Londoni Tower — ajaloolise ehitise tormiline minevik

ESITA

Londoni Tower – ajaloolise ehitise tormiline minevik

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

LONDONI idaosas Thamesi jõe kaldal kõrgub üks maailma kuulsamaid monumente – Londoni Tower. See võimas kindlus, palee ja vangla mängis Inglismaa tormilises ajaloos tähtsat rolli ligi tuhat aastat. Toweri väravatest on astunud sisse kuningad, kuningannad, õukondlased, vaimulikud, poliitikud ja kohtunikud, kellest mõned lahkusid siit õigeksmõistetuna, teised ei pääsenud aga enam mitte kunagi välja. Miks ehitati Tower ja millised Toweri sündmused kujundasid Inglismaa ajalugu?

Kuninglik kindlus

Pärast seda, kui Normandia hertsog William Vallutaja 1066. aastal Inglismaale tungis, ehitas ta mitu kindlust, mis oleksid hirmuks vaenulikele anglosaksidele. Neist kõige kartustäratavam ehitis valmis Londonis. Puust kindlus, mis püstitati Rooma-aegse linnamüüri kagunurka, asendati peagi hiigelsuure kiviehitise Toweriga. See, peaaegu ruudukujuline torn, mõõtmetega 32 korda 36 meetrit ja kõrgusega 27 meetrit, sisendas kohalikesse elanikesse tõepoolest kartust. Kui üks hilisem valitseja selle torni üle lubjata lasi, sai see tuntuks kui White Tower (valge torn).

Järgmised kuningad lasid juurde ehitada eri suurusega torne, kaks massiivset müüri ning sügava vallikraavi, ja nii sai sellest kompleksist üks Euroopa tugevamaid kindlusi. Mõnikord otsisid selle müüride seest kaitset valitsejad oma mässuliste alamate eest. Kodusõdade ajal oli võitja pool see, kes saavutas kontrolli Toweri üle, mida peeti võimu sümboliks. Rahulikumatel aegadel oli Toweri juurest tavaks alustada suuri kroonimise rongkäike. Valitsemas olev kuningas elas oma kaaskondlastega Toweri rikkalikult kaunistatud palee ruumides, kus ta luksuslikel bankettidel oma külaliste meelt lahutas. Kuninga vaenlased said aga sootuks teistsuguse vastuvõtu osaliseks.

Riigi vangla

Esimene teadaolev vang heideti Towerisse aastal 1100. Tower erines teistest vanglatest selle poolest, et siin hoiti vangistuses vaid kõrgest seisusest ja tähtsaid isikuid. Toweri kõrgeauliste kinnipeetute hulka kuulusid lüüasaanud Šotimaa ja Prantsusmaa kuningad ning soosingu kaotanud või reeturiks osutunud aadlikud ja vaimulikud. Aeg-ajalt sooritati Toweris ka hukkamisi ning isegi mõrvu. Näiteks hukati Toweris Henry VI ning 12-aastane Edward V ja tema noorem vend.

Vange paigutati Toweris igale poole, kus oli ruumi. Mõningaid vange hoiti range järelevalve all, teistel aga lubati lossiõue piires ringi liikuda. Mõned vangid kandsid lühikest, teised pikka karistust. William Penni, kellest sai hiljem Ameerika Pennsylvania koloonia rajaja, hoiti oma uskumuste eest vangis kaheksa kuud. Pärast lahingus lüüasaamist hoiti Prantsusmaa kuninga vennapoega Charlesi, Orléansi hertsogit, Toweris vangistuses teatud vaheaegadega ühtekokku 25 aastat, kuni tema määratu suur lunaraha ära maksti. Kuninga õukondlane, maadeuurija ja kirjanik Sir Walter Raleigh veetis vanglas 13 sünget aastat, kus ta kirjutas enne oma ajutist vabastamist ja sellele järgnevat hukkamist raamatu maailma ajaloost.

Hukkamiste arv kasvab

Vangide karmi kohtlemise poolest sai Tower tegelikult tuntuks alles reformatsiooni ajal, kui riiki valitses Henry VIII, kes endale meeleheitlikult meessoost troonipärijat tahtis. Ta lõi lahku roomakatoliku kirikust ning hakkas hukkama inimesi, kes keeldusid teda pidamast anglikaani kiriku peaks. Kuna Henry teine naine Anne Boleyn ei sünnitanud talle poega, raiuti naisel Toweris pea otsast väidetava reetmise ja abielurikkumise eest. Koos Anne Boleyniga hukati ka tema vend ning veel neli inimest. Sama saatuse osaliseks sai ka Henry viies naine Catherine Howard. Lisaks neile heideti Towerisse palju teisigi troonile ohtlikuks peetud kuninglikust soost isikuid, kes kaotasid oma elu tapalaval.

Kui Henry VIII protestandist poeg noor Edward VI kuningaks sai, jätkas ta jõhkraid hukkamisi. Edward suri kuue aasta pärast ja tema järel sai valitsejaks Henry VIII tütar Mary, kes oli innukas roomakatoliiklane. Ei läinud kaua, kui ta lasi pea maha raiuda 16-aastasel Jane Greyl ja tema noorel abikaasal, keda liigutati kui ettureid võimuvõitluse malelaual. Nüüd oli aeg protestantidel surra. Mary poolõde Elizabeth veetis Toweris pikki rahutuid nädalaid, kuid saanud ise kuningannaks, lasi ta vangistada ja hukata need, kes keeldusid loobumast katoliku usust või seisid vastu tema valitsusele.

Kuigi Toweris hoiti vangis tuhandeid inimesi, raiuti selle territooriumil pea otsast vaid viiel naisel ja kahel mehel, keda säästeti sellega avaliku hukkamisega kaasnevast häbist. Kolm neist naistest olid kuningannad: Anne Boleyn, Catherine Howard ja kõigest üheksa päeva võimul olnud Jane Grey. Enamik teisi hukkamisi, üldjuhul pea otsast raiumisi, leidis aset lähedalasuval Tower Hill’il, kus hukkamisi jälgisid suured ja ohjeldamatud rahvamassid. Vangide pead pandi Londoni sillale teivaste otsa, kus need olid hoiatuseks teistele inimestele. Peata surnukehad viidi aga tagasi Towerisse ja maeti maha kabeli põranda alla. Aegade jooksul sängitati kabeli alla üle 1500 laiba.

Mõnikord piinati vange, et neilt ülestunnistusi välja pigistada, ja seda tavaliselt ametliku loaga. 1605. aastal piinati Toweris enne hukkamist Guy Fawkesi, et pressida temalt välja süüteo kaasosaliste nimesid, kuna ta oli püüdnud kuningat ja parlamenti Püssirohuvandenõus õhku lasta.

17. sajandil saavutasid Inglismaa ja Toweri üle lühikeseks ajaks kontrolli Oliver Cromwell ja parlamendipooldajad. Pärast seda, kui Charles II restauratsiooniga troonile tõsteti, toodi Towerisse vähem vange. Viimane pea otsast raiumine toimus Tower Hill’il 1747. aastal. Toweri kui riigi vangla roll sellega aga veel ei lõppenud. Esimese maailmasõja päevil heideti Towerisse üksteist saksa nuhki, kelle laskekomando maha lasi. Teise maailmasõja ajal hoiti Toweris mõnda aega sõjavange, nende hulgas ka Hitleri asetäitjat Rudolf Hessi. Viimane ohver, kes Toweris oma elu kaotas, oli nuhk Joseph Jakobs, kes lasti maha 1941. aasta augustis.

Ihukaitseväelased ja kroonijuveelid

Alates sellest ajast, mil Tower rajati, on valvatud nii sealseid vange kui ka ehitisi. Kuningliku ihukaitseväe liikmed asusid aga valvepostile 1485. aastal. Noil päevil toodi vange Towerisse mööda jõge läbi Traitor’s Gate’i (reeturi värav). Kui süüalune kohtusaalist välja toodi, jälgisid vaatajad, mismoodi ihukaitseväelane oma kirvest käes hoiab. Kui kirvetera oli suunatud vangi poole, tähendas see järjekordset hukkamist.

Ka tänapäeval valvavad Towerit kuningliku ihukaitseväe liikmed, kes on samas ka külastajatele giidideks. Pidulikel puhkudel kannavad nad seljas toredat Tudori-aegset punakuldset kuube ning valget kraed, tavalistel päevadel aga Victoria-aegset sinipunast mundrit. Neid valvureid tuntakse ka kui beefeaters (veiselihasööjad). Nii hakati neid tõenäoliselt pilkavalt kutsuma näljaajal, mil Londoni elanikel nappis toitu, kuid neile meestele anti alati oma veiselihaports, et nad kroonile truuks jääksid.

Ühe ihukaitseväelase ülesandeks on ka Toweri suurte ronkade eest hoolitseda. Legend räägib, et kui rongad peaksid kunagi Towerist lahkuma, tabab Inglismaad õnnetus, nõnda siis kärbitakse nende lindude tiibu, et nad ära ei lendaks.

Juveelikoja valvurid valvavad kuulsaid Briti juveele, mis on olnud vaatamiseks väljas alates 17. sajandist. Cullinan I, parima kvaliteediga suurim lõigatud teemant maailmas, on üks hindamatuid kivisid, mis on veelgi koos kroonide, riigiõunte ja skeptritega kuningliku perekonna kasutuses.

Loomade kollektsioon, mündivalukoda ja relvaladu

13. sajandi alguses pidas kuningas John Toweris lõvisid, kuid kuninglik metsloomade kollektsioon sai alguse siis, kui Johni troonipärija Henry III sai Euroopa valitsejatelt kingiks kolm leopardi, jääkaru ja elevandi. Kuigi loomad olid mõeldud kuninga ja tema õukondlaste lõbustamiseks, võis kogu London vaadata, kuidas karu, keda nööri otsas hoiti, Thamesi jõkke kala püüdma läks. Aastate jooksul toodi Inglismaale teisigi eksootilisi loomi ning loomade kollektsioon oli avalikkusele avatud alates Elizabeth I ajast. 1830. aastatel viidi aga see loomade kollektsioon üle Londoni Regent’s Park’is asuvasse äsja avatud loomaaeda.

Üle 500 aasta tegutses Toweri territooriumil kuningliku mündivalukoja peamine osakond. Üks kiiremaid aegu selles mündivalukojas oli Henry VIII ajal, kui seal valmistati münte hõbedast, mis oli konfiskeeritud hiljuti kinnipandud kloostritest. Toweris hoiustati ka tähtsaid riiklikke ja juriidilisi dokumente ning seal toodeti ja hoiti kuninga ja tema sõjaväe sõjavarustust.

Minevikumälestis

Tänapäeval on Londoni Tower üks Suurbritannia peamisi turistide vaatamisväärsusi. Jalutades munakivisillutisega tänavatel ümber Toweri endiselt hallide ja süngete tornide, liiguvad mõtted tahes-tahtmata sellele, kuidas paljud inimesed on siinsete müüride vahel sajandite jooksul kannatanud. Toweri tormiline minevik on hästi kokku võetud sõnadega, mis on kirjas väikesel tahvlil Tower Hill’il, kus varem asus tapalava. Tahvlil öeldakse, et siin mälestatakse neid, kes riskisid oma eluga usu, riigi või põhimõtete pärast või koguni kaotasid neil põhjustel oma elu.

[Pildid lk 13]

Anne Boleyn

Catherine Howard

Jane Grey

William Penn

[Allikaviited]

Boleyn ja Howard: raamatust Heroes of the Reformation, 1904; Grey: raamatust The World’s Famous Events; Penn: raamatust The Library of Historic Characters and Famous Events, Vol. V, 1895

[Pilt lk 13]

Korter, kus hiljem vange hoiti

[Allikaviide]

[Pilt lk 14]

Kuningliku ihukaitseväe liige

[Allikaviide]

[Pilt lk 15]

Mõned kroonijuveelid

[Allikaviide]

[Pilt lk 15]

Henry VIII kujutisega münt 16. sajandist

[Piltide allikaviited lk 12]

Üleval: London Aerial Photo Library/CORBIS; väike pilt: Copyright Historic Royal Palaces

ÄRGAKE!