Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas ohver sihikule võetakse

Kuidas ohver sihikule võetakse

Kuidas ohver sihikule võetakse

Monika oli äsja kooli lõpetanud, kui ta läks õigusbüroosse praktikandiks. Ta lootis sujuvalt tööellu sukelduda.

Horst oli 30. eluaastate keskpaika jõudnud arst, kel olid naine ja lapsed. Kõik näis tõotavat head läbilööki ja prisket sissetulekut.

Nii Monika kui ka Horst langesid töökohakiusamise ohvriks.

MONIKA ja ka Horstiga juhtunu annab meile väärtusliku õppetunni: seda, kes võib kiusamise ohvriks langeda, pole kaugeltki kerge ennustada. Võib ju igast ametisolijast kiusamise märklaud saada. Kuidas siis ennast kaitsta? Osaliselt aitab see, kui õppida taotlema töökohal ka probleemsete töökaaslastega rahu.

Kaastöötajatega läbisaamine

Paljude töö eeldab koostööd meeskonnaga ning panust selle heaks, et ühtses meeskonnas kulgeks kõik sujuvalt. Juhul kui kolleegid omavahel hästi läbi saavad, tuleb see tööle kasuks. Kui nad aga läbi ei saa, siis töö kannatab. Lisaks suureneb ka kiusamisoht.

Mis võiks meeskonna tõrgeteta tööd takistada? Üheks põhjuseks võivad olla sagedased muudatused isikkoosseisus. Sellises olukorras on raske luua omavahelisi sidemeid. Pealegi pole uued kolleegid kindlakskujunenud tööprotseduuridega tuttavad, see aga aeglustab kõigi tööd. Kui töö hakkab kuhjuma, on meeskond tõenäoliselt pidevalt pinge all.

Lisaks, kui meeskonnal puuduvad selged sihid, siis jääb puudu ühtsustundest. Näiteks võib seda ette tulla siis, kui enesekindluse puudumise all kannatav ülemus kulutab rohkem aega oma positsiooni kindlustamisele kui meeskonna juhtimisele. Ta võib üritada hoida olukorda kontrolli all koguni seeläbi, et õhutab kolleegide seas rivaalitsemist. Mis veelgi halvem, meeskonna struktuur on sedavõrd ähmane, et mõningad kolleegid ei suuda mõista, kus nende kohustused algavad, kus lõpevad. Näiteks võivad tekkida konfliktid siis, kui kumbki kahest töötajast arvab, et just tema kohustuseks on arveid allkirjaga kinnitada.

Sellises olukorras suhtlemine pingestub ning hinge jääb kriipima solvumistunne. Tööõhkkonda mürgitab kiivus ning kolleegid võistlevad omavahel ülemuse heakskiidu pälvimise nimel. Tühised arusaamatused hakkavad paistma tõsiste solvangutena – mutimullahunnikutest saavad suured mäed. Ongi loodud soodus õhkkond kiusamisele.

Kellest tehakse patuoinas

Mõne aja möödudes valitakse keegi töötajatest patuoinaks. Millist inimest võidakse tõenäoliselt sel kombel kohtlema hakata? Arvatavasti kedagi sellist, kes paistab silma mingi eripäraga. Näiteks võib ta olla ainus mees naiste seltskonnas või ainus naine meeskolleegide hulgas. Enesekindlat inimest võidakse pidada liiga agressiivseks, kinnist inimest seevastu veidi salakavalaks. Võimalik ohver võib olla isesugune ka selles mõttes, et on ülejäänutest kas vanem või noorem või ka parema ametialase ettevalmistusega.

Olgu patuoinas kes tahes, kolleegid „muutuvad väljavalitud ohvri vastu pahasoovlikuks ja häbematuks ning tunnevad seeläbi oma stressi leevenevat”, annab teada Saksamaa meditsiiniajakiri „mta”. Patuoina püüded olukorda parandada jäävad erilise eduta ning võivad isegi olukorda halvendada. Rünnakute sagenedes ja süstemaatilisemaks kujunedes jääb patuoinas üha tõrjutumaks. Sellises olukorras pole kiusamise ohver tõenäoliselt suuteline omal jõul olukorraga toime tulema.

Muidugi on väärkohtlemisele töökohas alati soodus pind olnud, ent paljud meenutavad aegu, mil kolleegide keskel tundus valitsevat rohkem heatahtlikkust. Organiseeritud mõnitamist esines haruharva. Ent aastate jooksul on tulnud esile „solidaarsusvaimu ja häbitunde üleüldine hääbumine”, nagu üks arst on seda iseloomustanud. Varjamatu võitluse algatamine töökohal ei tekita inimestes enam kuigi palju süümepiinu.

Seega on kõigil töölkäijatel igati põhjust otsida vastust küsimustele, kas kiusamist oleks võimalik vältida ja kuidas saaks töökohal rahumeelseid suhteid hoida?

[Pilt lk 6]

Kiusamise sihiks on ohver kollektiivist välja tõrjuda