Kui beebi nutt ei lakka

„ÄRGAKE!” KANADA-KORRESPONDENDILT

ARST kinnitas seda, mida ema juba varem oli kahtlustanud: beebi kannatab klassikalise tervisehäda – kõhupiirkonnas tekkivate järskude valuhoogude ehk voolmete käes. See sündroom tabab „koguni üht igast neljast lapsest”, kirjutab Kanada ajaleht „The Globe and Mail”. Üheks voolmete sümptomiks on mitu tundi vältav nutt vähemalt kolmel päeval nädalas. Mida murelik lapsevanem teha saaks? Lastearstid ütlevad, et paljudel juhtudel tuleb vanematel – ja lapsel – see lihtsalt üle elada. Aga kui kaua tuleb kannatada?

Värske Kanada uurimus, kus küsitleti voolmete all kannatavate imikute emasid, näitab, et enam kui 85 protsenti voolmejuhtudest leevenesid imiku kolme kuu vanuseks saades. See Ida-Ontario uurimisinstituudi lastehaigla epidemioloogiaosakonna juhataja dr Tammy Cliffordi eestvõtmisel korraldatud uurimus osutas ka sellele, et see, kui beebi kannatab voolmete all, ei tekita ema vaimsele tervisele püsivat kahju. „Kuus kuud pärast sünnitust on nad täpselt samasugused kui need emad, kelle lapsi voolmed ei vaeva,” ütleb dr Clifford. „Kui nutt lakkab, on see kõik sama hästi kui meelest läinud.”

„The Globe and Mail” annab teada, et see hiljutine dr Cliffordi ja tema kolleegide avaldatud uurimus „lisab teadmistele voolmete kohta uusi olulisi teaduslikke üksikasju, näidates, et voolmete käes kannatavad beebid võib jaotada kolme gruppi: need, kelle haigusseisund tekib ja kaob esimese kolme kuu jooksul; need, kes kannatavad pidevate voolmete all mitu kuud järjest; lisaks väike grupp neid, kel voolmed tekivad suhteliselt hilja, mõni kuu pärast sündi”. Sellele järgnevas uurimuses jälgitakse voolmete all kannatanud laste arengut, sealjuures pakub erilist huvi viimane grupp.

Lakkamatut nuttu peetakse ka üheks raputatud imiku sündroomi põhjuseks. Nagu teatab „The Globe and Mail”, „nutt iseenesest ei kahjusta last, seevastu imiku äge raputamine kas või lühikese aja jooksul võib põhjustada pöördumatuid neuroloogilisi kahjustusi, koguni surma”.

Teisest küljest võib lapse nutul – ka lakkamatul nutul – olla ka helgem pool. „Uuringust ilmneb, et lapsed, kes palju nutavad, saavad oma hooldajatelt hulga rohkem tähelepanu. Neid puudutatakse rohkem, neile naeratatakse rohkem, nendega kõneldakse ja neid kaisutatakse rohkem,” kirjutab „The Globe and Mail”.