Kui soolast saab nuhtlus

„Ärgake!” Austraalia-korrespondendilt

SOOL on inimeste ja loomade eluks hädavajalik. Meie kehas on soola ligi 1 protsent. Me kasutame seda toidus, ravimites ja loomasöödas. Maailm tarbib aastas umbes 190 miljonit tonni soola. * Kuid see kasulik ja külluslik aine on muutumas nuhtluseks mõnedel maailma kõige viljakamatel põllumaadel.

Umbes 40 protsenti ülemaailmsest toiduviljasaagist tuleb maailma umbes 15 protsendilt niisutatavatelt põllumaadelt. Tõesti, kui juhtida vesi näiliselt viljatule maale, puhkeb see õitsele nagu roos. Niisutamine võib aga põhjustada soolajääkide kogunemist mullas, mis aegamisi mürgitab pinnast. Juba praegu on sooldumise tõttu viljasaak kängunud maailma pooltel niisutatavatel põllumaadel. Tõepoolest, arvatakse, et sooldumise ja liigniiskuse tõttu muutub igal aastal viljatuks rohkem kui kahe Šveitsi suurune ala!

Raamatus „Out of the Earth” hoiatab tunnustatud mullateadlane Daniel Hillel: „Kõigil salakavalatel inimese põhjustatud nuhtlustel, mis on mänginud otsustavat rolli mineviku tsivilisatsioonide hävingus, on peegelpilt meie tänapäeva maailmas ... ent veelgi suuremõõtmelisem.” Põldude sooldumise tõttu kaotsi läinud viljasaak läheb juba praegu USA majandusele aastas maksma viis miljardit dollarit. Ent vaid maailma vähestes paikades tekitab see inimese põhjustatud nuhtlus nii suurt kahju kui Austraalias.

Valge surm

Iga tund hävib Lääne-Austraalias sooldumise tõttu ühe jalgpalliväljaku suurune nisupõld. Dr Tom Hatton Austraalia teaduslikust ja tööstuslikust uurimisorganisatsioonist (CSIRO) sõnab: „Kahtlemata on tegemist suurima meid tabanud keskkonnakriisiga.”

 Ida-Austraalia maaviljeluse südamaa, Murray ja Darlingi jõgede piirkond, on iseäranis suures sooldumisohus. See piirkond on sama suur kui Prantsusmaa ja Hispaania kokku ning seal paikneb kolm neljandikku Austraalia niisutatavatest maadest. Peaaegu pool Austraalia põllumajanduse aastatulust tuleb sellest piirkonnast. Murray ja Darlingi jõed, mis on selle põllumajanduskeskuse peamised niisutuskanalid, toidavad veel tuhandeid märgalasid ja varustavad joogiveega kolme miljonit inimest.

Paraku on 2000 ruutkilomeetrit sellest elutähtsast maa-alast juba tugevalt sooldunud ning teadlaste arvestuste järgi ähvardab sooldumine selle aastakümne jooksul veel 10 000 ruutkilomeetri suurust ala. Murray ja Darlingi ning nende lisajõgede soolsus üha kasvab ning mõnes piirkonnas on vesi juba joogikõlbmatu. Viljakatel põldudel, mis paiknevad nende jõgede ääres, moodustuvad elutud soolakud. Farmerid kutsuvad seda nähtust valgeks surmaks.

Ohus pole aga mitte ainult põllumaad. Teadlased hoiatavad, et sooldumise tõttu on hävimisohus kuni tuhat Austraalia taime- ja loomaliiki. Lisaks, kui asjalood samas suunas arenevad, on järgmise 50 aasta jooksul hävimisohus ligi pool Murray ja Darlingi jõgede piirkonna linnuliikidest. Vaadelgem, missugused läbimõtlematud sammud on põhjustanud sellise keskkonnakriisi.

Kust see sool tuleb

Teadlased oletavad, et suurem osa Austraalia soolast on ookeaniveest aurustunud ja aastatuhandete vältel sisemaale kandunud. Ookeaniaurudest sadas sool maismaale vihmana maha. Teiseks allikaks arvatakse olevat varem mandril paiknenud merede soolajäägid. Vihmad leotasid soola pinnasest välja ja soolase aluspinnase alla moodustusid aegamisi põhjaveealad.

Aegade jooksul katsid mandri eukalüptipuud ja teised taimed, kasvatades 30–40 meetri sügavusele või kaugemalegi maa sisse ulatuvaid juuri. Need taimed pidasid kinni suurema osa vihmaveest ja ammutasid selle tagasi maapinnale, kust see aurustus lehtede kaudu. Seetõttu püsis põhjavee tase sügaval maa all. Kuid euroopalike põllupidamismeetoditega, mis tõid Austraaliasse õitsengu ja progressi, kaasnes ka tohutute maa-alade raadamine  põllumaaks. Pumba aseainet täitvate puude ulatuslik väljajuurimine ning laialdane niisutamine põhjustasid põhjavee taseme tõusu. See lahustas kauatardunud soolaladestused ja kandis need veelgi lähemale viljakale pinnasele.

Sooldumise põhjused

Põllumaade tulvniisutus aitab jõudsalt kaasa Murray ja Darlingi jõgede piirkonna toodangu kasvule. Samal ajal aga tõstab see meetod kiiresti põhjaveetaset põldude all. Soolane põhjavesi immitseb jõgedesse ja saastab magevett, tekitades jõevee sooldumist. Soolane jõevesi pumbatakse tagasi niisutatavatele põldudele ja probleem kerkib uuesti üha jätkuva nõiaringina.

Veelgi salakavalam on aga selline sooldumine, mida ei põhjusta mitte maa niisutamine, vaid põllumaadel kasvatatavad taimed. Kogu jõgedevahelises piirkonnas on sügavate juurtega puude asemel nüüd karjamaad ja üheaastased põllukultuurid, mille juured ulatuvad vaid mõne meetri sügavusse. Vihmavesi, mille puud varem ära imasid, imbub nüüd põllukultuuride kõrvalt sügavale maa sisse.

Seetõttu imbub nüüd teadlaste arvestusel põhjavette 10 kuni 100 korda rohkem vett kui siis, kui seal kasvasid puud. Viimase aastasajaga on pinnasesse imbunud nii palju vett, et põhjaveetase Murray ja Darlingi jõgede piirkonnas on tõusnud kohati kuni 60 meetrit ja rohkemgi. Kui sooldunud põhjavesi ulatub pinnasest vaid mõne meetri sügavuseni, saavadki farmerite hädad alguse.

Varem viljaka pinnasega piirkondades jäävad taimed kiduraks. Kaua enne seda, kui hakkavad kujunema soolakud, tõuseb sooldunud põhjavesi aurustumise teel pinnale. Esmalt peavad sellises pinnases kasvavad taimed vastu, kuid kuna järjest rohkem soola tõuseb üles ja kontsentreerub pinnases, muutub muld lõpuks viljatuks.

Sellisel põhjusel sooldumine ei mõjuta vaid põllumajanduspiirkondi. See kahjustab juba mõningaid riigi maanteid, vähendades nende kestvusaega ligi 75 protsenti. Lisaks lõhub see hooneid, veevärki ja kanalisatsioonisüsteemi väikelinnades kogu Murray ja Darlingi jõgede piirkonnas.

Kas regeneratsioon on võimalik?

Paistab, et suurem osa sooldunud põhjavee tasemest tõuseb veel järgmise 50 kuni 100 aasta jooksul. Üks raport teatab, et selleks ajaks, kui praegu sündinud laps saab 30-aastaseks, on Austraalias kahjustatud Victoria osariigi suurune ala, mis on sama suur nagu Suurbritannia. Mida on vaja, et olukord heastada?

„Me peame radikaalselt muutma [Murray ja Basini] piirkonna ressursside majandamist ja kasutamist, et säilitada terve ökosüsteem ja produktiivne maakasutus,” teatab valitsuse raport. „See tähendab suuri kulutusi ... Kuid need kulutused on tühised, võrrelduna vältimatu kahjuga majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale, kui praeguseid majandamistavasid ei muudeta.”

Laialdane puude istutamine võiks kahju korvata, kuid praegu pole seda peetud tulusaks lahenduseks. Üks teadusraport märkis: „Me ei saa taastada algset looduslikku olukorda. Paljudel juhtudel võib [puude istutamise] kasu ilmneda väga aeglaselt, kui üldse.”

Seni aga innustatakse talunikke kasvatama sügavate juurtega või soolalembeseid kultuure. Mõned eraettevõtjad on isegi kaevandanud seda soola, mis on hävitanud nende põllumaad, ning hakanud sellega endale elatist teenima. Teised kavatsevad kasutada soolase veega tiike, et kasvatada seal müügiks ookeanikalu, krevette ja isegi merevetikaid.

Austraalia kogemus pole ainus. Kui peatselt ei toimu suuri muutusi, võib võtta kurjakuulutava endena sõnu, millega kreeka filosoof Platon muistset Kreekat kirjeldas: „Endine viljakas maa on kui haige mehe skelett, sest kõik rammus ja pehme pinnas on ära kurnatud ning järele on jäänud vaid paljas karkass.”

[Allmärkus]

[Kaart lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MURRAY JA DARLINGI VAHELINE PIIRKOND

[Allikaviide]

Kaart: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pildid lk 25]

Puuköndi külge ladestunud soolajäägid üleniisutatud põllul

Kunagised viljakad põllud on hävinud soola ladestumise tõttu pinnases

[Allikaviide]

© CSIRO Maa ja vesi

[Pildid lk 26]

Esimesed nuhtluse märgid: viljatud lapid keset viljakaid põlde

Pinnasele tõusnud sool hävitab taimestiku

Sooldumise tagajärjed endisel viljakal põllumaal

Põhjaveetaseme tõusu tagajärjed

[Allikaviide]

Kõik fotod: © CSIRO Land and Water