Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Seeme, mis seilab meredel

Seeme, mis seilab meredel

Seeme, mis seilab meredel

„Ärgake!” Suurbritannia-korrespondendilt

KÕNDISIN parasjagu Inglismaa idaranniku liivasel kaldal, mis oli täis mereadrut ja ajupuid, kui mulle hakkas silma üks ebatavaline sile kastanpruun kivike. Korjasin selle üles, kuid märkasin siis, et see on hoopiski troopikast pärit seeme, mida meil on tavaks mereoaks kutsuda. Kuidas see seeme siia sai?

„Mereoa” päritolu

Seda seemet kannab herneste ja ubadega samasse sugukonda kuuluv liaan Entada gigas. Sõnaraamat „The Concise Oxford Dictionary” defineerib liaani kui „puudel rippuvat puitunud varrega ronitaime, mis kasvab eeskätt troopilistes vihmametsades”. See liaan, mis ronib köitraagude abil mööda peremeestaimi mõnikord isegi 30 meetri kõrgusele, on laialt levinud rannikutel ja jõgede ääres nii Kesk- ja Lääne-Aafrikas kui ka Colombias ja Kesk-Ameerikas. Costa Ricas, kus puudel elavad ahvid kasutavad liaane ühelt puult teisele ronimiseks, on selle taime nimeks ahvide redel.

Selle kuuesentimeetrise seemne elu algab peremeestaimelt allarippuvas hiigelsuures kaunas, mis võib kasvada isegi kahe meetri pikkuseks. Kaun koosneb ümaratest segmentidest, millest igaühes on üks seeme, ning segmendid on üksteisest eraldatud õhukeste vagudega. Nagu teistel ubadel, on ka selle taime kaun alguses roheline ja pehme. Küpsedes muutub aga kaun kõvemaks, kuivemaks ja raskemaks. Valmis kaun on pruun ning näib olevat puitunud.

Lõpuks muutub kaun nii raskeks, et kukub puu otsast alla jõkke või merre. Vees irduvad kauna segmendid üksteisest ning iga seeme, ümbritsetuna kaitsvast seemnekestast, alustab nüüd oma teekonda. Mõned seemned kukuvad mudasele jõekaldale ja hakkavad seal idanema, teisi kannab aga veevoog allajõge ning mõned neist seilavad sadu kilomeetreid, enne kui jõesuudmesse jõuavad. Kui seeme juhtub rändama läbi saarestiku, võib vesi selle mõne saare randa uhtuda.

Maailmarändur

Mis aga juhtub merevette sattunud seemnega? Seemnekest kulub lõpuks ära. Kas see tähendab, et seeme vajub veepõhja? Ei, sest see ei lase vett läbi. Kuna seemne sees on tänu idulehe kokkutõmbumisele õhuruum, püsib see vee peal. Tänu niisugusele ellujäämiseks vajalikule imelisele pakendile võib see südamekujuline seeme kuid, isegi aastaid vigastamatuna merel seilata, enne kui see mõnda randa maabub.

Kuidas on aga võimalik, et see seeme jõuab nii kaugele, nagu Briti saartele, Skandinaaviasse ja teistesse Lääne-Euroopa paikadesse? Juba sajandeid on neile seemnetele pakkunud küüti Atlandi ookeanis voolav Golfi hoovus. Tegelikult sõidutavad hoovused miljoneid seemneid mööda ookeane kõikjal maailmas.

Kuid kas seeme on pärast sääraseid pikki ja vaevarikkaid meresõite ka veel idanemisvõimeline? Et seda teada saada, lõika millegi teravaga seemnekest katki eelistatavalt seemnenaba ehk seemnel oleva armi juurest, mis märgistab seemnealgme kinnituskohta. Seejärel pane seeme potti mulla sisse, kasta seda ning jäta sooja päikesepaistelisse kohta. Üsna tõenäoliselt läheb seeme idanema.

Mis aga juhtub üldjuhul seemnetega, mille vesi uhub külmematesse Euroopa randadesse, kus ei ole idanemiseks sobivaid keskkonnatingimusi? Kes niisuguse seemne rannast leiab, võib selle rahuga endale võtta. Neid seemneid on hakatud müüma suveniiridena ning mõnikord valmistatakse neist koos teokarpide või helmestega kauneid kaelakeesid. Kollektsionäärid väärtustavad kõige enam selliseid seemneid, mis kõige rohkem südant meenutavad.

Põhja-Euroopas valmistatakse nendest südamekujulistest seemnetest ning ühe teise samasse perekonda kuuluva taime piklikuma kujuga seemnetest tubakatoose, tikutoose ja medaljone. Inglismaal on neist aga beebidele närimisrõngaid tehtud. Paljudele meremeestele on need seemned amuletid, kuna nad arvavad, et kui need seemned ei hukku pikkade ookeanirännakute ajal, võivad need neilegi kaitset pakkuda.

Niisiis, kui sa järgmine kord randa jalutama lähed, vaata hoolega, äkki leiad sinagi mereadru ja ajupuude vahelt seemne, mis on pärit kaugete merede tagant.

[Pilt lk 23]

Rippuv kaun võib kasvada kahe meetri pikkuseks

[Allikaviide]

Courtesy Jean-Jacques Segalen/ Barbadine.com

[Pilt lk 23]

Seemnetest valmistatud kaelakeed