Looduskeskkonna väärtus

Teadlased ja ökonomistid uurisid hiljaaegu viit looduslikku elupaika, mis on muudetud inimkasutuses olevaks alaks, kust saadakse majanduslikku tulu. Troopiline mets Malaisias võeti maha palkide saamiseks, troopiline mets Kamerunis muudeti õlipalmi- ja kautšukiistandusteks, mangroovisood Tais tehti krevetikasvandusteks, mageveelised padurad Kanadas kuivendati põllumaaks ning Filipiinide korallriffidel hakati dünamiidiga kala püüdma.

See, mida teadlased avastasid, on üllatav. Kui need viis elupaika oleksid jäänud puutumata, oleks nende pikaajaline majanduslik kasu ühiskonnale olnud 14 kuni 75 protsenti suurem kui praegu. Tegelikult kaotab ökosüsteem pärast inimeste sekkumist keskmiselt pool oma väärtusest ning igal aastal läheb keskkonna muutmine maksma 200 miljardit eurot. Looduskeskkonna säilitamine maksaks aga vaid 36 miljardit eurot. Teadlased ütlevad, et vastutasuks saadavad loodusannid ja ökoloogilised teenused – toit, vesi, õhk, peavari, küttematerjal, riided ja raviained ning kaitse tormide ja üleujutuste eest – on väärt vähemalt 3,4 triljonit eurot, ehk teisisõnu, tulude-kulude suhe on sada ühele, teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Uuringu eestvedaja dr Andrew Balmford Inglismaalt Cambridge’i ülikoolist ütles: „Majanduslik aspekt on jahmatav. Me arvasime enne uuringu korraldamist, et keskkonna säilitamine on kasulik, aga mitte seda, et nii kasulik.”

On kurb, et isegi pärast 1992. aastal toimunud keskkonnakonverentsi Rio de Janeiros on 11,4 protsenti maakera looduskeskkonnast hävitatud peamiselt lühiajalise materiaalse kasu tõttu ning sellepärast, et ei olda teadlikud, mida sellega kaotatakse. Ka kümme aastat hiljem Johannesburgis peetud säästva arengu konverentsil ei pakutud välja ühtki konkreetset lahendust. Dr Balmford väljendas oma muret, öeldes: „Sellest ajast peale, kui olin laps ja kuulsin esimest korda sõna „looduskaitse”, on hävinud üks kolmandik maakera metsikust loodusest. See teeb mulle suurt muret.”

Piibli lugejad võivad aga kindlad olla Ilmutuse 11:18 täitumises, kus Looja tõotab „hävitada need, kes hävitavad maad”. Ta taastab maakera looduslikud ökosüsteemid inimkonna igikestvaks heaoluks.