Vaatleme maailma

Tõmbelukuga suletud haavad

Haavade sulgemine meditsiinilise tõmbelukuga toimib paremini kui tavaline õmblus, teatab Saksamaa ajaleht „Frankfurter Allgemeine Zeitung”. „Tõmbelukuga kirurgiline side kleepub naha külge nagu tavaline plaaster. Side, millel on hammaste read, asetatakse mõlemale poole haava ning tõmmatakse kinni nagu rõivaste tõmbelukk.” Uuringus, mille korraldas Saksamaa Göttingeni ülikooli kliinik, võrreldi kahte patsientide gruppi, kellel oli operatsiooni teel nahakasvaja eemaldatud. Mõlemal patsientide grupil õmmeldi nahaalused koed tavapäraselt kinni. Pealmine nahakiht suleti aga ühel grupil meditsiinilise tõmbelukuga, teisele grupile tehti tavaline õmblus. Haavad, mis suleti tõmbelukuga, jätsid järele õhemad armid, samuti jäi vähem näha inetuid redelitaolisi haavaarme.

 Sipelgad ja parasiiditõrje

„Mõned sipelgad kasvatavad peale seente ka baktereid, mis aitavad parasiitidest lahti saada,” teatab Bloombergi uudisteagentuur. Lehed ja orgaanilised jäätmed, mida aedniksipelgad oma pessa tassivad, ei ole mõeldud söömiseks, vaid seente kasvatamiseks. Neid seeni ründavad aga mikroparasiidid, mis võivad seenesaaki vähendada või selle sootuks hävitada. Kaitsmaks oma seeneaeda, kasvatavad sipelgad keha peal baktereid. „Niipea, kui seente parasiidid välja ilmuvad, hõõruvad aedniksipelgad oma keha parasiitide vastu, et neid tappa,” ütleb raport.

Kirikuskäijate arv Kanadas üha väheneb

„Kanadas võidutseb sekularism,” ütles Kanada prantslasest kirjanik Yann Martel intervjuus väljaandele „Publishers Weekly”. Ja ajalehes „The New York Times” öeldakse, et Montrealis „langeb kirikuskäijate arv nii kiiresti, et vähemalt 18 kirikut on viimase kolme aasta jooksul suletud ja tühjalt seisma jäetud või kortermajadeks ümber tehtud, ning üks kirik on koguni pitsabaariks muudetud”. Ontario provintsi Kingstoni Queen’i ülikooli teoloogiaprofessor Marguerite Van Die kirjutas: „Tekkinud on ühiskond, kus religioon ei avalda enam kultuurilist mõju.”

Venezuela äikesetormid aitavad osoonikihil taastuda

90 protsenti osoonikihist moodustub tänu päikeselt tulevale ultraviolettkiirgusele, ülejäänud 10 protsenti aga tänu äikesetormidele. Äikesetorme leiab Venezuela Zulia osariigi Catatumbo rahvuspargi soistel aladel aset väga sageli. Caracase ajaleht „The Daily Journal” annab teada, et Catatumbo jõe delta piirkonnas esineb äikesetorme 140 kuni 160 päeva aastas. Arvatakse, et metaan – mis on kõduneva taimestiku ning ümbritsevate laguunide ja padurate lagunevate orgaaniliste ainete kõrvalsaadus – vallandab madalatesse pilvedesse jõudes äikese. Teine Catatumbo äikesetormide omapära on see, et äike lööb nii kaugel, et müristamist pole kuulda. „See on loodusnähtus, mida ei esine kuskil mujal maailmas,” öeldakse veebisaidil „Lost World Adventures”.

Kõige kallimad linnad

Tokyo, Moskva ja Osaka on maailma kõige kallimad linnad. Niisuguse järelduseni jõuti organisatsiooni Mercer Human Resource Consulting tehtud uuringus. Uuriti 144 linna ning selles võeti arvesse enam kui 200 toote ja teenuse, näiteks eluaseme, riiete, transpordi, meelelahutuse, mööbli ja majapidamistarvete keskmist hinda. Pooled kahekümnest kõige kallimatest linnadest asuvad Aasias. Genf, London ja Zürich on Moskva järel kõige kallimad Euroopa linnad. New York näib olevat kalliduse poolest kümnendal kohal, Kanada linnadest ei kuulu aga ükski esimese saja hulka. Kõige odavam olevat elu Paraguay linnas Asunciónis.

Hääbuvad keeled

„Maailmas räägitavate keelte arv kahaneb kiiremini, kui hävib elusloodus,” öeldakse raportis, mida tsiteerib Londoni ajaleht „The Independent”. Keeleteadlaste hinnangul räägitakse maailmas 6809 keelt ja 90 protsenti neist keeltest räägib vähem kui 100 000 inimest. Keeli, mida kõneleb vähem kui 50 inimest, on 357, ning 46 keelt räägib teadupoolest vaid üks inimene maailmas. Koloniseerimise tagajärjel on 176-st Põhja-Ameerika põlisrahvaste keelest kadunud 52 keelt ning 235-st Austraalia põliselanike keelest 31. Professor Bill Sutherland Inglismaa East Anglia ülikoolist ütles, et kui võrrelda keelte ohustatust loomade ohustatusega, oleks palju rohkem keeli kui loomaliike liigitatud „äärmiselt ohustatud”, „eriti ohustatud” ja „ohualdiste” keelte hulka. Ta lisab: „See, millises ohus on linnud ja loomad, on hästi teada, kuid selgub, et keeled on palju suuremas kadumisohus.”

Külmetushaiguste põhjus

Paljud arvavad, et haigeks jäädakse külmetamise tõttu. „Teadlased on aga üle saja aasta kulutanud nii aega kui ka energiat, et seda vana arusaama ümber lükata,” teatab „The New York Times”. „Vaatamata sellele seostatakse külmetushaigusi ikka ilmaga ning uurimistöö sellel alal käib edasi.” Alates Louis Pasteuri katsest 1878. aastal on tehtud tuhandeid eksperimente, et teada saada, kas ja kuidas põhjustab külmetamine külmetushaigusi. On üllatav, et teadlased pole ikkagi saanud sellele küsimusele kindlat vastust. Üks maailma juhtivaid eksperte külmetushaiguste alal dr Jack Gwaltney juunior arvab, et nende haiguste tekkes ei etenda peamist rolli mitte temperatuur, vaid niiskus. Niisiis on „külmetushaigus kompleksne nähtus, mitte mingi üks konkreetne haigus. On mitmeid sarnaseid haigusi, mis vallanduvad ilma mõjul seni veel tundmata viisil”, kirjutab „The New York Times”.

Psühholoogilised probleemid töö juures

„Viimasel ajal pole töövõimetust põhjustanud mitte füüsilised, vaid psühholoogilised probleemid,” kirjutab Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. Töövõimetusega toimetulekut puudutavas uuringus osales enam kui 180 Kanada firmat ning uuringus selgus, et „79 protsenti vastanutest pidas psühholoogilist seisundit peamiseks lühiajalist töövõimetust põhjustavaks teguriks ning 73 protsenti pidas psühholoogilisi probleeme põhiliseks pikaajalist töövõimetust põhjustavaks teguriks”. Tööstressi, hirmu ja masendust põhjustab uuringust osavõtjate sõnul muu hulgas see, et vanematel töötajatel on raske uuendustega kaasa minna, suurenenud töökoormus ning asjaolu, et moodsa tehnoloogia tõttu on inimesed pidevalt oma tööga seotud, mistõttu nende tööpäev nagu ei saakski kunagi otsa. Kanada Toronto stressiinstituudi dr Richard Earle’i sõnul saavad firmad töötajaid aidata sellega, kui „koolitavad juhatajaid psühholoogilisi haigusi ära tundma ja nendega toime tulema ning korraldavad tööandjatele abistamisprogramme ja teisi teenuseid”.