmärkus]

[Joonis/pildid lk 12, 13]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Mõningad maailma kõrgmäestikulinnad ja kõrgemad mäed

–9000 meetrit–

Mount Everest,

Nepal ja Hiina

8850 meetrit

–7500 meetrit–

–6000 meetrit–

Kilimanjaro, Tansaania

5895 meetrit

Aucanquilcha, Tšiili

5346 meetrit

Mont Blanc, Prantsusmaa

4807 meetrit

–4500 meetrit–

Potosí, Boliivia

4180 meetrit

Puno, Peruu

3826 meetrit

Fuji mägi, Jaapan

3776 meetrit

La Paz, Boliivia

3625 meetrit

–3000 meetrit–

Trongsa Dzong, Bhutan

2398 meetrit

México, Mehhiko

2239 meetrit

Mount Washington,

New Hampshire,

Ameerika Ühendriigid

1917 meetrit

Nairobi, Kenya

1675 meetrit

Denver, Colorado,

Ameerika Ühendriigid

1609 meetrit

–1500 meetrit–

–merepinna tase–

[Pilt lk 10]

La Paz, Boliivia 3625 meetrit

[Pilt lk 10]

Johannesburg, Lõuna-Aafrika Vabariik 1750 meetrit