Genfi Piibel – unustatud pühakirjatõlge

„Ärgake!” Uus-Meremaa korrespondendilt

KAS sul on selline väiksemõõduline Piibel, mida saab mugavalt käes hoida ja mille trükikirja on hea lugeda? Kas selle vorming võimaldab sul kergesti üles leida soovitud kohta? Kui vastad nendele küsimustele jaatavalt, siis suuresti tänu 1560. aastal välja antud Genfi Piiblile.

Vähesed on tänapäeval kuulnud Genfi Piiblist. See tähelepanuväärne tõlge oli aga omal ajal väga populaarne. Selle teksti täpsus ning uudne väljanägemine ja küljendus tegid sellest lugejate lemmiku. Inglise näitekirjanikud Shakespeare ja Marlowe kasutasid seda oma piiblitsitaatide allikana.

Kuidas juhtus aga nii, et see 16. sajandi populaarne ingliskeelne Piibel tõlgiti prantsuse keelt kõnelevas Šveitsi linnas Genfis? Mis on selle Piibli erijooned? Miks see jäi lõpuks kõrvale? Kuidas see tõlge tänapäeval meid aitab?

Uudne Piibel

Genfi Piibli valmistas grupp usupagulasi, kes põgenesid represseerimise ja võimaliku hukkamise eest Inglismaalt, kui 1553. aastal tuli võimule Mary Tudor. Genfi protestantide kogukond võttis need õpetlased hästi vastu. Genfis oli soliidne trükitööstus ja huvi Piibli lugemise vastu, nii et selles linnas tõlgiti ja anti välja hulganisti Piibleid.

Genfi Piibel, mille tõlkis William Whittingham koos abilistega, ilmus aastal 1560. Inglismaal hakati seda peatselt innukalt lugema. Seda oli hõlpsam lugeda kui varem välja antud Piibleid, sest tegu oli esimese ingliskeelse Piibliga, mille salmid olid nummerdatud nagu tänapäeva Piiblitel üldiselt. Selles olid ka leheküljetiitlid – märksõnad lehekülje ülaosas, mis aitavad lugejal leida konkreetseid tekstilõike. Lisaks oli see tollal populaarse raskepärase gooti kirja asemel selgemini loetavas kirjastiilis, mida kasutatakse ingliskeelsetes Piiblites laialdaselt ka tänapäeval.

Varasemad Piiblid olid mõeldud lugemiseks kirikukantslist ning olid seetõttu suures ja kohmakas foolioköites. Genfi Piibel oli käepärane väljaanne, fooliost umbes poole väiksem. Lisaks sellele, et seda väikest Piiblit oli mugav lugeda ja uurida, oli see ka palju taskukohasema hinnaga.

Teksti täpsus

Genfi Piibli tõlkijad pöörasid erilist tähelepanu sellele, et säilitada muinasheebrea keele hõngu ja mõttetäpsust. Mõnes kohas on kirjas Jumala nimi Jehoova, näiteks 2. Moosese 6:3; 17:5 ja Laul 83:19. Sõnad, mida tõlkijad pidasid tarvilikuks lisada,  olid kursiivkirjas, ning grammatilise selguse pärast lisatud tekst pandi nurksulgudesse.

Šotimaal võeti Genfi Piibel peatselt kasutusse ametliku tõlkena. Seda kasutati laialdaselt ka Inglismaal ja arvatakse, et selle Piibli võtsid kaasa inglise puritaanid 1620. aasta kuulsal väljarännul praegustesse Ameerika Ühendriikidesse. Genfi Piibel võeti kasutusse ka teistes Briti kolooniates – muu hulgas ka kõige kaugetemates paikades, nagu Uus-Meremaal. Seal jõudis 1845. aastal see Piibel ka kuberner Sir George Grey kollektsiooni.

Vaidlusi tekitavad ääremärkused

Genfi Piiblis kasutatud ulatuslikud märkused aitasid kaasa selle kestvale populaarsusele lugejate hulgas. Tõlkijad olid lisanud märkused, kuna nad tõdesid, et Piiblis on keerulisi ja raskesti mõistetavaid kohti. Ääremärkuste kasutamises polnud midagi uut. Tyndale oli kasutanud neid juba oma 1534. aasta Uues Testamendis. Lisaks ääremärkustele olid Genfi Piiblis illustratsioonid, sissejuhatavad märkused ja kaardid – kõik selleks, et Piiblist paremini aru saada. Piibliköitesse olid lisatud ka genealoogilised tabelid, peatükkide kokkuvõtted ja isegi osa, kus ergutati iga päev Piiblit lugema.

Kuigi anglikaani kirik tunnustas omavahel selle tõlke headust, keeldus kiriku ladvik avalikkuse ees seda kiitmast, kuna nad pidasid selle ääremärkusi radikaalseteks. Canterbury peapiiskopi Matthew Parkeri sõnul olid need „igasugu kahjulikud märkused”. Kuningas James I pidas neid märkusi „äärmiselt erapoolikuteks, ebatõesteks, mässulisteks”. Pole ka ime, kuna mõned märkused seadsid kahtluse alla kuningate „jumaliku õiguse” valitseda.

Genfi Piibli järelkäija

Aastal 1604 tegi kuningas James ülesandeks valmistada uus piiblitõlge, lootes vabastada Inglismaa alatiseks Genfi Piiblist. Usundiloolane Alister McGrath teatab, et „suurim takistus, millega Kuningas Jamesi tõlge silmitsi seisis, kui see 17. sajandil püüdis kanda kinnitada, oli Genfi Piibli jätkuv populaarsus”. Aastaid oli Genfi Piibel rahva lemmikuks ja see jäigi Šotimaal ametlikuks Piibliks. Selle tõlke uued trükiväljaanded ilmusid kuni aastani 1644.

Briti ja Välismaa Piibliselts täheldas, et „1611. aasta Kuningas Jamesi tõlke uurimine näitab, et selle tõlkijad ... olid rohkem mõjutatud Genfi Piiblist kui ühestki teisest ingliskeelsest piiblitõlkest”. Paljud Genfi Piibli uuendused väljanägemises ja tõlkes võeti üle Kuningas Jamesi tõlkesse.

Kestev mõju

Kuigi lõpuks tõrjus Kuningas Jamesi tõlge Genfi Piibli välja, on viimasel siiski tähtis koht kirjandusloos. See mitte ainult ei loonud uusi standardeid tõlkimise ja kujundamise osas, vaid on ka oluliseks lüliks ingliskeelsete piiblitõlgete ahelas. Tänu sellele said Piiblit lugeda ja uurida väga erisuguse taustaga inimesed, kellel muidu poleks see olnud üldse võimalik.

Tänu Genfi Piiblile, mis rajas teed Kuningas Jamesi Piiblile, jõudsid mõned piiblisalmid ka näitekirjandusse ja said inglise keeles üldtuntuks. Kuigi Genfi Piibel on nüüdseks suures osas unustatud, on see kindlasti jätnud oma jälje.

[Pilt lk 12]

2. Moosese 6:3, kus kasutatakse Jumala nime

[Pildid lk 13]

Leheküljetiitlid

Illustratsioon

Ääremärkused

[Allikaviide]

Kõik fotod: Courtesy American Bible Society

[Piltide allikaviide lk 12]

Kõik fotod: Courtesy American Bible Society