Vaatleme maailma

Müügil jutlused

„Ületöötanud vikaarid, kellel tuleb näha kurja vaeva jutluste valmistamisega, tunnevad, et nende palvetele on vastatud, kuna üks anglikaani kiriku ilmik on pannud Internetti üles erinevaid jutlusi,” teatab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. Veebisaidi autor Bob Austin ütleb: „Õpetajad on üha enam hõivatud ning jutlused on kõige viimased asjad, mille ettevalmistamisega neil on aega tegeleda.” Ta kinnitab, et on pannud oma veebisaidile usaldusväärseid valmiskirjutatud jutlusi, mis on mõtlemapanevad, inspireerivad ja õpetlikud. Veebisaidil on praegu „enam kui 50 jutlust, mida on juba kantslist ette kantud ning kus käsitletakse erisuguseid piiblitekste ja teemasid”, kuid välditakse radikaalseid ning õpetuslikult vaieldavaid vaateid, selgitab ajaleht. Üks 10–12-minutiline kogudusesõbralikuks nimetatud jutlus maksab 13 dollarit.

 „Linna valitsejad”

„Sõiduvahendid on tõusnud linna valitsejateks,” kirjutab México ajaleht „Reforma”. 1970. aastal oli linnas üks auto 12 423 elaniku kohta. Aastaks 2003 oli aga juba üks auto iga kuue inimese kohta. México linna tänavatele lisandub nii palju autosid, et 2002. aastal registreeriti selles 18 miljoni elanikuga linnas rohkem autosid kui laste sündisid. Niisugune hulk autosid tekitab aga linnas enam kui 80 protsenti õhusaastest. Peale selle võtab mõningatel inimestel kodunt tööle ja töölt koju sõit iga päev liiklusummikute tõttu aega ligi kolm tundi. Hinnangute kohaselt tõuseb autode arv México linnas 2010. aastaks veel miljoni võrra.

Brittide võlad kasvavad

„Brittide võlad ähvardavad nõrgestada riigi majandust ning tekitada igale neljandale inimesele ületamatuid finantsprobleeme,” teatab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. Ajaleht lisab: „See rahvas on saanud endale „hiljem maksjate” maine, kuna neil on kaelas 878 miljardi naela [1,2 triljonit eurot] suurune krediidivõlg.” Üks keskmine britt on võlgu 3383 naela [4600 eurot] krediitkaardi kasutamise, isiklike laenude võtmise ja pangakonto ületamise tõttu, välja arvatud eluasemelaenu tagasimaksed. Niisiis „maadleb tohutu hulk täiskasvanuid võlgadega ning kardab, et ei suuda laenuandjale võlga ära maksta”, ja seda eriti intressimäärade ja töötuse kasvu puhul. Krediidinõustaja Frances Walker soovitab: „Kui sinu võla tagasimaksed, välja arvatud kinnisvaralaen, moodustavad igakuisest sissetulekust enam kui 20 protsenti, elad sa üle oma jõu.” Nendest hoiatustest hoolimata arvati, et britid lisavad 2003. aasta jooksul puhkusel olles oma võlgadele kolm miljardit naela [neli miljardit eurot].

Kas lehmad on rohkem väärt kui inimesed?

Lõhe maakera rikaste ja vaeste vahel muutub üha suuremaks. Möödunud 20 aasta jooksul langes kõige vähem arenenud maade (700 miljonit elanikku) turuosa maailma kaubanduses 1 protsendilt 0,6 protsendile. „Suurem osa Aafrika mustanahalisest elanikkonnast on vaesem kui eelmise põlvkonna ajal,” kirjutab Prantsusmaa majandusteadlane Philippe Jurgensen ajakirjas „Challenges”. Näiteks kasutab Etioopias 67 miljonit inimest vaid ühe kolmandiku suurust osa sama suurest varast, kui Luksemburgis kasutab 400 000 elanikku. Jurgensen märgib, et Euroopa talupidajatel on õigus saada ühe lehma kohta 2,5 eurot toetust päevas, samal ajal kui 2,5 miljardit inimest maailmas peab päevas väiksema summaga hakkama saama. Niisiis on paljudes maakera paikades „vaene inimene vähem väärt kui lehm”, ütleb Jurgensen.

Muusika ja vägivald

Teadlased Iowa riiklikust ülikoolist ja Texase sotsiaalministeeriumist sooritasid üle 500 kolledžiõpilasega viis eksperimenti, et teada saada, kuidas neile mõjuvad vägivaldsete sõnadega laulud. Pärast seda, kui õpilastele oli lastud mitu vägivaldse ja mittevägivaldse sisuga laulu, mille esitajaks oli üks ja sama laulja, tehti nendega teste, mis aitasid kindlaks teha agressiivsuse taset. Uuringus, mis ilmus väljaandes „Journal of Personality and Social Psychology”, järeldati, et vägivaldsete sõnadega laulud võivad kasvatada noortes vaenulikke tundeid ja agressiivseid mõtteid, ilma et keegi neid provotseeriks. „Peamine järeldus, mis tehti sellest ja teistest samalaadsetest uuringutest, on see, et inimestele avaldavad mõju sõnad,” ütles uuringut juhtinud teadlane Craig Anderson. „Seda tõsiasja peaksid teadvustama kõik tarbijad, eriti aga lapsevanemad ja noored,” sõnas Anderson.

Joobnud lapsed

Uuringud 50 Suurbritannia haigla traumapunktides näitasid, et „haiglasse on toodud koguni kuueaastasi lapsi, kes on joonud liiga palju alkoholi”, teatab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. Ühe haigla arstid ja õed andsid teada, et suvevaheajal toodi vaid nädala jooksul haiglasse sada alkoholimürgituse saanud last. „Enam kui 70 protsenti haiglapersonalist arvas, et alkoholi kuritarvitamise pärast hakkab haiglasse sattuma järjest nooremaid lapsi,” kirjutab ajaleht. Peale selle näitab üks hiljutine valitsuse teadaanne, et alkoholist põhjustatud surmajuhtumid on Suurbritannias 20 aasta jooksul kolmekordistunud.

Uimasteid tarvitavad Itaalia noored

Milanos asuva San Raffaele instituudi korraldatud küsitluses möönis 42 protsenti 12–14-aastastest Itaalia noortest, et nad kasutavad uimasteid. Itaalia haridusministeeriumi peadirektor Mariolina Moioli aga usub, et tegelik arv peab olema suurem. Kõige populaarsemad uimastid olid küsitletute hulgas marihuaana ja hašiš. 34 protsenti uimastipruukijatest ütles, et nad tarvitavad uimasteid koolis, 27 protsenti diskoteekides ja 17 protsenti kodus. Peale selle saadi teada, et alkohoolseid jooke tarbib 82 protsenti õpilastest.

Hiiglaslik merekoletis

„Antarktise lähedal püüdsid kalurid kinni haruldase ja ohtliku kalmaari, kelle silmad on suured nagu taldrikud ning kelle haarmetel on palju nugateravaid konksukesi, millega ta saaki püüab,” kirjutab Austraalia ajaleht „The Daily Telegraph”. Uus-Meremaa merebioloog Steve O’Shea ütles: „Olen näinud mõningaid hiidkalmaare, kuid see liik on veel suurem”. Kalmaar Mesonychoteuthis hamiltoni kaalub 150 kilogrammi ning paistab olevat noorloom. „See kalmaar on väga agressiivne,” ütles Ameerika merebioloog Kat Bolstad. „Kui keegi kukuks vette kalmaari lähedale, oleks ta elupäevad loetud.” Reutersi sõnul „leiab see kolossaalne kalmaar toitu nii, et helendab sügaval pimedas merevees, valgustades oma ümbrust ja jälgides seda oma tohutute silmadega, mis on suuremad kui ühelgi teisel loomal ... Eluka kümnel haarmel on kuni 25 hambataolist konksukest, mida loom võib keerata 360 kraadi, samuti iminapad, millega ta saaklooma kinni hoiab”.