Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Rahu taotlemine töökohal

Rahu taotlemine töökohal

Rahu taotlemine töökohal

MIKS mõni inimene teisi kiusama hakkab? Piibel avab selle tagamaad, selgitades, et me elame praeguse maailmakorra „viimsetel päevadel”, mistõttu meil tuleb taluda „raskeid aegu”. Paljud inimesed on „enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad” (2. Timoteosele 3:1–5). Neil rahututel aegadel on selline käitumine laialt levinud ning töökohakiusamine on üks selle ebameeldivaid tagajärgi. Kuidas saaks siis töökohal rahumeelseid suhteid hoida?

Kuidas konflikte lahendada

Tihtilugu saab tagakiusamine alguse lahendamata jäänud konfliktist töökaaslaste vahel. Niisiis, hoidudes toppimast oma nina teiste asjadesse, püüa viivitamatult lahendada lahkarvamused, millesse oled isiklikult segatud. Mahenda solvatud tundeid taktitundelisuse ja lugupidamisega. Kohtle oma kolleege kui indiviide, mitte kui gruppi. Kui kellelgi paistab sinu vastu midagi olevat, püüa asjad sirgeks rääkida. Pea meeles Jeesuse manitsust: „Ole valmis kiiresti asju korda seadma sellega, kes kaebab sinu peale” (Matteuse 5:25, UM).

Pealegi tuleb sõbralik läbisaamine kõigile kasuks. Niisiis püüa oma ülemusega meeldivalt suhelda, jätmata muljet, et taotled vaid tema poolehoidu. Ära unusta ka seda, et hea läbisaamine töökaaslaste ja alluvatega leevendab stressi. Kuningas Saalomon kirjutas: „Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused, aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga!” (Õpetussõnad 15:22).

Seega pinguta igati, et saada oma kaastöötajatega hästi läbi. See ei tähenda igaühele meele järele olemist, nõustudes jõuetult kõigega, mida tahetakse, ning tehes oma põhimõtete suhtes kompromissi, et vaid rahu hoida. Kuid südamlik ja sõbralik suhtlemisviis võib sulatada jäise õhkkonna. Lisaks sellele, mida teistele öelda, tuleb pidada silmas ka seda, kuidas seda öelda. Taas kord võib leida Piiblist arukaid soovitusi: „Rahulik vastus vaigistab raevu!” (Õpetussõnad 15:1). „Keele mahedus on elupuu!” (Õpetussõnad 15:4.) „Kannatlikkusega saab veenda valitsejat” (Õpetussõnad 25:15). „Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta” (Koloslastele 4:6).

„Teie mõistlikkus saagu teatavaks kõigile”

Apostel Paulus andis Filipi kristlastele nõu: „Teie mõistlikkus saagu teatavaks kõigile” (Filiplastele 4:5, UM). Sea endale seda põhimõtet järgides mõistlikud käitumisnormid. Ära ole liiga enesekindel ega ka pelglik. Kui kolleegid sind õrritavad, siis ära ürita neile samaga vastata. Sellega ei saavuta sa enamat kui vaid hea ja halva käitumise vahelise piiri ähmastumist. Kohtle teisi lugupidavalt ja väärikalt, siis vastavad nad sulle palju tõenäolisemalt samaga.

Lisaks käitumisele pea silmas ka oma riietust. Küsi endalt: „Millise mulje jätavad mu rõivad? Kas mu välimus on väljakutsuv? Kas see on lohakas? Kas ehk tuleks mulle kasuks mõistlikkus tööriietuse valikul?”

Enamikus kultuurides on usinad ja kohusetundlikud töötajad lugupeetud ja hinnatud. Niisiis, püüa pälvida oma kõrgekvaliteedilise tööga lugupidamist. Ole usaldusväärne. See aga ei tähenda täiuslikkuse taotlemist. Üks kiusamise ohvriks langenud naine möönab nüüd, et oma läbikukkumises oli ta ka ise süüdi. „Taotlesin täiuslikkust,” lausub ta. See naine on hakanud mõistma, et täiust on võimatu saavutada: „Ma olen hea töötaja, kuid ma ei pea kõike perfektselt tegema.”

Ära ole negatiivsete märkuste suhtes liigselt tundlik. Ebaõiglane kriitika pole veel kaugeltki kiusamine. Kuningas Saalomon kirjutab Piiblis: „Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks ... Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, ... su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi!” (Koguja 7:9, 21, 22).

Selliste tervete põhimõtete järgimine muidugi mõista ei taga veel seda, et sa eales kiusamise ohvriks ei lange. Mõni kolleeg võib hoolimata sinu parimatest püüetest sind ikkagi ründama hakata. Mida siis teha?

Otsi tuge

„Pärast kuudepikkust külma kohtlemist vajusin hingeliselt kokku,” tunnistab Gregory. Sedalaadi läbielamused on tüüpilised ohvritele, keda valdavad mitmesugused valulikud emotsioonid: viha, süü, häbi, segadus ja ka väärtusetuse tunne. Kiusamisest johtuv surve võib tõugata isegi tavapäraselt stabiilse isiksuse meeleheitesse. Mainib ju Piibelgi, et „rõhumine hullutab tarka” (Koguja 7:7). Mida siis teha?

Uuringud osutavad sellele, et pole hea üritada kiusamisprobleemiga vaid omal jõul hakkama saada. Kust võiks ohver tuge leida? Mõningates suuremates ettevõtetes pakutakse abi töötajatele, kes tunnevad, et neid kimbutatakse. Need ettevõtted teavad, et kiusamise väljajuurimine teenib ettevõtte enda huve. Ühe hinnangu kohaselt kulub töötajatel ohvri kiusamiseks kuni 10 protsenti tööajast. Kui ettevõttes on selline abi saadaval, peaks kiusatav seda kasutama. Ettevõttes tegutsev või väljastpoolt tulnud erapooletu nõustaja võib anda kõigile osalistele võimaluse olukorda arutada ning leppida kokku tööpostil käitumise reeglites.

Täielikku lahendust pole olemas

Tuleb siiski tunnistada, et kiusamisele pole täielikku lahendust olemas. Isegi need, kes järgivad selles artiklis käsitletud piiblilisi põhimõtteid, kogevad ehk, et väärkohtlemine kestab töö juures edasi. Sellised inimesed võivad olla kindlad, et nende vastupidavus ja pingutused käituda ebameeldivas olukorras jumalakartlikult ei jää Jehoova Jumalale märkamata (2. Ajaraamat 16:9; Jeremija 17:10).

Sõltuvalt väärkohtlemise tõsidusest ja sagedusest on mõni sellisesse olukorda sattunu otsustanud otsida endale teist tööd. Mõnel aga pole suurt valikut, sest tööd on raske saada ning abi pole kuskilt leida. Eelmises artiklis mainitud Monika probleem lahenes siis, kui üks peamistest kiusajatest töölt lahkus. Tulemuseks oli see, et tööõhkkond kujunes võrdlemisi rahulikuks ning Monika sai oma praktika läbi teha, enne kui otsustas mujalt tööd otsida.

Esimeses artiklis mainitud Peteri olukord lahenes lõplikult alles siis, kui ta pensionile jäi. Kuid kiusamist kogedes oli Peterile suureks toeks ta naine. „Ta teadis, mida ma läbi elan, ning oli mulle tugisambaks,” ütleb Peter. Monika ja Peteri katsumuste ajal pakkus iseäranis usk neile kui Jehoova tunnistajatele troosti. Avalik kuulutustöö tegemine tõstis nende enesehinnangut, seltsimine kaasusklikega aga hoidis sõprussidemed tugevana.

Olgu olukord milline tahes, anna heade töösuhete nimel oma parim. Kui sind kiusatakse, püüa järgida apostel Pauluse manitsust: „Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga ... Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega. ... Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!” (Roomlastele 12:17–21).

[Väljavõte lk 8]

Sõbralikkus võib sulatada jäise õhkkonna

[Väljavõte lk 9]

„Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega.” (ROOMLASTELE 12:18)

[Pilt lk 8, 9]

Püüa viivitamatult lahendada lahkarvamused, millesse oled isiklikult segatud