Merejuveel

Maakera kõigist ookeanidest ja meredest võib leida tohutul hulgal mikroskoopilist ränivetikat, mis on ümbritsetud mustrilise läbipaistva ränikestaga. Teadlasi on need vetikad paelunud juba sajandeid alates sellest ajast, kui leiutati mikroskoop, mis tegi võimalikuks kirjeldada nende ilu. Ränivetikat nimetatakse täiesti õigustatult merejuveeliks.

Alfred Nobel, kes 1860. aastatel leiutas dünamiidi, kasutas ränivetikate kodadest moodustunud ränimulda nitroglütseriini stabiliseerimiseks, tänu millele ta sai vormida kaasaskantavaid lõhkeainekange. Ränivetikate kivistunud kodasid kasutatakse tänapäeval mitmesuguste toodete valmistamisel – näiteks maantee tähistamiseks kasutatavatele värvidele helenduse andmiseks, veini selitamiseks ning basseinivee filtreerimiseks.

Kuid kaugelt olulisem on fakt, et nende imetillukeste üherakuliste taimede arvele langeb neljandik meie planeedi fotosünteesist. Princetoni ülikooli (USA) teadlased Allen Milligan ja Francois Morel on avastanud, et ränivetika läbipaistvas kestas leiduv ränidioksiid põhjustab kestas paiknevas vees keemilisi muutusi, mis tagavad ideaalse keskkonna fotosünteesiks. Teadlaste arvates puutub kestasisene vesi tänu klaaskesta mustrilisusele kokku suurema välispinnaga, muutes seeläbi fotosünteesi efektiivsemaks. See, kuidas täpselt need tillukesed, ent samas kaunid kestad merevees lahustunud ränist moodustuvad, on ikka veel lahendamata mõistatus. Ent teadlastele on selgunud see, et süsinikdioksiidi omastavatel ja hapnikku eraldavatel ränivetikatel on maakera elutegevuses oluline roll – ehk olulisemgi kui enamikul maismaataimedel.

Morel peab ränivetikaid „ühtedeks kõige tõhusamalt funktsioneerivamateks organismideks maakeral”. Milligan lisab, et juhul kui need nii suures koguses süsinikdioksiidi ei omastaks, „mõjuks kasvuhooneefekt tunduvalt rängemalt”.

Kui ränivetikad surevad, vajuvad nende säilmed merepõhja ja kivistuvad lõpuks. Mõningate teadlaste arvates on suure rõhu alla sattunud kivistunud ränivetikakodadel oluline osa maailma naftavarude olemasolus. Paraku valmistab üha enam muret see, et kuna merevee temperatuur seoses globaalse soojenemisega tõuseb, jõuavad bakterid ränivetikasäilmed enne nende merepõhja vajumist ära süüa ning vabanenud süsinik satub taas ülemistesse veekihtidesse. Seega võib praegu olla ohustatud ka see ökosüsteemi kuuluv imeliselt loodud tilluke merejuveel.

[Pildi allikaviide lk 31]

© Dr. Stanley Flegler/Visuals Unlimited