Vaatleme maailma

Pilved ja elevandid

Kui palju kaalub üks pilv? Üks rünkpilv võib sisaldada umbes 550 tonni vett, teatab Ameerika uudisteagentuur. „Kui soovid seda paremini ette kujutada, ... siis mõtle elevantidele,” ütleb meteoroloog Peggy LeMone. Kui arvestada, et üks elevant kaalub umbes kuus tonni, siis kaalub üks rünkpilv sama palju kui 100 elevanti. Kogu see vesi heljub imetillukeste piiskadena soojade tõusvate õhuvoolude joas. Kontrastiks kohevale rünkpilvele võib suur äikesepilv sisaldada vett koguses, mis on võrreldav kuni 200 000 elevandi kaaluga. Kui palju kaalub aga troopiline tsüklon? LeMone arvestas välja troopilise tsükloni ühe ruutmeetri veesisalduse ja korrutas selle tsükloni kogukaaluga. Millise tulemuse ta sai? Raskuse, mis võrdub 40 miljoni elevandi kaaluga. „See tähendab, et troopilises tsüklonis sisalduv vesi võib kaaluda rohkem kui kõik maa peal elavad elevandid kokku,” sõnab raport, „võib-olla isegi rohkem kui kõik kunagi elanud elevandid.”

 Millal pesta hambaid

Hammaste pesemine kohe pärast happeliste jookide joomist või happelise toidu söömist võib kahjustada hambavaapa, sõnab México ajaleht „Milenio”. Saksamaal Göttingeni ülikoolis tehtud uurimuse kohaselt nõrgestavad happelised toidud ajutiselt hambavaapa, hoiatab ajaleht. Seega võib hammaste pesemine kohe pärast söömist olla kahjulik. Selle asemel „on soovitatav paar minutit oodata, et hambad taastaksid oma tugevuse”.

Loodusliku elupaiga hävitamisel leiti uus liik

Kui Venezuelas Caroní jõel paikneval asustamata Carrizali saarel uue paisu ehitamiseks metsa maha võeti, leiti seal senitundmatu linnuliik, teatab Caracase ajaleht „Daily Journal”. Enne puude langetamist leitud linnuisendite hulgas olid ka väikesed tsiitsitajalased Amaurospiza carrizalensis, kes elasid saarekese läbipääsmatutes bambustihnikutes. Loodusuurijad loodavad leida naabruskonna elupaikades veel uusi avastamata liike. Teadlane Robin Restall sõnab, et seni on „Carrizali uue linnuliigi avastamisrõõmu ... kahandanud teadmine, et oleme hävitanud paiga, kus ta end meie eest nii kaua varjanud oli”.

Hoia lõikelaud puhas!

Kumb on hügieenilisem, kas puidust või plastikust lõikelaud? „Igasugune lõikelaud on hea niikaua, kuni see hoitakse puhtana,” sõnab „UC Berkeley Wellness Letter”. „Ükskõik, kas lõikad toorest looma- ja linnuliha puidust või plastikust lõikelaual, pese seda pärast kasutamist korralikult kuuma seebiveega.” Sügavate sisselõigetega või rasvast lõikelauda püüa iseäranis hoolsalt puhastada. „Seda võib desinfitseerimiseks loputada ka pleegitaja vesilahusega (1 teelusikas pleegitajat 1 liitri vee kohta),” teatab „Wellness Letter”. Käsi ja nuge tuleks samuti põhjalikult pesta ja kuivatada.

Koolieelikud ja arvutid

Mõned teadlased ütlevad, et „pikaajaline arvuti ees istumine endisaegsete mängude mängimise asemel” ei tule koolieelikutele kasuks ning see „võib põhjustada enesesse tõmbumist, tähelepanuprobleeme, loovuse vähenemist ning isegi depressiooni ja ängistust”, teatab ajaleht „Vancouver Sun”. Arvutid muudavad lapse maailma, mis muidu on „kolmemõõtmeline ja kogemuslik, valdavalt kahemõõtmeliseks virtuaalseks reaalsuseks”, teatab psühholoog Sharna Olfman. Uurijad rõhutavad, kui tähtis on, et vanemad mängiksid oma lastega, sealhulgas loovmänge, õpetaksid neile „uusi sõnu, värve, kujundeid, numbreid, kombeid ja aitaksid neil mõista igapäevaelus toimuvat”. Psühholoog Jane Healy sõnab, et endisaegsete mängude mängimine on eriti oluline sünnist kuni seitsme aasta vanuste lasteni. Sellised mängud arendavad lastes tähelepanu, samas kui arvutil võib olla sootuks vastupidine efekt.

Televisioon – „tugev uimasti”

„Lapsed, kes vaatavad televiisorit rohkem kui kaks tundi päevas, jõuavad koolis halvemini edasi,” teatab Hispaania ajaleht „La Vanguardia”. Pediaater Francisco Muñoz peab küll televiisorit tõhusaks õpivahendiks, kuid ta osutab ka selle halbadele külgedele. Muñoz usub, et suurte telerivaatajate kehvemad õpitulemused on „hilisema küpsuse ja kahanenud abstraktse mõtlemisvõime” tagajärg. Ta märgib ka, et on „selge seos mõningate telesaadete, reklaamide ja muusikavideote vaatamise ning noorukite alkoholi, suitsu ja uimastite kuritarvitamise vahel”. Lastepsühhiaater Paulino Castells tunnistab, et kuigi mitte kõik noored ei võta omaks televiisorist nähtud halba käitumist, on televisioon „tugev uimasti”, kuna see mõjub lastele kahjulikult.

Lärmakad klassiruumid

Kui klassiruum kajab ja seal on taustamüra, on õpilastel raske kuulata, teatab Saksamaa ajakiri „Der Spiegel”. „Mida raskem on õpilastel jutust aru saada, seda vähem nad meeles peavad,” sõnab psühholoog Maria Klatte. Mõnes koolis Saksamaal on uurijad mõõtnud hääletugevuseks 70 kuni 90 detsibelli. „Töökohtades, kus tehakse palju mõttetööd, on piirnorm 55 detsibelli,” selgitab mürauurija Gerhart Tiesler. „Tööstuses nõutakse kuulmiskaitsmeid alates 85 detsibellist.” Mida kauem heli ruumis kajab – olgu siis tegemist kõne, tooli liikumise või köhimisega –, seda raskem on keskenduda. Helisummutavad plaadid aitavad vähendada müra ja kaja, säästa närve ning õpetaja ja õpilaste häält, kuid paljude koolide jaoks on nende paigaldamine liiga kallis.

Hea enesehinnang aitab tööle

2003. aastal „340 tööotsija seas läbi viidud uuringust selgus, et keskmisest kõrgem enesehinnang on üks oluline abimees tööle saamisel”, kirjutab Tiina Saar firmast CV-Online Eesti Päevalehes. Tööotsijad, kes teavad oma tugevaid külgi, käituvad tööd otsides kindlamalt. Kui ennast analüüsida ja oma isiksust arendada, on võimalik enesehinnangut tõsta. Näiteks „atraktiivse ja korrektse välimusega inimesed meeldivad ka teistele ja see loob hea enesetunde”. Kui lähedased inimesed meid mõistavad ja kiidavad, tõstab seegi enesehinnangut. Tööintervjuul „keskendu tutvustamisel enda positiivsetele omadustele ja oskustele, mitte asjadele, mida sa täna veel ei oska. Kõik on õpitav ja mitteoskamise pärast piinlikkust tunda on kasutu. ... Ära võta ennast liiga tõsiselt. Huumor, kui situatsioon seda vähegi võimaldab, on igati teretulnud ja näitab elutervet suhtumist”.