Millist isa lapsed vajavad

LAPSED vajavad isa, kes neid armastab, kes on alati valmis neile tuge pakkuma ja kes teeb kõik temast oleneva, et aidata neil sirguda vastutustundelisteks ja usaldusväärseteks täiskasvanuteks. See, et lapsed vajavad just sellist isa, on jäänud paraku kohase tähelepanuta.

On tõsi, et ema toob lapse ilmale, ning on võimatu ülehinnata seda, kui tähtis on olla hea ema. Ent isa sama olulisele osale viidates märgib ajakiri „The Wilson Quarterly”, et „isarolli allakäik on paljude kõige murettekitavamate Ameerika ühiskonda vaevavate probleemide peapõhjusi” – ja mainimata ei saa jätta, et see käib ka kogu ülejäänud maailma kohta.

Brasiilia ajaleht „Jornal da Tarde” kirjutab uurimusest, mis käsitles paljusid noorte käitumisprobleeme – näiteks agressiivsust, taltsutamatust, halba õppeedukust ja apaatiat – ja jõudis järeldusele, et üldjuhul on need tingitud „isa puudumisest”. Itaallase Marcello Bernardi raamatus „Gli imperfetti genitori” (Ebatäiuslikud vanemad) toonitatakse, et ideaalis vajaksid lapsed heaks arenguks kahte vanemat.

Perekonnaelu saab paremaks muuta

Kuigi isa hoolimatusel võib olla perekonnaprobleemides oma osa – või ta ehk ise ongi suurema osa neist põhjustanud –, ei tähenda see veel seda, et olukorda pole võimalik parandada ega perekonnaelu paremaks muuta. Kuidas seda saavutada? Mida oleks isal vaja teha?

Kahtlemata vajavad lapsed tervet perekonda, kindlustunnet, et keegi tunneb nende heakäekäigu vastu huvi. Kui see vajadus jääb rahuldamata – nagu seda tänapäeval sageli ette tuleb –, avaldab see laste elule negatiivset mõju. Ometi pole olukord sugugi lootusetu, olgu perekonnas isa või mitte. Jumal „on vaestelaste isa ... oma pühas elamus”, ütleb Piibel Laulus 68:6. *

Kust saada abi

Seda, et kordamineku tagab Jumala kaasabi ning et see abi on tõesti saadaval, tõendab olukord, mida kirjeldab eelmises artiklis mainitud poola tütarlaps Lidia. Milline oli tema kodune elu? Kuidas sai perekond Jumalalt abi?

Lidia isa Franciszek möönab, et kui lapsed väiksed olid, jättis ta perekonna unarusse, just nii, nagu tütar seda kirjeldab. Isa lausub: „Ma ei tundnud huvi selle vastu, mida lapsed teevad. Ma ei osutanud kiindumust, nii et meie  vahel polnud mingit sidet.” Seetõttu polnud tal aimugi, et juba 14-aastasena võttis Lidia koos noorema venna ja õega osa metsikutest pidudest, suitsetas, tarvitas alkoholi ja osales kaklustes.

Lõpuks taipas Franciszek kohkumusega, milline oht lapsi varitseb, ning ta otsustas midagi ette võtta. „Ma palusin Jumalalt abi,” sõnab ta. On tähelepanuväärne, et peagi külastasid teda Jehoova tunnistajad, ning tema ja ta naine olid nõus hakkama Piiblit uurima. Aja möödudes hakkasid need lapsevanemad Piibli õpetusi ellu rakendama. Millist mõju see lastele avaldas?

Franciszek pajatab: „Lapsed panid tähele, et ma olen joomise maha jätnud ning paremaks isaks muutumas. Nad soovisid Jehoova tunnistajatega lähemalt tuttavaks saada. Ka nemad hakkasid Piiblit uurima ja lõpetasid läbikäimise halbade sõpradega.” Poeg Rafał ütleb oma isa kohta: „Leidsin temas endale sõbra.” Ta lisab: „Tänavajõuk ei huvitanudki mind enam. Olime hõivatud vaimse tegevusega.”

Franciszek on nüüd Jehoova tunnistajate kristlik kogudusevanem ning ikka aktiivselt huvitatud oma perest ja iga selle liikme vaimsest edenemisest. Ta naine ja tütar Lidia on pioneerid ehk täisajalised evangeeliumikuulutajad. Rafał ja tema noorem õde Sylwia võtavad innukalt osa piibliuurimisest, teevad kristlikel koosolekutel kommentaare ja jagavad oma usku teistega.

Ta rakendas seda, mida ta õpetas

Vaadelgem ka, kuidas käis Macarena isa Luisi käsi. Meenutagem, et Macarena on esiartiklis mainitud 21-aastane hispaania neiu. Luis käis oma alkohoolikust isa jälgedes. Nagu Macarena mainis, oli tema isal Luisil kombeks kaduda koos sõpradega mitmeks päevaks korraga. Lisaks kohtles ta oma naist nagu teenijat, mitte nagu hinnatud partnerit. Nende abielu oli karile jooksmas ning Macarena ja ta nooremad õed-vennad olid väga õnnetud.

Kuid lõpuks hakkas Luis uurima koos Jehoova tunnistajatega Piiblit. Ta jutustab: „Hakkasin veetma aega ühes oma naise ja lastega. Ajasime omavahel juttu, sõime koos ning uurisime ühiselt Piiblit. Samuti tegime üheskoos majapidamistöid ning puhkasime.” Macarena ütleb: „Nüüd võisin tunda, et mul on tore isa, kes oma perekonna vastu siirast huvi tunneb.”

Väärib märkimist, et lisaks sellele, et Luis innustas oma peret Jumalat teenima, rakendas ta ka ise seda, mida õpetas. Ta lahkus edukast äriettevõttest, „sest see nõudis talt liiga palju aega, tema aga soovis pühendada rohkem tähelepanu perekonna huvidele”, jutustab Macarena. Mõju oli tähelepanuväärne. „Tema eeskuju õpetas mulle, kuidas hoida silm selgena ja seada vaimsed asjad esikohale,” lausub Macarena. Neiu teenib praegu pioneerina, tema ema ja nooremad õed-vennad on kristliku koguduse aktiivsed liikmed.

Raudtee tippjuhi otsus

Kahtlemata vajavad lapsed just sellist isa, kes langetab otsuseid oma laste heakäekäiku silmas pidades. Eelmises artiklis mainitud jaapani tippjuhi Takeshi Tamura teismeeas poeg oli leidnud endale halva mainega sõbrad ning teda paistsid ootavat ees tõsised raskused. Aastal 1986 otsustas Takeshi loobuda oma vastutusrikkast ametikohast Jaapani Riiklikus Raudteeametis. Mida arvab Takeshi oma otsusest nüüd, rohkem kui 18 aastat hiljem?

„See oli küllap vist parim otsus, mida ma üldse teinud olen,” sõnas ta hiljuti. „See, et ma pühendasin rohkem aega oma pojale ja et me koos tegutsesime, sealhulgas ka Piiblit uurisime, avaldas suurepärast mõju. Meist said sõbrad ning ta jättis oma halvad kaaslased ja inetud kombed maha.”

Takeshi naisest oli saanud mõni aasta varem Jehoova tunnistaja. Just naise eeskujulik käitumine ajendas meest Piiblit uurima ja rohkem perekonnale pühenduma. Lõpuks said nii temast kui ka ta pojast ja tütrest Jehoova tunnistajad.  Takeshi ja ta poeg on nüüd kogudusevanemad, naine ja tütar aga pioneerid.

Isad vajavad abi

Ehkki paljud isad mõistavad, et nad on lapsed hooletusse jätnud, ei tea nad, mida nende heaks teha võiks. Hispaania ajalehe „La Vanguardia” üks pealkirju teatas, et „42 protsenti [hispaania] lapsevanematest tõdeb, et nad ei oska oma teismeeas lapsi kasvatada”. Ent sedasama võib öelda ka isade kohta, kelle lapsed on alles teismeikka jõudmas või on veel päris väikesed. Vastupidi üldlevinud arvamusele vajavad ka nooremad lapsed hoolitseva isa kohalolekut ja tähelepanu.

Mis veel võiks aidata saada heaks isaks? Kes on isadele parimaks eeskujuks ja mida neilt võib õppida? Neid küsimusi käsitleb sarja viimane artikkel.

[Allmärkus]

[Pildid lk 7]

Isad, kes on hoolitsenud oma laste vajaduste eest

Franciszek koos perekonnaga

Luis koos perekonnaga

Takeshi koos perekonnaga