Kuidas olla hea isa

AJAKIRJA „Economist” artikkel perekonnaelu allakäigust algas pilkupüüdva tõdemusega: „Lapsi on lihtne saada, heaks isaks aga mitte.”

Elus on palju keerulisi asju, kuid neist üks keerulisemaid – samas tähtsamaid – on olla hea isa. Kuna sellest oleneb perekonna heakäekäik ja õnn, peaks iga isa soovima olla hea isa.

Miks see pole kerge

Otse öeldes on üks peapõhjusi, miks pole kerge olla hea isa, nii vanemate kui ka laste pärilik ebatäius. „Inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale,” ütleb Piibel (1. Moosese 8:21). Seepärast tõdeb üks piiblikirjutaja: „Patus on mu ema mind saanud!” (Laul 51:7; Roomlastele 5:12). Pärilikust patust tingitud kalduvus teha kurja on kõigest üks takistus, mis teeb raskeks olla hea isa.

Suureks takistuseks on ka praegune maailm ehk elukorraldus. Miks see nii on? Piibel selgitab, et „kõik maailm on tigeda võimuses” ning et see „tige” on see, „keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks”. Piiblis nimetatakse Saatanat ka „selle maailma jumalaks”. Pole sugugi üllatav, et Jeesus ütles, et nii nagu tema, nii ei tohiks ka tema järelkäijad ’olla maailmast’. (1. Johannese 5:19; Ilmutuse 12:9; 2. Korintlastele 4:4; Johannese 17:16.)

Et olla hea isa, on ülimalt tähtis mitte kunagi unustada meie päriliku ebatäiuse, Kurat-Saatana ja praegu temale alluva maailma olemasolu. Need pole mitte väljamõeldud takistused, vaid reaalsus! Ent kust võib leida infot selle kohta, kuidas neid takistusi ületada ja heaks isaks saada?

Jumalik eeskuju

Isa võib eelmainitud takistustest jagusaamiseks pöörduda Piibli poole. Seal leidub suurepäraseid eeskujusid. Jeesus osutas parimale neist, kui ta õpetas oma järelkäijaid palvetama: „Meie isa, kes oled taevas!” Piibel ütleb meie taevast Isa iseloomustades lihtsalt: „Jumal on armastus.” Kuidas tuleks inimisal sellisesse armastuse eeskujusse suhtuda? „Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks,” kutsub  Paulus üles, „ja käige armastuses”. (Matteuse 6:9, 10, meie kursiiv; 1. Johannese 4:8; Efeslastele 5:1, 2.)

Kui oled isa, võiksid mõelda, mida saaks õppida kas või ühest juhtumist, mil Jumal pööras tähelepanu oma Pojale Jeesusele. Kirjakohast Matteuse 3:17 võime lugeda, et Jeesuse veeristimise ajal kostis taevast Jumala hääl, mis ütles: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” (meie kursiiv). Mida sellest õppida võib?

Esiteks mõtle sellele, mida võib tunda laps, kui isa lausub uhkusega: „See on minu poeg” või: „See on minu tütar.” Lastel on vanemate tähelepanu, eriti positiivse hinnangu üle väga hea meel. Tõenäoliselt ajendab see last veelgi enam pingutama, et olla tunnustuse vääriline.

Teiseks, Jumal väljendas oma tundeid Jeesuse vastu, kui nimetas teda „armsaks”. Selline Isa kiindumusavaldus soojendas kindlasti Jeesuse südant. Ka sinu lastele mõjub hästi see, kui sa väljendad sõnades – aga ka oma aega pühendades ning tähelepanu ja hoolitsust osutades –, et sa väga armastad neid.

Kolmandaks, Jumal ütles oma Pojale: „Sinust on mul hea meel” (Markuse 1:11, P 1997). Ka see on väga oluline, et isa ütleks lastele, kui rahul ta nendega on. Tõsi küll, lapsed tihtilugu eksivad nagu me kõik. Kuid kas sina kui isa otsid võimalusi väljendada heameelt selle kiiduväärse eest, mida su lapsed teevad või ütlevad?

Jeesus oli innukas oma taevaselt Isalt õppima. Maa peal olles näitas ta sõnade ja eeskujuga, kuidas tema Isa oma maistesse lastesse suhtub (Johannese 14:9). Ka hõivatuna ja pinge all olles võttis ta aega selleks, et istuda ja lastega juttu ajada. „Laske lapsukesed minu juurde tulla,” ütles ta oma jüngritele, „ärge keelake neid” (Markuse 10:14). Kas teie, isad, saaksite veelgi paremini järgida Jehoova Jumala ja tema Poja eeskuju?

Tähtis on hea eeskuju

Seda, kui oluline on anda lastele head eeskuju, on võimatu üle tähtsustada. Pingutustel kasvatada „neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi” on tõenäoliselt vähe tulemusi, kui sa ise ei võta kuulda Jumala juhatust ega kujunda selle järgi oma elu (Efeslastele 6:4, P 1997). Kuid Jumala abiga saab üle kõigest, mis võib takistada täitmast tema käsku hoolitseda oma laste eest.

Näitena võiks tuua Viktor Gutšmidti, Jehoova tunnistaja endisest Nõukogude Liidust. Oktoobris aastal 1957 mõisteti ta oma usust kõnelemise eest kümneks aastaks vangi. Temast jäi maha naine Polina koos kahe  väikese tütrega. Tal lubati vanglast perekonnale kirju saata, kuid keelati midagi Jumalast või mingist muust usuteemast kirjutada. Teades, et lapsi Jumalat tundma õpetada on ülimalt oluline, otsustas Viktor sellest kitsendusest hoolimata olla hea isa. Mida ta siis tegi?

„Leidsin materjali Nõukogude ajakirjadest „Junõi Naturalist” ja „Priroda”,” jutustab Viktor. „Joonistasin postkaartidele pilte loomadest ja inimestest ning lisasin juurde mingi looduseteemalise loo.”

„Kohe, kui postkaardi kätte saime, seostasime sellel kujutatu Piibliga,” sõnab Polina. „Näiteks, kui sellel oli ilus loodus, mets või jõgi, lugesin Jesaja 65. peatükki”, milles on juttu Jumala tõotusest muuta maa paradiisiks.

Viktori tütar Julia jutustab: „Ema palvetas siis koos meiega ning me nutsime. Neil kaartidel oli meie kasvatamises tähtis roll.” Polina ütleb, et selle tulemusena „armastasid tüdrukud Jumalat juba lapsest peale väga”. Kuidas on selle perekonnaga lood praegu?

Viktor ütleb: „Praegu on mu mõlemad tütred abielus kristlike kogudusevanematega ning neil on tugevad vaimsed perekonnad, kus ka lapsed teenivad ustavalt Jehoovat.”

Anda head eeskuju eeldab tihti lisaks leidlikkusele ka tõsiseid pingutusi. Kuid ilmselt puudutab see laste südant, kui nad näevad isa tõsimeelseid pingutusi. Üks aastaid täisajalises teenistuses osalenud mees meenutab tänumeeles oma isa: „Mõnikord oli isa tööst nii väsinud, et suutis vaevu ärkvel püsida, ent sellest olenemata toimus meil piibliuurimine. See aitas meil tajuda asja tõsidust.”

Vaieldamatult on selleks, et olla hea isa, ülitähtis anda head eeskuju nii sõnas kui teos. Sul tuleb seda teha, kui soovid, et ka teie puhul kehtiks Piibli õpetussõna tõdemus: „Õpeta poisile teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!” (Õpetussõnad 22:6).

Niisiis tuleb meeles pidada, et tähtis pole mitte ainult see, mida sa ütled. Eriti tähtis on see, mida sa teed – millist eeskuju sa annad. Kanada spetsialist eelkooliealiste laste kasvatuse alal kirjutab: „Parim viis selleks, et lapsed käituksid nii, nagu me soovime, on soovitud käitumismalli ise ellu rakendada.” Tõepoolest, kui soovid, et lapsed vaimseid asju hindaksid, on oluline, et sa ka ise neid hindaksid.

Võta nende jaoks aega!

Lastel on vaja näha sinu head eeskuju. See eeldab seda, et sa veedad koos nendega aega – rohkesti aega, mitte ainult vahetevahel mõne viivu. On tark järgida Piibli nõuannet ’pidada aega kalliks’, see tähendab, jätta tegemata vähemtähtsad asjad, et olla koos lastega  (Efeslastele 5:15, 16). Mis võikski olla tähtsam kui su lapsed? Kas laiekraaniga teler, golfimäng, ilus maja, töö?

Tuntud vanasõna ütleb: „Parem hoida kui oiata.” Isad, kelle lapsed on sattunud ebamoraalsuse teele või kelle elust on vaimsus kadunud, tunnevad tihti süümepiinu. Nad kurdavad, et nad oleksid pidanud oma lastega rohkem koos olema ajal, mil need tõesti isa vajasid.

Ei tohi unustada, et oma valikute tagajärgedele on õige aeg mõelda siis, kui lapsed alles väikesed on. Piibel nimetab lapsi „pärandiks Jehoovalt” – Jumal on nad usaldanud sinu hoolde (Laul 127:3). Ära siis kunagi unusta, et sa vastutad nende eest Jumala ees!

Abi on saadaval

Hea isa võtab innukalt vastu abi laste kasvatamiseks. Kui ingel oli öelnud Maanoahi naisele, et ta saab käima peale, palus Maanoah Jumalat: „Jumalamees ... tulgu veel kord meie juurde ja õpetagu meid, mida peame tegema poisiga, kes sünnib!” (Kohtumõistjate 13:8, 9). Millist abi Maanoah vajas – nagu seda vajavad tänapäeva lapsevanemadki? Vaadelgem järgnevat.

Brent Burgoyne, õpetaja Lõuna-Aafrika Vabariigist Kaplinna ülikoolist, täheldab: „Suurim kink, mida lapsele saab anda, on teha talle selgeks tõelised väärtused.” Seda, et lastele on vaja neid õpetada, võib näha Jaapani ajalehes „Daily Yomiuri” avaldatud raportist, mis märkis: „Uuringust selgub, et 71 protsendile jaapani lastest pole isa mitte kunagi öelnud, et valetada ei tohi.” Kas pole kurb tõdemus?

Kust võib saada teada, mis on tõelised väärtused? Samast allikast, kust ka Maanoah – Jumalalt endalt! Et pakkuda abi, läkitas Jumal oma kalli Poja Jeesuse tegutsema Õpetajana – tavapäraselt kasutati teda kõnetades just seda terminit. Laste õpetamisel on abiks Jeesuse õpetusi tutvustav raamat „Võta kuulda Suurt Õpetajat”, mis on nüüd saadaval paljudes keeltes.

Lisaks sellele, et selles raamatus selgitatakse Jumala Sõnal põhinevaid väärtusi, illustreerib teksti üle 160 pildi, mille juures on asjakohased küsimused. Selle ajakirja leheküljel 32 on näiteks toodud pilt 22. peatükist pealkirjaga „Miks ei tohi valetada?”. Samal leheküljel toodud tekstis öeldakse: „Oletame, et üks poiss ütleb oma isale: „Ma ei mänginud toas palli.” Kuid mis siis, kui ta tegelikult mängis? Kas selles oleks midagi halba, kui ta ütleb, et ta pole seda teinud?”

Raamatu 48 peatükis toodud mõjusate õppetundide hulgas on ka õppetunnid „Sõnakuulmine kaitseb sind”, „Seisa vastu ahvatlustele”, „Heasüdamlikkuse õppetund”, „Ära kunagi varasta!”, „Kas kõik peod meeldivad Jumalale?”, „Kuidas Jumalat rõõmustada?” ja „Miks me peame tööd tegema?”.

Raamatu eessõna lõpus öeldakse: „Eelkõige vajavad lapsed aga seda, et neid juhatataks kogu tarkuse Allika, meie taevase Isa Jehoova Jumala juurde. Seda tegi alati ka Suur Õpetaja Jeesus. Me loodame siiralt, et see raamat aitab sinul ja su perel kujundada oma elu nii, et see meeldib Jehoovale ja toob teile igavesi õnnistusi.” *

Olla hea isa tähendab kahtlemata seda, et antakse lastele head eeskuju, veedetakse nendega koos palju aega ning aidatakse neil elada Jumala mõõdupuude kohaselt, nii nagu ta on lasknud need panna kirja Piiblisse.

[Allmärkus]

[Pilt lk 8]

Viktor Gutšmidt suutis olla hea isa isegi vangis olles

[Pildid lk 8, 9]

Usu pärast vangi mõistetud Viktor joonistas need pildid, et õpetada oma lapsi

[Pilt lk 9]

Viktori tütred aastal 1965

[Pilt lk 10]

Isad peaksid oma laste õpetamises aktiivselt osalema