Piibli seisukoht

Miks tuleks abielu pühaks pidada?

TÕENÄOLISELT väidaksid tänapäeval paljud, et nad usuvad abielu pühadusse. Miks siis nii suur hulk sõlmitud liitusid lahutusega lõppeb? Paljud ei pea abielu mitte millekski enamaks kui vaid romantiliseks vandetõotuse andmiseks ja seadusliku lepingu sõlmimiseks. Ent tõotusi võidakse ka murda. Need, kes abielusse selliselt suhtuvad, võivad üsnagi kergekäeliselt abielu lahutada, kui asjad ei lähe nii, nagu loodetud.

Kuidas suhtub Jumal abielukorraldusse? Vastuse annab tema Sõna Piibli kirjakoht Heebrealastele 13:4: „Abielu olgu igapidi au sees.” Väljendiga „au sees” tõlgitud kreeka sõna annab edasi mõtte millestki, mis on kallis ja kõrgelt hinnatud. Kui me peame midagi väärtuslikuks, siis me hoiame seda hoolsalt ega lase sellel ka kogemata kaotsi minna. Sama peaks kehtima ka abielu puhul. Kristlastel peaks see olema au sees otsekui väärtuslik asi, mida nad tahavad hoida.

On täiesti selge, et Jehoova Jumala määruse kohaselt on abielu püha kokkulepe abielumehe ja -naise vahel. Aga kuidas me saame näidata, et me suhtume abielusse samamoodi nagu tema?

Armastus ja lugupidamine

See, et abielu hoitakse au sees, eeldab, et abielupartnerid teineteist austavad (Roomlastele 12:10). Apostel Paulus kirjutas esimese sajandi kristlastele: „Teiegi igaüks omaette armastage oma naist nagu iseennast; aga naisel peaks olema sügav lugupidamine oma mehe vastu” (Efeslastele 5:33, UM).

 On tõsi, et mõnikord ei käitu abikaasa ehk kõige armastusväärsemalt või lugupidavamalt. Sellegipoolest peavad kristlased osutama armastust ja lugupidamist. Paulus kirjutas: ’Sallige üksteist ja andke andeks üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus [„Jehoova”, UM] teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie’ (Koloslastele 3:13).

Aeg ja tähelepanu

Abielupaarid, kes peavad oma liitu pühaks, võtavad aega, et rahuldada teineteise füüsilisi ja emotsionaalseid vajadusi. Sama kehtib ka seksuaalse läheduse kohta. Piibel ütleb: „Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu” (1. Korintlastele 7:3).

Ent mõned abielupaarid on pidanud vajalikuks, et mees asuks ajutiselt kusagile mujale elama, et teenida rohkem raha. On tulnud ette seda, et lahusolek on ootamatult pikaks veninud. Tihti on sellised lahuselud abielusuhteid pingestanud, mõnikord ka viinud abielurikkumise ja lahutuseni (1. Korintlastele 7:2, 5). Sel põhjusel on paljud abielu pühaks pidavad kristlikud abielupaarid otsustanud pigem materiaalsetest eelistest loobuda kui abielu ohtu seada.

Kui kerkivad probleemid

Kristlased, kes peavad oma abielu au sees, ei kiirusta abielu lahutama, juhul kui peaks kerkima raskusi (Malakia 2:16; 1. Korintlastele 7:10, 11). Jeesus ütles: „Igaüks, kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast, see teeb, et naisega abielu rikutakse, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu” (Matteuse 5:32). Kui abielupaar otsustab lahutuse või lahuselu kasuks, ilma et Pühakiri selleks alust annaks, toob see abielule teotust.

Meie suhtumine abiellu ilmneb ka selles, millist nõu me anname neile, kelle abielus on tõsiseid probleeme. Kas oleme kärmad soovitama lahuselu või lahutust? Tõsi küll, mõnikord võib lahuseluks olla kaalukaid põhjusi, näiteks ränk füüsiline väärkohtlemine või sihilik elatisest ilmajätmine. * Lisaks, nagu eespool märgitud, lubab Piibel abielu lahutada vaid juhul, kui abikaasa on süüdi abielurikkumises. Sellegipoolest ei tohiks kristlased ülemäära mõjutada seda, millise otsuse peaksid inimesed taolistes olukordades langetama. Tuleb ju inimesel, kellel on abieluprobleemid – aga mitte nõuandjal –, võtta vastu oma otsuse tagajärjed (Galaatlastele 6:5, 7).

Vältigem ükskõikset suhtumist

Mõnes piirkonnas on kujunenud tavaliseks asjaks, et inimesed kasutavad abiellumist alalise elamisloa saamiseks teises riigis. Üldjuhul sõlmitakse kokkulepe, et selle riigi kodanik saab abiellumise eest tasu. Tavaliselt elavad sellised paarid eraldi, olemata ehk isegi sõbralikes suhetes, kuigi nad on abielus. Kui igatsetud elamisluba on käes, lahutavad nad peagi. Nad võtavad oma abielu kui puht ärilist kokkulepet.

Piibel ei kiida sellist ükskõikset suhtumist heaks. Sõltumata motiividest, sõlmivad inimesed abielludes püha liidu, mida Jumal peab siduvaks. Sellise lepingu osalised on ühendatud abielumeheks ja -naiseks ning ka nende puhul kehtivad Piiblis toodud lahutustingimused, mis loovad võimaluse abielluda kellegi teisega (Matteuse 19:5, 6, 9).

Nii nagu see kehtib iga teise tänuväärt püüdluse puhul, nõuab hea abielu jõupingutusi ja sihikindlust. Need, kes ei pea abielu pühaks, on varmamad seda lõpetama või siis leppima mõttega, et nende abielu ongi õnnetu. Seevastu need, kes peavad abielu pühaks, teavad, et Jumal tahab, et nad kokku jääksid (1. Moosese 2:24). Nad mõistavad ka seda, et oma harmoonilise abieluga toovad nad temale kui abielu Alusepanijale austust (1. Korintlastele 10:31). Selline seisukoht annab neile ajendi sihikindlalt oma abielu edukuse nimel vaeva näha.

[Allmärkus]