Vaatleme maailma

Sündivuse kontroll – dilemma loomaaias

„Mitte ükski loomaaed ei saa tänapäeval hakkama ilma sündivuse kontrollita,” ütleb Münheni Hellabrunni loomaaia juhtivzooloog Henning Wiesner. Loomaaialoomad paljunevad kiiresti ja elavad üldjuhul kauem kui nende liigikaaslased vabas looduses. Loomaaia territoorium on aga piiratud. Niisiis on vaja kasutada eostumisvastaseid vahendeid. Siiski on „sündivuse kontroll loomaaedades keeruline, sest hoolealused ise ei hooli sellest”, ütleb Saksamaa ajakiri „Focus”. Näiteks tunnevad karud toidu sisse peidetud tablettide lõhna ja kraabivad need söögi seest välja. Tabletid võivad ka mõningatel loomadel tekitada terviseprobleeme, näiteks rinnavähki. Teine võimalus on loom kastreerida või steriliseerida, kuid see põhjustab muid probleeme. Üks probleem seisneb selles, et siis ei saa loomad enam kunagi järglasi ja teiseks ei teki nende organismis enam suguhormoone, mis võib tekitada kahju nende staatusele teiste loomade seas. Veel üks võimalus on soovimatud järglased tappa, kuid see tekitab viha paljudes loomaarmastajates ja -kaitsjates. Niisiis seisavad loomaaiad tõelise dilemma ees.

 Elektroonikajäätmed

2002. aastal visati Kanadas minema umbes 155 000 tonni olmeelektroonikat, kommenteerib Kanada ajaleht „National Post”. Kanada keskkonnaraporti sõnul viskasid kanadalased minema „umbes kaks miljonit televiisorit, 1,1 miljonit videomakki ja 348 000 CD-mängijat, millest suuremat osa peeti vanamoodsaks, kuigi neid oli kasutatud vaid mõned aastad”. Elektroonikaseadmed „visatakse tihtipeale minema seetõttu, et need ei vasta enam kasutaja vajadustele, mitte aga sellepärast, et need oleksid katki läinud”, öeldakse raportis. Suur osa nendest jäätmetest võivad olla mürgised. Näiteks vaid üks televiisor „võib sisaldada kuni kaks kilogrammi pliid”, ütleb „National Post”. Mõningates ekraanides leidub aga elavhõbedat, mis saastab nüüd prügilaid. Kui elektroonikaseadmete äraviskamine sama tempoga jätkub, siis aastaks 2010 on nende hulk prügimägedel kahekordistunud, ütleb Kanada keskkonnaorganisatsiooni raport.

Sipelgad ja antibiootikumid

„Teadlased on leidnud, et mõned sipelgad kasvatavad oma järeltuleva põlve toitmiseks seeni ning kasutavad nende seente kaitsmiseks koguni antibiootikume,” kirjutab „The Miami Herald’i” rahvusvaheline väljaanne. Aedniksipelgad istutavad oma seeni ümber, kärbivad neid ja tõrjuvad umbrohtu, just nii nagu põllupidajadki. Antibiootikumi, mis kaitseb sipelgate saaki infektsioosse mulla eest, toodab Streptomycete sugukonda kuuluv bakter, mis elab sipelgate naha peal. Putukateadlane Ted Schultz Washingtoni loodusmuuseumist märgib, et samal ajal kui inimesed peavad pidevalt uusi antibiootikume valmistama, et saada jagu ravimiresistentsetest bakteritest, on sipelgad aastasadu edukalt tarvitanud ühte ja sama antibiootikumi. Sipelgate saladuse teadasaamine „võib olla otseses seoses inimeste tervisega”, ütleb Schultz.

Globaalne tervisekriis

Kuna suhkruhaigete arv aina tõuseb, on maailma tabamas üks suurimaid tervisekriise, ütleb rahvusvahelise suhkurtõve liidu (IDF) president, Suurbritannia professor Sir George Alberti. IDF-i andmetel on enam kui 300 miljonil inimesel halvenenud glükoositaluvus, mis põhjustab tihtipeale suhkruhaigust, teatab Suurbritannia ajaleht „The Guardian”. II tüüpi suhkruhaigus, mida põdesid varem peamiselt eakamad inimesed, kimbutab nüüd ka Suurbritannia noori, kes on rämpstoidu söömise ja vähese liikumise tõttu ülekaalulised. „Kõige kurvem on see, et enamikul juhtudel saaks seda [suhkruhaigust ja selle mõjusid] oma eluviisiga ära hoida,” ütleb Alberti. Suhkruhaiguse esinemissagedus võib ka arengumaades märgatavalt tõusta, kui seal hakatakse „ebatervislikult toituma ja rikaste riikide eluviisi järgima”, kommenteerib „The Guardian”.

Muutunud Itaalia pered

Ajavahemikus 1995–2001 kasvas Itaalias vabaabielu elavate paaride arv peaaegu kaks korda, abiellujate arv aga vähenes ning üksi elavate inimeste arv kasvas. Need andmed, mis avaldati ajalehes „La Repubblica”, kogus kokku Itaalia Riiklik Statistikainstituut (ISTAT). Sama ajaperioodi jooksul on keskmise perekonna suurus kahanenud vaid 2,6 liikmele. ISTAT-i andmetel on paljud paarid otsustanud elada prooviabielu, et võib-olla tulevikus abielluda.

Öökulli tundlikud meeleelundid

Tänu oma suurtele silmadele ja binokulaarsele nägemisele näevad öökullid öösel paremini kui ükski teine loom, annab teada ajakiri „Australian Geographic”. Paljud neist lindudest kuulevad ka kümme korda madalamaid helisid kui inimesed. Miks on öökullidel nii terav kuulmine? „See on nii tänu nende kõrvade eripärale – nende kõrvaavad paiknevad eri kõrgustel, mõnel liigil suurema, teistel väiksema vahega.” Nii on lindudel kergem liikuva saaklooma asukohta määrata. Loorkakkudel on lisaks sellele abiks ka näosulestik. Nende näoketas koondab helisid ja suunab need kõrvadesse. Peale selle on nende kuulmisega seotud ajuosa keerukam kui teistel lindudel.

Välditav hepatiit

Enamik „hepatiidijuhtusid on tulenenud meditsiinipersonali viletsast hügieenist”, ütleb Poola nädalaleht „Polityka”. 1997. aastal andis Poola riiklik hügieeniinstituut teada 992 C-hepatiidi juhtumist, viis aastat hiljem haigestus aga aasta jooksul hepatiiti juba 1892 inimest. Artiklis kurdetakse selle üle, et C-hepatiidi ärahoidmiseks pole olemas vaktsiini, mille kasutamiseks oleks antud luba. Nakkushaiguste konsultant professor Andrzej Gładysz ütleb: „See pole sugugi liialdatud, et Poolas on 500 000 kuni 600 000 C-hepatiiti nakatunud inimest.” Ja enamik neist inimestest on nakatunud arsti või hambaarsti kabinetis, teatab Jacek Juszczyk Poznani meditsiiniülikooli nakkushaiguste kliinikust. „Polityka” teeb järelduse: „Kui me usaldame end arsti kätesse, tahame ka olla kindlad, et nende käed on puhtad.”

Hurtsikulinnade kasv

„Peaaegu miljard inimest ehk 32 protsenti maailma linnade elanikkonnast elab vaestes linnapiirkondades,” kirjutab México ajaleht „El Universal”. ÜRO on korraldanud uuringuid Bogotás, La Habanas, Méxicos, Quitos ja Rio de Janeiros, kus on toimunud kiire hurtsikulinnade kasv. Mis on selle põhjus? ÜRO raport peab Bogotá hurtsikulinnade kasvu põhjuseks „rahvastiku arvu kiiret suurenemist, maapiirkondadest linna kolimist ja vägivalda”, kirjutab ajaleht. Kui 1994. aastal elas selles linnas allpool vaesuspiiri 19,4 protsenti elanikest, siis 2000. aastaks oli see protsent kasvanud 23-ni.