Olümpiamängud naasevad oma sünnipaika

ARHEOLOOGILISED kaevamised viisid olümpiamängude taassünnini nüüdisajal. Iidse Olümpia leiud Kreekas ajendasid prantslast parun Pierre de Coubertini neid mänge taaselustama. Selle tulemusena peetigi esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud Ateenas aastal 1896.

Juba mõnda aega enne aastat 2004 valmistasid buldooserid ja puurvasarad teed mängudele nende sünnipaigas. Olümpia ettevalmistuste käigus, kui linnale uut ilmet anti, oli Kreeka pealinn nagu tohutu ehitusplats.

2004. aasta olümpiamängud toimuvad Ateenas 13.–29. augustini. 28 spordialal hakkab võistlema umbes 10 000 sportlast rekordiliselt 201 maalt. Võistlused peetakse 38 võistluspaigas ning need kulmineeruvad rohkem kui 300 autasustamistseremooniaga. Kohal on umbes 21 500 meedia esindajat, kuid neid ületab arvuliselt 55 000-liikmeline töökas turvameeskond.

Tõkkejooks

Ateenlased olid juba pikka aega soovinud, et olümpiamängud toimuksid nende sünnipaigas. Nüüdisaegsete mängude sajas aastapäev 1996. aastal tundus olevat sobivaim aeg pidada olümpiamänge selle sünnimaal.

Ent Ateena taotlus 1996. aastaks ei läinud läbi. Linnal polnud vajalikku infrastruktuuri, mis on oluline nende äärmiselt nõudlike mängunädalate ajal.

See keeldumine pani kreeklased ja nende pealinna tööle. Ateenlased hääletasid selle poolt, et kord majja lüüa. Heade kavatsuste ja mõningate usaldusväärsete plaanidega esitati 1997. aastal uus taotlus 2004. aasta olümpiamängudeks. Seekord Ateena võitis.

 Ateenlased valmistusid ümberkorraldusteks. Soov olla mängude ajal võõrustajaks vallandas enneolematu tegutsemistuhina ja ajendas tegema arenguplaane. Et parandada infrastruktuure, kaevasid masinad kõikjal maad, ehitati teid ja kokkutulekukohti mängude jaoks. Isegi kesksuve lämmatavatel nädalavahetustel võis kõikjal näha töös ekskavaatoreid, kraanasid ning inimesi.

2001. aasta märtsis maandus esimene lennuk Ateena uues rahvusvahelises lennujaamas, mis on üks parima teenindusega lennujaamu maailmas. Lisaks planeeriti veel ehitada kokku 120 kilomeetrit uusi teid ja parandada 90 kilomeetrit olemasolevatest liiklussõlmedest. Liikluse hõlbustamiseks kavandati ligi 40 viadukti, uued metrooliinid ning 24 kilomeetrit trammiliine. Nüüdisaegseid raudteejaamu ühendav 32-kilomeetrine linnalähiraudtee kavandati eesmärgiga liiklust kõrvale suunata ja vähendada õhusaastet.

Lühidalt öelduna on ateenlased juba mitu aastat püüdnud kujundada endale uut linna, kus on rohkem rohelust, puhtam keskkond ja uus transpordivõrk. Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) president  Jacques Rogge märkis, et „inimesed, kes olid tuttavad Ateenaga enne mänge ja näevad seda pärast mänge, ei tunne seda linna äragi”.

Ettevalmistuste maraton

Olümpia avatseremooniapäeva lähenedes on tempo järjest enam üles kruvitud. ROK-i president Rogge võrdles ehituse arengut ja ettevalmistustöid kreeka rahvatantsu sirtakiga. Ta ütles naljaga pooleks: „Ma võiksin kirjeldada seda kui tantsu, nagu näiteks sirtaki. See algab väga aeglaselt, tasapisi tempo tõuseb ja lõpuks on sul raske sellega sammu pidada.”

Olümpiaküla, mis on „kõigi olümpiaks tehtavate ettevalmistuste selgroog”, kerkib täiesti nullist ühes Ateena põhjapoolses eeslinnas. See mängude ajal ligi 16 000 sportlast ja teisi võistkonna liikmeid majutav küla on Kreeka kõigi aegade suurim majutusprojekt. Pärast mänge hakkab seal elama umbes 10 000 linnaelanikku.

Olümpiamängude korraldajad pole unustanud nüüdisaegsete mängude organiseerimisel võtta eeskuju ajaloolistest mängudest. Mõned tseremooniad toimuvad iidses Olümpias. Teisi suuri arheoloogilisi paiku tutvustatakse olümpiamängude kultuuriprogrammi raames. Kuulsa Maratoni lahingupaiga kõrvale ehitati uus sõudekeskus. Ja maratonijooksjad saavad öelda, et on jooksnud selle algset  rada mööda. Mängude korraldajad järgivad täpselt seda rada, mida mööda aastal 490 e.m.a jooksis legendi järgi üks Ateena sõdur 42 kilomeetrit Maratonist Ateenasse teatama pärslaste lüüasaamisest.

Kuldmedali võitja on . . .

Mängude avatseremoonia ilutulestiku ajal on kõikide tähelepanu suunatud 75 000-kohalisele olümpiaareenile. Paljude jaoks on uus renoveeritud staadion Ateena olümpiarajatiste kroon. Staadioni teeb eriliseks katus, mille autor ja kavandaja on kuulus Hispaania arhitekt Santiago Calatrava.

See inseneritöö ime valmistatakse klaaspaneelidest, mis kaaluvad kokku 16 000 tonni ja katavad 10 000 ruutmeetrise ala. Katus seisab kahel hiiglaslikul tugikaarel, millest kumbki on 304 meetrit lai ja 80 meetrit kõrge! Terastorudest kaared kaaluvad kumbki 9000–10000 tonni ja on ühe ehituseksperdi sõnul „nii suured, et buss mahuks seal sees sõitma”. Katuse kogukaal arvatakse olevat kaks korda raskem kui Eiffeli torn Pariisis.

Miks on vaja sellist tohutut katust? Mõtle, kuidas kõrvetab päike augustikuises Ateenas! Klaaspaneelidel on eriline kattekiht, mis peegeldab tagasi 60 protsenti päikesevalgusest. On ka teisi põhjusi. Katusest pidi saama mängude tähelepanuväärseim objekt. Kreeka endine kultuuriminister Evangelos Venizelos nimetas seda „arhitektuuriliseks tippsaavutuseks ja Ateena olümpiamängude sümboliks”.

Pärast lõputseremooniat meenutab see võõrustajate suurt tööd selle suurejoonelise sündmuse heaks. Ateenlased loodavad, et kõik olümpiamängudeks valmistatud infrastruktuurid aitavad parandada nende linna elukvaliteeti. Ning nagu ikka, on nad valmis nende ees seisvate väljakutsete vastuvõtmiseks astuma otsustavaid samme – nagu ka nende tantsus sirtaki.

[Kast lk 15]

Ideaalid pannakse proovile

Olümpia korraldajad armastavad rõhutada mängudega seotud ideaale: üllas võistlus, sport, rahu, kultuur ja haridus. Medali teisel küljel on aga poliitika, natsionalism, äri ja korruptsioon.

Tavaliselt meelitavad olümpiamängud teleri ette suure vaatajaskonna ja kallid reklaamipaketid muudavad mängude sponsorluse ülitähtsaks turundusvahendiks. „Olümpia on nüüd tulus äri,” ütles Austraalia teadur Murray Phillips, „ja paljud otsused tehakse hoolikalt läbimõeldud ärilistel kaalutlustel.”

Teised mõistavad hukka mängudega seotud äärmist natsionalismi. On tehtud suuri pingutusi, et luua olümpiarahu – lõpetada mängude ajal vaenutsemised ja sõjategevus. Ent kui olümpiarahu sümboolne tähendus välja arvata, ei too sellised meetmed tulemusi, kui pole kõrvaldatud konfliktide põhjus. „Mängud on poliitilise jõukatsumise areen,” täheldas teadusprofessor Brian Martin. Ta lisas: „Olümpiamängude ajal muutub sportlastevaheline võistlus riikidevaheliseks võistluseks. Sportlased ei saa osaleda, kui riik ei osale. Üksikvõistlejate ja meeskondade võitu peetakse riigi võiduks, mida sümboliseerivad lipud ja hümnid ... [Olümpia] on lihtsalt veel üks areen, kus jätkub vägivald üksiksportlaste vahel ning riikide vahel, kes võitlevad jõu ja staatuse pärast. ... Olümpialiikumine on jõuetu tooma tagasi oma algset eesmärki edendada rahu.”

[Pildid lk 15]

Ateena olümpiaspordikompleks

Medali kujundus aastaks 2004

[Allikaviited]

Aerofoto: AP Photo/Thanassis Stavrakis; medali kujundus: © ATHOC

[Pildid lk 16]

Ateena metroo

Ateena rahvusvaheline lennujaam

[Allikaviide]

© ATHOC

[Pildid lk 17]

Ehitamisjärgus olümpiaküla

Agios Kosmase purjespordikeskus

[Allikaviide]

© ATHOC/Foto: K. Vergas

[Pilt lk 16, 17]

Olümpiastaadioni katuse ehitamine

[Pilt lk 17]

Katuse miniatuurne mudel

[Allikaviide]

© ATHOC

[Pildi allikaviide lk 14]

© ATHOC