Lootus — kas sellel on tegelikult tähtsust?
Lootus – kas sellel on tegelikult tähtsust?
DANIEL, kes oli kõigest kümneaastane, oli terve aasta vähiga võidelnud. Nii Danieli arstid kui ka ta lähedased olid juba lootuse kaotanud, kuid tema lootus oli kõikumatu. Ta uskus, et kui ta suureks sirgub, saab temast teadlane, kes aitab kaasa sellele, et ühel päeval vähile ravi leitakse. Eriti lootusrikkalt ootas ta selle arsti visiiti, kes oli spetsialiseerunud just sellisele vähivormile, mida tema põdes. Ent kui see päev kätte jõudis, oli see spetsialist sunnitud halva ilma tõttu visiidi ära jätma. Daniel vajus masendusse. Esimest korda valdas teda apaatia. Mõne päeva pärast ta suri.
Danieli loo jutustas meedik, kes uuris, millist mõju avaldab inimese tervisele lootus ja lootusetus. Seesuguseid lugusid on ehk teisigi kuulda olnud. Näiteks on eakas inimene juba kaugele eluõhtusse jõudnud, ent ihkab väga näha üht kauaoodatud sündmust – kas mõne lähedase külaskäiku või lihtsalt mingit tähtpäeva. Kui oodatud sündmus on möödas, saabub peagi surm. Millega on sellistel juhtudel tegemist? Kas lootusel on tõesti selline vägi, nagu arvatakse?
Üha enam meditsiiniteadlasi on avaldanud arvamust, et optimism, lootus ja teised positiivsed emotsioonid avaldavad inimese elule ja tervisele tõepoolest tugevat mõju. Ent sellistes seisukohtades ei valitse kaugeltki üksmeel. Mõned teadlased ei pea selliseid väiteid millekski enamaks kui ebateaduslikuks rahvaluuleks. Nemad eelistavad seisukohta, et füüsilistel haigustel on kindlad füüsilised põhjused.
Muidugi pole skeptilises suhtumises lootuse osatähtsusesse midagi uut. Paar tuhat aastat tagasi paluti kreeka filosoofil Aristotelesel defineerida lootust. Ta ütles: „See on uni ilmsi.” Hiljem on öelnud Ameerika riigimees Benjamin Franklin teravalt: „Kes elab lootusest, sureb peagi.”
Kuidas siis asi tegelikult on? Kas lootus on ikka alati kõigest soovunelm, tühipaljastest unistustest tröösti otsimine? Või kas on olemas kindel põhjus näha lootuses midagi enamat – midagi, mida me kõik terviseks ja õnneks vajame, midagi, millel on tõesti alust ja mis toob vaieldamatult kasu?