Kuidas end kaitsta kelmuse eest

EHK oled kuulnud ütlust „Ausat meest on võimatu petta”. Nagu paljud sedalaadi ütlused, pole ka sellel tõepõhja all. Ausaid inimesi langeb kelmuse ohvriks iga päev – pelgalt ausameelsus neid ei kaitse. Mõningad maailma kõige nutikamatest on aina sepitsemas ja teostamas salaplaane, kuidas inimestelt nende raha kätte saada. Enam kui sada aastat tagasi märkis üks kirjamees: „On sedavõrd osavalt sepitsetud kelmusi, et oleks tõeline rumalus mitte lasta end neist eksiteele viia.”

Petturlusel on pikk ajalugu, mis ulatub tagasi Eedeni aeda (1. Moosese 3:1–5). Vanadel salaplaanidel on hulgaliselt variatsioone ning uute väljamõtlemisele ei paista tulevat lõppu. Kuidas end siis kaitsta? Pole vaja üritada jõuda selgusele kõigis moodustes, kuidas kurikaelad inimestelt raha välja petavad. Mõningad lihtsad ettevaatusabinõud on tõhusaks kaitseks kelmuse ohvriks langemise eest.

Kaitse isikuandmeid

Kui keegi varastab sinult panga- või krediitkaardid, võib ta neid sisseostude tegemisel kasutada. Saanud oma käsutusse sinu pangakonto salajast infot ja piisaval määral isikuandmeid, võib ta omastada sinu identiteedi. Identiteedivarguse korral saab kurjategija võtta sinu pangaarvelt raha välja ning võtta sisseostude tegemiseks sinu krediidikontodelt raha ja sinu nimel  laenu. * Sind võidakse koguni arreteerida kuriteo pärast, mida sina pole sooritanud!

Kaitseks seda tüüpi kelmuse eest hoia hoolega kõiki oma isikut tõendavaid dokumente, kaasa arvatud kontoteatised ja pangakviitungid, juhiluba, pass või ID-kaart. Ära anna teistele oma isiku- või finantsandmeid, kui neil pole selleks seaduslikku õigust. Eriti käib see krediitkaardinumbrite ja arvelduskontot puudutavate andmete kohta. Krediitkaardinumbrit on sul vaja anda teada ainult siis, kui sa soovid selle abil midagi osta.

On pettureid, kes sedalaadi info kättesaamiseks tuhnivad prügikastides. Selle asemel et isikuandmeid sisaldavad paberid lihtsalt minema visata, oleks tark need ära põletada või katki rebida. See käib nii vanade tšekkide kui ka konto väljavõtete ja maksekorralduste, samuti vanade krediitkaartide, juhilubade ja passide kohta. Arukas oleks hävitada ka posti teel saabunud krediitkaardipakkumised, sest need sisaldavad sinu kohta infot, mida keegi võiks kuritarvitada.

Kasuta oma tervet mõistust

Paljude kelmuste põhijooneks on lubadus saada investeeringutest ebarealistlikult suurt kasumit. Üks levinumaid äkkrikastumise petuskeeme on püramiidskeem. Ehkki sellel petuskeemil on rohkesti variatsioone, on tavalisemaid strateegiaid see, et investorid värbavad uusi investoreid ja saavad selle eest komisjonitasu. * Sama skeemi järgi töötavad ka kettkirjad, milles inimesel palutakse saata raha nimekirja alguses olevatele inimestele. Talle lubatakse, et kui ka tema nimi nimekirja algusse jõuab, saab ta tuhandeid dollareid.

Püramiidskeemid kukuvad alati kokku, sest pole võimalik lõputult värvata uusi liikmeid. Tehkem arvestus. Kui viis inimest panevad püramiidile aluse ja igaüks neist värbab viis uut inimest, on värvatuid juba 25. Kui neist igaüks omakorda värbab viis uut inimest, kasvab see arv 125-ni. Üheksanda värbamistasandi korral on jõutud ligi kahe miljoni inimeseni, kes peaksid värbama üle üheksa miljoni uue liikme! Püramiidskeemide organiseerijad teavad väga hästi, et on olemas küllastuspunkt. Kui nad mõistavad, et ollakse selle punktini jõudmas, võtavad nad raha ja kaovad. Tõenäoliselt jääd sa oma rahast ilma, pealegi üritavad need, keda sa värbasid, kaotatud raha sinu käest kätte  saada. Ära unusta, et selleks, et sina saaksid oma raha kasvatada, peab keegi teine oma raha kaotama.

Ehk lubab keegi sulle mingi tehingu või investeeringu eest ülihõlbust tulu või hiigelkasumit? Hoiatus kõlab: kui pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt see polegi tõsi. Ära ole kiire uskuma reklaamlauseid ja soovituskirju, mõeldes, et seekord on asi eriline. Pea meeles, et inimesed ei arenda äritegevust selleks, et sulle raha loovutada või rikastumissaladusi jagada. Kui keegi väidab, et ta teab nippi, kuidas sa rikkaks võid saada, küsi endalt: „Miks ta ise seda rikastumiseks ei kasuta? Miks ta raiskab aega, et seda mulle kaela määrida?”

Mida aga teha siis, kui sulle teatatakse, et oled võitnud mingi konkursi või saanud auhinna? Püüa mitte vaimustusse sattuda – tegemist võib olla petuskeemiga, sellisega, mis on juba hulgaliselt ohvreid nõudnud. Näiteks sai üks Inglismaal elav naine Kanadast kirja, milles teatati, et ta on võitnud auhinna, kuid saatmiskulude katteks tuleb tal maksta 25 dollarit. Kui naine oli raha ära saatnud, tuli talle Kanadast telefonikõne, milles talle teatati, et ta on võitnud kolmanda auhinna väärtuses 245 000 dollarit, ent edasiste tehingute katteks tuleb tal maksta kindel protsent sellest summast. Naine saatiski ära 2450 dollarit, kuid ei saanud vastu mitte midagi. Kui sult nõutakse tasu „tasuta kingituse” või auhinna eest, on tegemist petuskeemiga. Küsi endalt: „Kui tõenäoline võiks olla see, et ma saan auhinna võistlusel, millest osavõtuks ma pole soovi avaldanud?”

Aja äri vaid hea mainega inimestega

Kas sa arvad, et suudad inimeste ebaausust läbi näha? Ole ettevaatlik! Pettureid kutsutakse usalduslikkuse artistideks, sest nemad juba teavad, kuidas inimeste usaldust võita. Oma ohvrite usalduse pälvimises on nad tõelised meistrid. Nii ausad kui ka ebaausad müügimehed teavad, et enne, kui kaupa müüa saab, tuleb müüa iseennast. Muidugi ei tähenda see seda, et igaüht tuleks kahtlustada, ent mõistlikul määral umbusklik olla on oluline selleks, et kaitsta end kelmuse eest. Selle asemel et oma instinktidele toetudes otsustada inimese usaldusväärsuse üle, ole varmas panema tähele paljudele petistele iseloomulikke märke: esiteks,  kas mitte pole pakkumine liiga hea, et olla tõsi? Teiseks, kas ei ürita müüja sind otsuse langetamisel tagant kiirustada?

Internet on täis pakkumisi, mis on liiga head, et olla tõsi. Ehkki Internet pakub ka rikkalikus valikus väärt kaupa, on kurikaeltel selle kaudu hõlbus ohvreid kiiresti ja anonüümselt alt tõmmata. Kas sa kasutad e-posti? Kui jah, võib sulle saabuda lõputu voona rämpsposti – soovimatut reklaami elektronposti teel. Ehkki see rämpspost pakub ääretus valikus kaupu ja teenuseid, on paljud neist siiski pettusega seotud. Kui sa mõnele soovimatule elektronkirjale vastad, saates mingi kauba või teenuse saamiseks raha, ei saa sa tõenäoliselt mitte midagi vastu. Kui aga juhtud tõepoolest midagi vastu saama, pole see üsna suure tõenäosusega väärt seda raha, mida sa välja oled andnud. Parim nõu, mida võib anda, kõlab: mitte kunagi mitte midagi rämpspostitaja käest osta.

Sama kehtib ka nende puhul, kes telefoni teel midagi müüa pakuvad. Ehkki ka paljud seaduslikud äriettevõtted pakuvad oma kaupa telefoni teel, nööritakse teleturunduse petuskeemide abil inimestelt miljardeid dollareid aastas. Pelgalt selle põhjal, et keegi meiega telefoni teel kõneleb, pole mingit võimalust välja selgitada, kas pakkumine on ka seaduslik. Petis võib koguni teeselda pangaesindajat või krediitkaardi turvafirmat. Sul on tõsine põhjus olla umbusklik, kui keegi, kes väidab end olevat pangast või firmast, kelle juures sul on avatud konto, helistab sulle ja tahab saada infot, mis tal juba peaks olema. Sel juhul võiks sa küsida helistaja telefoninumbrit. Kui oled veendunud, et see number kuulub tõepoolest pangale või firmale, siis helista tagasi.

Hea taktika on mitte anda oma krediitkaardi numbrit või muud isiklikku teavet võõrale inimesele, kes sulle helistab. Kui keegi helistab, et müüa sulle midagi, mida sa ei soovi, võid viisakalt öelda: „Vabandust, ma ei aja telefonitsi äri inimestega, keda ma ei tunne.” Seejärel pane toru hargile. Pole mingit põhjust laskuda soovimatusse keskustellu sulle võõra inimesega, kes võib-olla üritab sind tüssata.

Aja äri ainult hea kuulsusega äriettevõtete ja inimestega. On olemas terve hulk seaduslikke firmasid, kellega saab ohutult telefoni või Interneti teel äri ajada. Võimaluse korral hangi müügimehe, firma ja investeeringu kohta infot mõne sõltumatu organisatsiooni kaudu. Küsi investeeringu kohta teavet ning loe see hoolega läbi, veendumaks, et see on seaduslik. Ära luba, et keegi õhutaks sind tõtakat otsust langetama või avaldaks sulle selleks survet.

Pane üksikasjad kirja

Mitte iga kelmus ei alga kelmusena. Ka aus äritegevus võib rappa minna. Kui nii peaks juhtuma, võivad asjaosalised  paanikasse sattuda ja kahjude heastamiseks petturlikud meetmed appi võtta. Oled kindlasti kuulnud lugusid ärijuhtidest, kes tulu ja kasumite kohta valeinfot andsid ning äri kokku kukkudes ülejäänud rahaga jalga lasksid.

Et kaitsta end nii kelmuse kui ka arusaamatuste eest, tuleks sul enne suurema investeeringu tegemist hoolitseda selle eest, et kõik üksikasjad oleksid kirja pandud. Igas lepingus, millele sa alla kirjutad, peaksid olema kirjas kõik investeerimistingimused ning antud lubadused. Tunnistada tuleb ka tõsiasja, et ükskõik kui usaldusväärne investeering ka ei paistaks, ei saa mitte keegi garanteerida, et kõik läheb nii, nagu plaanitud (Koguja 9:11). Tegelikult polegi olemas sellist asja nagu riskivaba investeering. Seepärast tuleks lepingusse täpselt kirja panna, millised on kõigi asjaosaliste kohustused ja vastutus, kui äri peaks ebaõnnestuma.

Kui võtad siin lühidalt toodud põhimõtted teadmiseks ja rakendad neid, ei satu sa nii kergesti kelmuse ohvriks. Üks Piibli iidne tarkusesõna kätkeb väärtuslikku nõuannet: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” (Õpetussõnad 14:15). Pettur valib välja kerge saagi, sellised inimesed, kes kipuvad uskuma iga tema sõna. Kahjuks ei rakenda paljud inimesed kelmuse vastu mitte mingeid ettevaatusabinõusid.

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 7]

Kui pakkumine on liiga hea, et olla tõsi, siis tavaliselt see polegi tõsi

[Kast/pilt lk 6]

Soovitusi kelmuse ohvritele

Üldjuhul haarab kelmuse ohvriks langenuid häbi-, süü- ja piinlikkusetunne ning viha enda vastu. Ära süüdista ennast. Sina oled ohver – süüdi on isik, kes sind ära kasutas. Kui oled teinud vea, tunnista seda endale ja mine oma eluga edasi. Ära tee järeldust, et oled rumal. Ärgem unustagem, et petturid on tõmmanud edukalt alt vägagi intelligentseid inimesi – riigipäid, pangategelasi, ettevõtete juhatajaid, finantsspetsialiste, juriste ja teisi.

Kelmuse ohvritelt röövitakse lisaks rahale ka eneseusk ja endast lugupidamine. Kui kelmuse sepitsejaks osutub nõnda-ütelda sõber, on tegemist usalduse reetmisega. Tüssamine teeb haiget. Anna endale aega kurbus üle elada. Tihti aitab see, kui rääkida asjast kellelegi, keda sa usaldad. Ka palve võib pakkuda palju troosti (Filiplastele 4:6–8). Kuid sul tuleb mõista, et mingil ajahetkel tuleb see asi selja taha jätta. Miks kannatusi pikendada? Sea edasiviivaid sihte ja näe nende saavutamiseks vaeva.

Ole kaotatud raha tagasi anda tõotavate petuskeemide suhtes valvas. Petised võivad alttõmmatud inimesele helistada ning pakkuda kaotsiläinud raha tagasisaamiseks abi. Nende eesmärk on seda inimest taas tüssata.

[Kast/pilt lk 8, 9]

 Rämpsposti petuskeemid

E-postis üldlevinud petuskeemide kuus tüüpi

1. Püramiidskeemid. Tavaliselt pakuvad need maskeeringuna võimalusi saada vähese töö ja kuluga palju raha. Ühe skeemi järgi pakuti inimesele kas arvutit või mõnda muud elektroonilist seadet, kui ta maksab ära ühisettevõtte liitumistasu ning seejärel värbab uusi liitujaid. Veel üks variant on kettkiri. Kettkirjad on peaaegu alati ebaseaduslikud. Valdav osa neisse investeerinuid jäävad oma rahast ilma.

2. Kodutöö petuskeemid. Üks sellise petuskeemi vorme on see, et inimesele pakutakse võimalust panna kokku selliseid asju nagu ehted, mänguasjad või käsitöökomplektid. Inimene investeerib materjalidesse raha ning toote kokkupanemisse aega, siis aga selgub talle, et ta ei saagi oma toodangut tööpakkujaile müüa, sest see ei vasta nende nõuetele.

3. Tervise- ja dieediteenuste petuskeemid. Internet on tulvil selliste asjade pakkumistest nagu tabletid, mis kahandavad kehakaalu, ilma et oleks vaja sportida või dieeti pidada, impotentsusravimid ning juuksekadu pidurdavad võided. Mõnikord on neile lisatud rahulolevate klientide kommentaarid. Tavapärasemaid sedasorti reklaamidesse lisatud väljendeid on „teaduslik läbimurre”, „imeline tervenemine”, „salaretsept” ja „juba iidsetel aegadel kasutusel olnud koostisaine”. Tõsiasi on see, et lõviosa neist toodetest on täiesti kasutud.

4. Investeerimisvõimalused. Tüüpiliselt tõotavad need petuskeemid suuri kasumeid väikse või olematu riski eest. Tavaline versioon on investeering mingisse välismaa panka. Investoreid peibutatakse kinnitustega, et isikud, kelle kätte nad oma raha usaldavad, omavad kõrgetasemelisi finantssidemeid ning valdavad siseinfot.

5. Krediidiabi. Need petuskeemid lubavad eemaldada inimese krediidifailist negatiivse info, nii et ta oleks kõlblik saama krediitkaarti, autolaenu või tööd. Kinnitustest hoolimata jääb organiseerijatel lubatu täitmata.

6. Puhkusereiside soodushinnad. Inimene saab elektronkirja, milles teda õnnitletakse üliodava puhkusereisi võitmise puhul. Väidetakse, et just tema on see eriline väljavalitu. Ei tohi unustada, et samasugune teade on läkitatud miljonitele inimestele ning et majutus, toit ja teenindus ei osutu tegelikult kaugeltki vastavaks sellele, mida reklaamiti.

[Allikaviide]

Allikas: USA Föderaalne Kaubanduskoda

[Pilt lk 7]

Püramiidskeemid kukuvad alati kokku

[Pilt lk 9]

Igas lepingus, millele sa alla kirjutad, peaksid olema kirjas kõik investeerimistingimused ja antud lubadused