Vaatleme maailma

Liiklusummikud

Kas sa oled kunagi imestanud, miks pärast mõnda aega kestnud liiklusummikut saab äkki normaalse kiirusega sõitma hakata, ilma et oleks näha põhjusi, miks liiklus oli seisma jäänud? „Liiklusummikuid esineb ka siis, kui maanteel pole juhtunud avariisid või kui tee on korras,” märgib „The Wall Street Journal”. „Autod liiguvad just nagu molekulid gaasis.” Isegi lühiajaline liikluse aeglustumine tekitab „kompressiooni laine”, mis levib tahapoole ja põhjustab tagapool liiklusummiku. „Ühe hinnangu kohaselt pole 75 protsendil liiklusummikutest ühtki  nähtavat põhjust,” ütleb ajaleht. „Liikluse aeglustumise põhjus on kadunud juba mitu tundi tagasi, kuid selle tagajärgi on veelgi tunda.” Liiklusummikute vältimiseks võib teiste teede kasutamisest kasu olla sel juhul, kui linnas on suhteliselt vähe autosid. Kui aga linn on autosid täis ja kõik autojuhid otsivad tühjemaid teid, „on kõige kiirema tee otsimisest sama vähe kasu kui otsida poes kõige kiiremini edasiliikuvat kassajärjekorda”, ütleb artikkel. „Rahulikud autojuhid suudavad tegelikult paremini liiklusummikuid vältida kui juhid, kes paaniliselt kõige väiksema liiklusega teed püüavad leida.”

Varajane nikotiinisõltuvus

„Esimesest suitsumahvist piisab, et teismelisel suitsetamisest sõltuvus tekiks,” teatab Kanada ajaleht „National Post”. „See uus avastus on vastuolus üleüldise arvamusega, mille kohaselt nikotiinisõltuvus tekib aeglaselt pärast mitmeaastast suurt suitsetamist.” Umbes kuus aastat kestnud uuringus, kus osales 1200 teismelist, leiti, et „isegi nende noorte puhul, kes suitsetavad harva, on nikotiinisõltuvus tugevam jõud, mis sunnib suitsetama, kui kaaslaste mõju”, kirjutas ajaleht. Uuring näitas, et „nikotiinisõltuvuse sümptomid ilmnevad paljudel noortel suitsetajatel juba pärast esimest nikotiiniannust, enne kui nad on teinud algust igapäevase suitsetamisega”. Uurijad ütlevad, et suitsemisevastaseid kampaaniaid tuleks korraldada mitte ainult selleks, et aidata noortel kaaslaste survele vastu panna, vaid ka selleks, et aidata suitsetajatel tubakasõltuvusest lahti saada.

Kas täielik puhtus on kasulik?

Paljudele inimestele meeldib õhtul kaua kuuma dušši võtta või vannis käia. Kuid „enda väga põhjalik pesemine võib põhjustada paljusid nahaprobleeme”, hoiatab Austraalia ajaleht „The Daily Telegraph”. „Inimesed pesevad end liiga tihti ja liiga kaua ning kasutavad valesid nahapuhastusvahendeid.” Nahaarst dr Megan Andrews selgitab: „Me kõik tahame end täiesti puhtana tunda, kuid see tähendab naha kahjustamist ... Me tunneme end küll hästi, kuid rikume oma nahka.” Kuidas? Üleliia põhjalik pesemine eemaldab nahalt „naturaalse rasu, segab mikroorganismidel kaitsefunktsiooni täitmast ning tekitab nahas tillukesi haavu”, ütleb ajaleht ning märgib veel, et kõige rohkem on põhjust muretsemiseks niiskusvaestel talvekuudel. Andrews soovitab päevas vaid korra duši all käia ja olla seal lühikest aega.

Hukatuslik soovitus

„Kuni 1970. aastateni oli enamik Bangladeshi ja Lääne-Bengali [India] külaelanikke kaevanud madalaid kaevusid või võtnud vett tiikidest ja jõgedest, mistõttu paljud haigestusid koolerasse, düsenteeriasse ja teistesse vee kaudu edasi kanduvatesse haigustesse,” kirjutab ajaleht „The Guardian Weekly”. „Siis soovitas ÜRO kaevata sügavaid kaevusid, mis ulatuvad põhjaveekihtidesse (väga poorsetesse ja vett läbilaskvatesse kivimitesse), et saada puhast vett, milles pole haigusetekitajaid.” Nii kaevatigi Bangladeshi, Laosesse, Vietnami, Birmasse (praegune Myanmar), Taisse, Nepali, Hiinasse, Pakistani, Kambodžasse ja Indiasse Lääne-Bengalisse 20 miljonit sügavat kaevu. Paljud kaevud ulatusid aga sügaval maapinnas asuvate arseeni sisaldavate seteteni. Tagajärjeks oli see, et tohutul hulgal inimesi sai arseenimürgituse, nii et Maailma Tervishoiuorganisatsioon nimetas seda „inimkonna ajaloo suurimaks massiliseks arseenimürgituseks”. Viimase kahekümne aasta jooksul on seda rikutud vett joonud umbes 150 miljonit inimest. Ainuüksi Bangladeshis on olnud ühtekokku 15 000 rasket arseenimürgituse juhtu. Kohalikud rühmitused, valitsused ja ÜRO on kaalunud erisuguseid võimalusi, kuid pole seniajani probleemile teostatavat lahendust leidnud.

Tähelepanu laste enesetappude suhtes

„80 protsenti lastest, kes püüavad sooritada või sooritavadki enesetapu, räägivad või kirjutavad sellest mitu päeva või kuud varem,” teatab México ajaleht „Milenio”. Peamine põhjus, miks noored kaotavad eluisu, on halb kohtlemine (füüsiline, emotsionaalne või sõnaline), seksuaalne kuritarvitamine, perekonna purunemine ja kooliprobleemid. Psühhiaater José Luis Vázquez Mehhiko Sotsiaalse Turvalisuse Instituudist ütleb, et surm on saanud täiesti igapäevaseks asjaks telesaadetes, filmides, videomängudes ja raamatutes, nii et lastel on elu väärtusest vale pilt kujunenud. Ta lisab, et sajast 8- kuni 10-aastasest lapsest on viieteistkümnel olnud enesetapumõtteid ning neist viiel protsendil ongi enesetapp õnnestunud. Ajaleht soovitab pöörata sellele tähelepanu, kui laps mainib enesetappu, selle asemel et pidada seda lihtsalt ähvarduseks või tähelepanu võitmiseks. Ajaleht lisab: „Vanemad peaksid oma lastega aega veetma, nendega mängima, nad ei tohiks kunagi lastega head kontakti kaotada ning laste vastu tuleb alati armastust ilmutada.”

Väldi allergiat

Euroopat ootab ees üldine allergiaepideemia ning 2015. aastaks on pooled eurooplased allergikud, kirjutab „Postimees” värskest uuringust, mis avaldati ajalehes „The Guardian”. „Endistes Ida-Euroopa maades on allergiahaigusi siiski selgelt vähem, ehkki meilgi on praegu tendents allergia sagenemisele,” kommenteeris Tartu ülikooli lastekliiniku dotsent Maire Vasar. Mis põhjustab allergiat? Lapse allergilisus on suuresti pärilik: kui mõlemad vanemad on allergikud, on 80-protsendilise tõenäosusega seda ka laps. Kuigi allergia riskitegurid ei ole veel täpselt teada, kuuluvad nende hulka ilmselt toidus leiduvad lisa- ja värvained, tehislik keskkond, heitgaasirikas õhk ja kodutolmulest. „The Guardiani” andmetel on teistest suuremas allergiaohus ka kontorites töötavad inimesed ning need, kes elavad suurte autoteede lähedal. Allergia tekkimist aitab vältida imiku toitmine rinnapiimaga. Austria ja Saksa talulaste näitel korraldatud uuringud näitavad, et kasulik on ka lapse tihe kokkupuutumine loomadega. „Kui varem arvati, et loomad põhjustavad allergiat, siis nüüd näitavad uuringud, et väikelapseeas loomadelt saadud mikroobid kallutavad immuunsüsteemi allergiahaiguse vältimise poole,” ütles Vasar. „Väikelapse kodus võiks olla kass või koer.”

Stressis arstid

Kanada meditsiiniliit küsitles hiljaaegu 2251 arsti ja leidis, et „45,7 protsenti neist kannatas kaugelearenenud läbipõlemise all, mida iseloomustab emotsionaalne kurnatus, küünilisus ja küündimatuse tunne tööasjades”, kirjutab ajaleht „Vancouver Sun”. Briti Columbia arstide toetusprogrammi koordineerija dr Paul Farnani sõnul tekitab arstides muu hulgas stressi raskus leida endale puhkuse ajaks asendajat, see, et nad peavad olema vajaduse korral valmis ka vabal ajal tööle tulema, ning tohutu paberitöö. Dr Farnan õhutab pinge all olevaid arste leidma oma elus tasakaal: veetma aega perega ning tegelema asjadega, mis pakuvad neile emotsionaalset ja vaimset rahulolu.