Kui keegi ei tunne enam üksindust

PIIBLISALMIS 1. Moosese 2:18 on kirjas, et esimese inimese loomise ajal ütles Jehoova Jumal: „Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on!” Inimesed on loodud koos olema ja üksteisest sõltuma.

Parimaks Sõbraks võib olla meile Jehoova Jumal. Apostel Paulus kinnitab, et Jehoova on „halastuse Isa ja kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis” (2. Korintlastele 1:3, 4). Jehoova väljendab südamevalu kõikide oma sulaste kannatuste pärast. Ta on Jumal, keda iseloomustab empaatia. „Ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” (Laul 103:14). Kas mitte ei tõmba sind Jehoova Jumala poole ja ärata sinus tänumeelt just tema armastav, lahke ja mõistev hoolitsus?

Jehoova toetab neid, kes kannatavad üksinduse all

Minevikus tuli paljudel Jumala sulastel ette olukordi, kus nad tundsid üksindust. Jehoova oli neile toe ja troosti allikaks. Mõelgem Jeremijale, kes noore mehena prohvetiametisse seati. Jeremija on nende 40 seast, kes Pühakirja kirjutasid, ehk kõige enam oma tundeid väljendanud mees. Jumalalt esimest ülesannet saades tundis ta end pelgliku ja ebapädevana (Jeremija 1:6). Et ülesandega hakkama saada, tuli tal täielikult Jehoovale toetuda. Jehoova oli tõepoolest temaga „nagu võimas kangelane” (Jeremija 1:18, 19; 20:11).

 Umbes 300 aastat enne Jeremijat vandus kuninganna Iisebel Baali prohvetite surmast kuuldes, et ta tapab Eelija. Eelija põgenes 450 kilomeetri kaugusele Hoorebi mäe lähikonda Siinai poolsaarel. Seal oli ta ühes koopas ööd mööda saatmas, kui Jehoova Jumal temalt küsis: „Mis sa siin teed, Eelija?” Eelija seletas, et tema meelest on ta ainus Jehoova kummardaja kogu Iisraelis, ainus allesjäänud prohvet, kes tuliselt Jumala puhta teenimise eest seisab. Jehoova kinnitas talle, et ta pole üksi. Temaga on Jehoova ja veel 7000 kaasmaalast, kuigi ta neid ei tunne. Jehoova trööstis ja rahustas Eelijat ning tugevdas tema usku. See läks prohvet Eelijale südamesse ning andis talle julgust püsida oma ülesande juures (1. Kuningate 19:4, 9–12, 15–18). Kui ka meie tunneme end Eelija kombel üksildase või väärtusetuna, võime samamoodi paluda Jehoovat, et ta meid tugevdaks. Lisaks saavad kristlikud kogudusevanemad arukust ilmutades kaasusklikke julgustada ning aidata neil mõista enda osa Jumala eesmärgi täitumises (1. Tessalooniklastele 5:14).

Need ja teisedki näited aitavad meil mõista, et Jehoova soovib toetada ja armastavalt trööstida neid, kes tunnevad üksindust. Jah, ’Jehoova on kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal’ (Laul 9:10; 46:2; Nahum 1:7).

Sügavate tunnetega ja osavõtlik mees

Oma tundeid täiusliku tasakaalukusega väljendanud Jeesus Kristus on Jehoova jäljendamisel imetlusväärseks eeskujuks. Luukas kirjeldab, kuidas reageeris Jeesus, kui ta Naini linnas matuserongkäiku kohtas: „Kanti välja surnut, oma ema ainust poega ... Ja kui Issand teda nägi, oli tal väga hale meel temast ja ütles talle: „Ära nuta!” Ja ta astus ligi ja puudutas puusärki; aga kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma  ütlen sulle, tõuse üles!” Ja surnu tõusis istukile ja hakkas rääkima. Ja ta andis tema ta emale” (Luuka 7:12–15). Jeesus oli sügavalt liigutatud. Ta oli kaastundlik inimene. Võib vaid kujutleda, millist rõõmu valmistas Jeesus sellele üksikule lesele, kui ta tema poja taas ellu tõi! Enam polnud lesel tarvis üksindust tunda.

Me võime ammutada kindlust sellest, et Jeesusel on „kaastundmust meie nõtrustega”. Kahtlemata tunneb ta kaasa üksinduse all kannatavatele õiglastele inimestele. Jah, tema kaudu võime ’saada halastust ja leida armu oma abiks õigeks ajaks’ (Heebrealastele 4:15, 16). Meiegi saame Jeesust jäljendades olla kaastundlikud nende vastu, keda vaevab mure, häda ja üksindus. Kui me teisi aitame, siis kannatame tõenäoliselt vähem üksinduse all. Kuid üksindusest tulenevatest negatiivsetest tunnetest ülesaamiseks on veel üks moodus.

Jehoova Sõna võib aidata meil üksindust võita

Paljud on leidnud ’Kirja troosti kaudu lootust’. Jumala Sõna sisaldab külluslikult praktilisi soovitusi, mis võivad meil aidata üksindust võita (Roomlastele 15:4; Laul 32:8). Näiteks manitseb Jumala Sõna meid, et me „ei mõtleks endast rohkem, kui on vaja mõelda” (Roomlastele 12:3, UM). Seda soovitust rakendades võib meil olla ehk tarvis muuta oma mõtteviisi. Alandlikkus ja mõõdukus – realistlik suhtumine oma piiridesse – aitavad meis kahtlemata kujundada tasakaalukaid ja mõistlikke ootusi. Lisaks annab Jumala Sõna nõu siiralt teiste huve silmas pidada (Filiplastele 2:4). Kasu on kahepoolne – endast andes saadakse teistelt omakorda vastu. Selline tore vastastikune osasaamine aitab korvata tühjustunnet ja muudab meie elu mõttekaks.

Piibel õhutab kristlasi ’mitte jätma maha oma koguduse kooskäimisi’ (Heebrealastele 10:24, 25). Niisiis, ole hõivatud kasuliku tegevusega, näiteks käi korrapäraselt Jehoova tunnistajate koosolekutel. Pole kahtlustki, et kristlikud koosolekud tulevad kasuks nii meie vaimsele, emotsionaalsele kui ka füüsilisele heaolule. Kõneldes teistele Jumala Kuningriigi heast sõnumist, on meie elu meeldival moel täidetud sisuka tegevusega. Nii püsib meie mõttesuund õige, usk muutub kindlamaks ning lootus on kaitstud (Efeslastele 6:14–17).

Tule palves Jehoova ligi. Taavet kutsus üles: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest” (Laul 55:23). Jumala Sõna uurides võid tunda end õnnelikuna (Laul 1:1–3). Kui sind haarab üksindustunne, mõtiskle Jehoova armastava hoole üle, nii nagu see kajastub Jumala Sõnas. Laulik kirjutas: „Mu hing on põrmu küljes kinni, elusta mind oma sõna järgi!” (Laul 119:25).

Kui mitte keegi ei tunne enam üksindust

Jehoova Jumal on tõotanud, et saabub uus maailm, kust mured, pettumused ja muud negatiivsed tunded on kadunud. Piibel ütleb: „Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (Ilmutuse 21:4). Jah, nende endiste asjade hulka, mis mööduvad, kuuluvad ka meile tänapäeval osaks saavad füüsilised, psüühilised ja emotsionaalsed vaevused.

Maa on siis täis sõbralikke inimesi, kes meie elu rikastavad. Oma taevase Kuningriigi kaudu, mille valitsejaks on Jeesus Kristus, vabastab Jehoova meid üksindustundest jäädavalt. Ta hoolitseb kindlasti selle eest, et meil on maises paradiisis palju uut ja imelist, millega tegeleda. Peagi saabub päev, mil pole enam kunagi põhjust öelda: „Mind vaevab üksindus.”

 [Pilt lk 8, 9]

Jehoova toel ei tunne me ka üksi jäädes üksindust

[Pildid lk 10]

Mida õpetavad meile piiblilood Jeremijast ja Eelijast?