Mis minuga toimub?

„Ühel hommikul üles ärgates näis kõik olevat muutunud. Olin täiesti teine inimene teistsuguse kehaga.” (Sam)

MIS on murdeiga? Lihtsalt öeldes, see on eluperiood lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel. See on aeg, mil kogetakse suuri füüsilisi ja emotsionaalseid muutusi, ning sel ajal muutuvad ka suhted inimestega. Ühest küljest on see aeg põnev, sest see tähendab ju, et ollakse täiskasvanuks saamas. Teisest küljest toob see aga kaasa uusi tundeid, millest mõned on üsna segadusttekitavad, isegi hirmuäratavad.

Ometi ei ole tarvis murdeiga karta. See põhjustab küll mingil määral ängistust, kuid aitab samas valmistuda täiskasvanu eluks. Mõistmaks, kuidas see aitab astuda täiskasvanuellu, analüüsigem kõigepealt mõningaid raskusi, millega murdeealised kokku puutuvad.

Murdeea algus

Murde- ehk puberteedieas toimuvad inimese organismis muutused, mis valmistavad teda ette soo jätkamiseks. Puberteet kestab mitu aastat ja see ei ole seotud üksnes sugulise küpsemisega, nagu ka edaspidi jutuks tuleb.

Tüdrukutel algab murdeiga keskmiselt 10–12-aastaselt, poistel aga 12–14-aastaselt. Raamatu „The New Teenage Body Book” sõnul „on igal inimesel oma bioloogiline kell, mis dikteerib seda, millal  organismis erisugused muutused aset leiavad”. Raamat lisab: „See, millal kellelgi murdeiga algab, võib olla väga erinev.” Seega pole midagi imelikku, kui sinul algab murdeiga teistest varem või hiljem.

Puberteet võib mõjutada sinu väljanägemist, tundeid ja seda, kuidas sa suhtud ümbritsevasse maailma. Vaadelgem nüüd, milliseid põnevaid ja samas ka proovilepanevaid muutusi selles eas läbi elatakse.

Mis minu kehaga toimub?

Puberteedieas hakkab tõusma hormoonide tase, tüdrukutel peamiselt östrogeeni, poistel testosterooni tase. Noore inimese füüsiliste muutuste põhjuseks ongi osaliselt hormonaalsed muutused. Murdeeas kasvab inimene kiiremini kui ühelgi teisel eluetapil pärast imikuiga.

Sel ajal saadakse seksuaalselt küpseks, kuid see on vaid üks osa füüsilisest arengust. Peale selle võetakse sel perioodil tavaliselt ka palju pikkuses juurde. Kui lapsed kasvavad tavaliselt viis sentimeetrit aastas, siis murdeeas võidakse kasvada aasta jooksul kaks korda nii palju.

Sel ajal, kui noored kiiresti kasvus juurde võtavad, võivad nad end mõnes mõttes kohmakana tunda. Selles pole midagi veidrat, kuna erinevad kehaosad võivad kasvada eri kiirusega. Sa ei jää aga igavesti niisuguseks. Selline kohmakus kaob.

Puberteedieas algab tüdrukutel menstruatsioon ehk igakuine emaka limaskesta ja vere eritus. * Menstruatsiooniga võivad kaasneda valud, samuti langeb hormoonitase. Kuna menstruatsioonil on nii füüsiline kui emotsionaalne mõju, võib selle algus olla üsnagi ehmatav. „Äkitselt tuli mul harjuda täiesti uue asjaga,” meenutab Teresa, kes on praegu 17-aastane. „See tekitas segadust ja valu. Ja see hakkas iga kuu korduma.”

Menstruatsioon ei peaks sinus tekitama mitte mingisugust hirmu, kuna see näitab, et sinu organism talitleb normaalselt. Mõne aja pärast õpid sa selle ebameeldivate kaasnähtustega toime tulema. Mõningad tüdrukud on näiteks leidnud, et regulaarne võimlemine aitab menstruatsioonivalusid leevendada. Igaüks on aga erinev. Võib-olla tunned sina, et sel ajal on hoopis parem vähem liikuda. Õpi oma keha tundma ja tegutse vastavalt sellele.

Murdeeas hakkavad nii tüdrukud kui ka poisid oma väljanägemise pärast rohkem muret tundma. „Hakkasin sel ajal mõtlema ja muretsema selle üle, mida teised minu välimusest arvavad,” sõnab Teresa. „Muretsen tegelikult veelgi üsna palju oma väljanägemise pärast,” jätkab ta. „Mu juuksed ei hoia nii nagu vaja, riided on seljas kuidagi imelikud ja mulle tundub, et ma ei suuda isegi leida selliseid riideid, mis mulle sobiksid.”

 Sinu keha võib sulle muudki muret põhjustada. Näiteks muutuvad murdeeas aktiivsemaks higinäärmed ja sa hakkad rohkem higistama. Kui käid korrapäraselt duši all ja kannad puhtaid riideid, ei pea sa aga higilõhna pärast muret tundma. Higilõhna vastu aitab ka higistamisvastaste vahendite ja deodorantide kasutamine.

Puberteedieas muutuvad aktiivsemaks ka rasunäärmed ja see põhjustab vistrike teket. „Just siis, kui ma tahan väga hea välja näha, hakkavad mind vistrikud piinama,” kurdab Ann. „Kas ma kujutan ette või on vistrikel tõesti mingi kuues meel ja nad ilmuvad välja just siis, kui ma neid kõige vähem ootan?” Vistrikud on tekitanud probleeme ka Teresale. „Tunnen end vistrike tõttu inetu ja ebakindlana,” ütleb ta, „sest kui inimesed mind vaatavad, on mul selline tunne, et nad vaatavad mu vistrikke.”

Muidugi vaevavad ka poisse nahaprobleemid. Mõningate ekspertide sõnul on poisid nahaprobleemidele tegelikult altimadki kui tüdrukud. Ükskõik kas sa oled noor mees või naine, on hea pesta korrapäraselt rasusemaid kehapiirkondi, näiteks nägu, kaela, õlgu, selga ja rinda. Ka sagedasem pea pesemine aitab ära hoida rasu levimist nahale. On ka olemas tooteid, mis aitavad vistrike vastu võidelda. „Vanemad aitasid mul otsida näopuhastusvedelikke ja salve,” ütleb Teresa. „Samuti aitasid vanemad mul hoiduda rämpstoidu söömisest. Kui ma ei söö rämpstoitu ja joon palju vett, taanduvad vistrikud.”

Veel üks füüsiline muutus, mis puudutab just poisse, on häälemurre. Kuna häälepaelte mõõtmed suurenevad puberteedieas, muudab see hääle järk-järgult jämedamaks. Billil toimus see nii, et ta ei pannud seda ise tähelegi. „Ma ei saanud arugi, et mu hääl on muutunud,” ütleb ta, „kui välja arvata see, et mind ei peetud enam emaks või õeks, kui ma telefonile vastasin.”

Häälemurde ajal võib hääl järsku väga madalaks või kõrgeks muutuda. „See oli kõige piinlikum,” ütleb Tyrone, meenutades oma noorust. „Mu hääl murdus iga kord, kui olin närvis või erutatud. Püüdsin küll mitte liiga emotsionaalseks muutuda, aga ega see mul eriti ei õnnestunud.” Tyrone lisab: „Kuid aasta või kahe pärast oli see probleem unustatud.” Kui seda on juhtunud ka sinuga, ära heida meelt! Võid kindel olla, et varsti ei murdu enam ka sinu hääl, vaid jääb ühele kõrgusele.

Miks ma end niiviisi tunnen?

See, et noori valdavad mitmesugused ahistavad tunded, pole sugugi tavatu. Näiteks võib juhtuda, et su lapsepõlve parimad sõbrad võivad sulle võõraks jääda. Sellele ei pruugi sugugi eelneda suurt riidu. Võib-olla sa lihtsalt leiad, et teil pole enam eriti midagi ühist. Isegi vanemad, kelle juurde sa varem jooksid lohutust ja kaitset leidma, võivad sulle äkitselt kuidagi vanamoelised ja ligipääsmatud tunduda.

Kõige selle tõttu võib teismeline tunda end sotsiaalselt eraldatuna. „Mõned uurijad on öelnud, et murdeeas tuntakse sagedamini ja teravamini üksindust kui lapsepõlves või  täiskasvanueas,” ütleb üks teatmeteos. See võib tuleneda kartusest, et teised peavad sind imelikuks, ja nii hoiad sa parema meelega oma mõtted ja tunded enda teada. Võib-olla sa ka kardad teistega suhelda, mõeldes, et keegi nagunii ei taha sinuga sõbrustada.

Enamik murdeealisi elab läbi üksindusperioode, nagu ka paljud täiskasvanud. Tähtis on siiski meeles pidada, et niisugused tunded lähevad mööda. * Ja kuna sa oled noor, muutub sinus peaaegu kõik – see, kuidas sa suhtud ellu, teistesse inimestesse ja isegi iseendasse. Tõepoolest, see inimene, kes sulle peeglist vastu vaatab, võib sulle vahel täiesti võõras näida. Sa võid tunda ennast nagu 17-aastane Steve, kes möönab: „Väga raske on öelda, et sa tunned ennast, kui sa nii kiiresti muutud.”

Üks parimaid viise üksindusega hakkama saada on tunda huvi teiste vastu. See võib tähendada tutvumist inimestega, kes ei ole sinu eakaaslased. Kas sa tunned kedagi vanemat inimest, kes ootaks sind külla? Kas sa saaksid tal aidata majapidamistöid teha või tema eest poes käia, kui ta seda vajab? Piibel innustab kõiki, nii noori kui täiskasvanuid, oma südant avardama (2. Korintlastele 6:11–13). Seda nõuannet ellu rakendades võib su elu palju sisukamaks muutuda.

See Piibli nõuanne on vaid üks paljudest põhimõtetest, mis on aidanud kristlikel noortel murdeea muredega toime tulla. Järgmist artiklit lugedes mõtle selle peale, kuidas võib Jumala Sõna ka sulle täiskasvanuikka astumisel abiks olla.

[Allmärkused]

[Kast lk 6]

Vanemad pole täiuslikud

„Kui ma olin väike, siis arvasin, et mu vanemad on täiuslikud. Kui jõudsin teismeikka, ei tundunudki ema ja isa enam nii targad, sest siis ma mõistsin, et nad pole täiuslikud. Ja see oli kurb. Kahjuks pani see mind kahtlema nende seisukohtades ja otsustes. Läbi valusate kogemuste hakkasin oma vanematest jälle lugu pidama. See ei tähenda, et pean neid nüüd täiuslikuks, vaid mõistan, et neil on siiski tihtipeale õigus. Ja isegi siis, kui neil pole õigus, on nad ikkagi minu vanemad. Saame vanematega üha paremateks sõpradeks, mis minu arvates peakski laste ja vanemate puhul normaalne olema.” (17-aastane Teresa)

[Pilt lk 7]

Paljud noored on loonud tugevaid sõprussuhteid vanemate inimestega