Concorde’i lennud on nüüd ajalugu

„ÄRGAKE!” PRANTSUSMAA-KORRESPONDENDILT

Pärast 27 aastat kestnud käigusolekut lõpetas lennud Concorde – „maailma ainus ülehelikiirusega reisilennuk”. Viidates kasvavatele kuludele ja sõitjate arvu vähenemisele, lõpetas British Airways seitsmest Concorde’ist viimase kommertsreisid 2003. aasta oktoobrikuus. Teine selle eripäraste deltakujuliste tiibadega lennuki operaator Air France oli lõpetanud reisid oma viie lennukiga viis kuud varem.

Nõnda lõppes üks lennunduse ajaloo peatükk, mis oli alguse saanud aastal 1962, mil Inglismaa ja Prantsusmaa insenerid asusid ühiste jõududega konstrueerima ülehelikiirusega kaugsõidulennukit. Selle prototüübid sooritasid esimesed lennud aastal 1969, kommertsveondus ülehelikiirusega lennukitel sai aga tegelikkuseks jaanuaris 1976, mil alustati lendudega Bahreini ja Rio de Janeirosse.

Concorde oli küll ehk tehnoloogiline saavutus, kuid ärilises mõttes tähendas see  ebaõnnestumist. 1970. aastate naftakriisist oli raske toibuda, sest lennuk neelab 25 600 liitrit kütust tunnis – ühe reisija kohta kolm korda enam kui tavaline lennuk. Concorde’i probleemideks olid ka alla 7000-kilomeetrine lennukaugus ja väike mahutavus – kõigest sada reisijat. Seetõttu polnud see lennufirmadele majanduslikult tulus. Teiseks takistuseks Concorde’i edasiarendusel oli selle käigushoidmisele juba alguses küllap vist hirmust müraprobleemi ees tekkinud vastuseis Ameerika Ühendriikides.

Veel üks probleem oli hind. Piletid maksid tuhandeid dollareid. Seetõttu oli võrdlemisi vähe neid reisijaid, kes võisid endale lubada lendu Concorde’il. Tänu oivalisele menüüle, kuhu kuulus šampanja, hanemaksapasteet ja kaaviar, oli reis Concorde’il „parim reisikogemus, mis üldse olla võib”, nagu märkis üks ärimees. „See pakkus suurimat luksust – aja kokkuhoidu. Lend polnud just kõige mugavam, ent tunne oli vapustav.”

Kas tõesti päikesest kiiremini?

Käigusoleku jooksul toimetas Concorde sihtkohta ligi neli miljonit reisijat, mis tegelikult polegi nii väga suur arv, kui arvestada seda, et Boeing 747 teenindab ülemaailmselt nii suurt hulka inimesi kõigest mõne nädalaga. Mis siis tegi Concorde’ist nii tähelepanuväärse õhusõiduki?

Mõelda võiks sellele, et Concorde sõitis 18 kilomeetri kõrgusel kiirusega 2150 kilomeetrit tunnis – helist kaks korda kiiremini. See 62 meetri pikkune lennuk arendas sellist kiirust, et pikenes lennu ajal hõõrdumisest põhjustatud kuumuse mõjul koguni kuni 24 sentimeetri võrra. Concorde’i regulaarlend Pariisist New Yorki kestis kõigest 3 tundi ja 55 minutit, tavalisest lennust peaaegu poole vähem. Lennureis oli sedavõrd kiire, et tingituna ajavahest, leidsid lääne suunas sõitnud reisijad New Yorki saabudes, et kohalik aeg on varasem kui lahkumisaeg Pariisist!

Concorde’i karjääri tumestas vaid üks elusid nõudnud õnnetus. Air France’i lennuk kukkus 2000. aasta 25. juulil pärast Pariisi Charles de Gaulle’i lennuväljalt õhkutõusmist alla, surmates 113 inimest, sealhulgas 4 maapinnal viibinut. Aasta hiljem, pärast mitmesuguste turvameetmete rakendamist, alustati taas reise. Ent lõpuks said määravaks majanduslikud kaalutlused.

Concorde, millel polnud ei rivaali ega järeltulijat, hakkab veetma oma väljateenitud vanaduspuhkust maailma lennundusmuuseumides. Air France’i president Jean-Cyril Spinetta märgib: „Tegelikult ei lakka Concorde inimeste mõttekujutlustes iial lendamast.”

[Pildid lk 26]

Ülal: šampanjaserveerimine

Keskel: juhtiv piloot lendurikabiinis

All: Concorde’i prototüüp, Prantsusmaa, 1968

[Allikaviide]

Fotod: NewsCast; prototüüp: AFP/Getty Images