Kas töökoht või sõjatander?

„ÄRGAKE!” SAKSAMAA-KORRESPONDENDILT

„Olukord muutus lausa talumatuks. Olin töötanud kompaniis üle 30 aasta. Selle aja jooksul olin tõusnud töödejuhataja kohale. Siis ühel päeval tuli meile uus ülemus. Ta oli noor, hoogne ja ideedest tulvil. Tema meelest olin mina ettevõttes arengupiduriks, mistõttu ta hakkas mind türanniseerima. Pärast kuude kaupa osaks saanud solvamist, laimamist ja alandamist olid mu närvid täiesti läbi. Kui ettevõte tegi mulle ettepaneku pensionile jääda, nõustusin lahkuma.” (Peter) *

PETER oli langenud töökohakiusamise ohvriks. Peteri kodumaal Saksamaal kannatab töökohakiusamise all arvestuste järgi 1,2 miljonit inimest. Hollandis kogeb seda mingil ajal oma tööelus üks inimene neljast. Ühes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni raportis öeldakse, et töökohakiusamine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Austrias, Rootsis, Suurbritannias ja Taanis. Ent mis on töökohakiusamine?

„Närvide sõda”

Saksa uudistelehe „Focus” sõnul on töökohakiusamine „sagedane, korduv ja süstemaatiline tagakiusamine”. Sel puhul pole tegemist mitte lihtsalt töökohal ettetuleva narrimisega – teravate pilgete, arvustamise, aasimise ja vingerpussi mängimisega –, vaid ettekavatsetud psühholoogilise terroriga. Sihiks on ohver kollektiivist välja tõrjuda. *

Kiusamise taktika ulatub lapsikust vaenutsemisest kuritegelike traumadeni. Ohvrist saab laimujuttude, sõimu, agressiivse käitumise ja möödavaatamise märklaud. Mõnikord sunnitakse ohvrit üle töötama või siis määratakse teda regulaarselt täitma kõige ebameeldivamaid ülesandeid,  mida mitte keegi teine ei taha teha. Kolleegid võivad tahtlikult takistada ohvrit tõhusalt töötamast, näiteks varjates tema eest vajalikku infot. Mõnikord on kiusajad lasknud tühjaks ohvri auto kummid või murdnud sisse tema arvutisse.

Mõne ohvri kiusajaks on üksikisik, kuid sagedamini ründab ohvrit mitu kolleegi, avaldades talle sihiteadliku tülitamise või ründamisega ühissurvet.

Kõige üllatavam on ehk see, et paljudel juhtudel toimub kiusamine ülemuse teadmisel. Mõningate Euroopas korraldatud uurimuste järgi etendas ülemus selles umbes 50 protsendil juhtudel aktiivset rolli ning üsna sageli osutus just tema selleks ainsaks kiusajaks. Kõige selle tõttu võib inimese tööelu muutuda Saksamaa päevalehe „Frankfurter Allgemeine Zeitung” väljendit kasutades „pikaks ja pingutavaks närvide sõjaks”.

Mõju ulatub töökohalt kaugemalegi

Tihtilugu ulatub kiusamise mõju töökohast tükk maad kaugemale. Paljud ohvrid kannatavad julma kohtlemise tõttu tõsiste tervisehädade all. Kiusamise tagajärjeks võivad olla depressioon, unehäired ja paanikahood. Kuidas oli lugu alguses mainitud Peteriga? Tema eneseväärtustunne langes praktiliselt nulli. Samuti Saksamaalt pärit Margaretil soovitas aga arst psühhiaatriakliinikusse ravile  minna. Põhjus? Töökohakiusamine. See võib mõjuda laastavalt ka abielule ja muudele perekondlikele sidemetele.

Saksamaal on töökohakiusamine juba sedavõrd laialt levinud, et üks tervisekindlustuskompanii on seadnud ohvrite tarbeks sisse usaldustelefoni. See kompanii on leidnud, et üle poole helistanutest olid töövõimetud kuni kuus nädalat, kolmandik kuni kolm kuud ja kümme protsenti enam kui kolm kuud. Ühe Saksamaa meditsiiniajakirja arvestuste kohaselt „on kuni 20 protsendi enesetappude põhjuseks töökohakiusamine”.

Pole kahtlustki, et kiusamine võib muuta töötegemise painajalikuks kogemuseks. Kas oleks seda võimalik kuidagi ära hoida? Kuidas saaks töökohal rahumeelseid suhteid säilitada?

[Allmärkused]

[Pildid lk 4]

Kiusamise tõttu võib töötegemine kujuneda närvide sõjaks