Vaatleme maailma

Sõbralikud lapsed on populaarsemad

„Firmateksad ja ülimoodsad elektroonikaseadmed ei taga populaarsust. Lapse populaarsuse tagajaks tema earühmas pole mitte niivõrd tema sotsiaalne seisund kuivõrd ta sõbralikkus,” kirjutab Saksamaa ajaleht „Psychologie Heute”. Psühholoogid Judith Schrenk ja Christine Gürtler Berliinis asuvast Max Plancki Inimarengu Instituudist jälgisid kümne põhikooli 234 last, kes õppisid kolmandas ja viiendas klassis. Nad leidsid, et mõjukamad olid need lapsed, kes tahtsid teistega hästi läbi saada ning olid sõbralikud ja avatud. Lapsed, kes teisi lõid ja naeruvääristasid, avaldasid kaaslastele vähem mõju. „Ka hea välimus või kopsakas taskuraha ei lähe koolikaaslastele suurt korda,” teatatakse raportis.

 Väärtuslik petersell

Tihti vaid garneeringuna kasutatav petersell on rikas vitamiinide ja mineraalide allikas, kirjutab Austraalia „The Sunday Telegraph”. „Tassis petersellis on rohkem beetakarotiini (A-vitamiini) kui suures porgandis, peaaegu kaks korda enam C-vitamiini kui apelsinis ning rohkem kaltsiumi kui tassis piimas. Ka on petersellis rohkem rauda kui samas kaalulises koguses maksas, peale selle on see hea B1- ja B2-vitamiini allikas.” Meditsiiniliselt on „petersell tõhus diureetikum, mis tähendab, et see aitab organismil vabaneda liigsetest vedelikest”, annab ajaleht teada. Sellest võib olla abi ka mõningate maksa-, põrna-, mao- ja kuseteede haiguste korral. Värskelt tarvitatuna „on see üks paremaid ja muidugi ka odavamaid hingeõhu värskendajaid”. Kuid artikkel hoiatab, et „mõningate organismi seisundite, näiteks raseduse korral, ... võib see oma östrogeensete komponentide tõttu olla ohtlik”.

Kas visiitkaardid lähevad moest?

„Pidades silmas Brasiilias toime pandavaid arvukaid inimrööve, oleks ettevõtjatel turvalisem loobuda kandmast kaasas visiitkaarte, millel on toodud ära nende ametinimetus ja -seisund,” tsiteeritakse äriajakirjas „Exame” turvakonsultandi Carl Paladini sõnu. Selline isiku kohta käiv teave annab kurjategijaile vihje tema jõukuse kohta. Suure turvafirma Kroll direktor Vagner D’Angelo väidab koguni, et inimese rahatasku sisu võib saada ta elule saatuslikuks. Ta annab nõu, et suure riskiga riikides tegutsevad äriinimesed jätaksid oma kaartidelt ära igasugused viited tiitlitele ja ametiseisundile ning „loobuksid kaardi puhul kasutamast kallist paberit ja uhket trükki”. Kartuses, et peagi jõuavad kurikaelad ka selle taktika jälile, on mõningad juhtivtöötajad visiitkaartidest üleüldse loobunud.

Aidsiepideemia Kariibi mere piirkonnas

Aafrika järel on kõrgeimad HIV-nakkuse näitajad maailmas Kariibi mere maades, teatab „The Miami Herald’i” rahvusvaheline väljaanne. „Mõningate arvestuste järgi on HIV-nakatunuid 2,4 protsenti Kariibi mere maade täiskasvanust elanikkonnast”, kusjuures mõningais linnapiirkondades on nakatunuid peaaegu 12 protsenti. „Epideemia täit ulatust takistab avalikkuse ette toomast hirm, mahasalgamine, piiratud ravivõimalused ja tervishoiuressursside nappus,” kirjutab „The Miami Herald”. „Arvatakse, et ainuüksi aastal 2001 suri Kariibi mere piirkonnas sellesse haigusesse umbes 40 000 täiskasvanut ja last.” Maailmapanga tervishoiuspetsialist Patricio Marquez, kes on spetsialiseerunud Kariibi mere maadele ja Ladina-Ameerikale, ütleb, et aidsioht „puudutab elanikkonna kõige suurema tootlikkuse ja viljakusega vanuserühma. ... Hävimisoht varitseb tervet sugupõlve”. Kõige rohkem kaotusi on enam kui 6-protsendilise nakkusnäitajaga Haitis. „Tervishoiueksperdid ja poliitikud hoiatavad, et hävinguoht varitseb regiooni väikeriike, kelle käekäik oleneb piiratud tööjõust ja ressurssidest ning ka turismist,” kirjutab ajaleht.

Säramine ultraviolettvalguses

Paljud teadlased on juba ammu arvanud, et mõningate lindude säravad värvid aitavad neil paarilist ligi meelitada. Kingstonis (Kanada, Ontario) asuva Queen’s University bioloogid leidsid, et ühe linnuliigi suled peegeldavad ultraviolettvalgust. „Kasutades pliiatsitaolist mõõteriista nimetusega spektromeeter, selgus teadlastele seni nende silme eest varjule jäänud tõde ameerika põhjatihaste tagasihoidliku sulestiku kohta,” kirjutab ajakiri „Canadian Geographic”. Spektromeeter näitas, et „isaste ameerika põhjatihaste sulestik oma säravvalgete toonide ja tugevama kontrastiga on emaste omast eredam. Suguliselt kõige edukamate isaste pealagi ja rind peegeldab inimsilmale nähtamatut ultraviolettkiirgust tugevamini”. See avastus pakub uut tõendusmaterjali selle kohta, et lindude „värvieristusvõime ja nägemisteravus ületab inimese oma”, kirjutab „Canadian Geographic”.

Rekordiline purse Päikesesüsteemis

Jupiteri kuul Io toimus „kõige võimsam vulkaaniline purse, mis senini Päikesesüsteemis on registreeritud”, teatab „Science News”. „Jupiteri gravitatsioonilainetest tingitud võimsad loodejõud kujundavad lakkamatult Io reljeefi ja tõstavad selle temperatuuri, muutes selle vulkaaniliselt aktiivseks. Kuul võib toimuda tosin või enam võimsat purset aastas.” Artiklis öeldakse, et „rekordilise purske materjal paistab katvat 1900 ruutkilomeetrit – piirkonna, mis ületab Itaalias paikneva, maakera ühe kõige aktiivsema vulkaani Etna purskeala umbes tuhandekordselt”. Teadlased avastasid purske võimsa teleskoobi Keck II abil, mis paikneb Hawaiil Mauna Keal, mis on tegelikult samuti kustunud vulkaan. Keck II suutis purske registreerida tänu adaptiivsele optikale, mis „on võimeline maakera atmosfääri virvendusest põhjustatud hägusust piisavalt kiiresti korrigeerima”, kirjutab „Science News”.

Kuidas mõjub vanematele lapse surm

Nagu kirjutab Londoni „The Times”, „jälgisid Taanis asuva Århusi ülikooli teadlased nende 21 062 lapsevanema elu, kes olid kaotanud oma alla 18-aastase lapse kas haiguse, õnnetusjuhtumi, mõrva või enesetapu tõttu”. Nad võrdlesid neid 300 000 lapsevanemaga, kes polnud last surma läbi kaotanud. „Esimese kolme aasta jooksul pärast lapse surma oli tõenäosus, et ema sureb mingil ebatavalisel põhjusel – üldjuhul õnnetusjuhtumi või enesetapu tõttu – peaaegu neli korda suurem. Isa puhul suurenes risk 57 protsenti.” Suurenenud suremusnäitajate peapõhjuseks arvavad teadlased olevat süvenenud stressi.