Killuke paradiisi

„Ärgake!” Côte d’Ivoire’i korrespondendilt

KAS sa sooviksid minna ajas tagasi ja teha retke ürgse maailma lopsaka taimestiku ja kihava loomastikuga metsadesse? Kas selliseid paiku on veel olemas? Üks praeguseni veel nähtavasti puutumatu paradiisikilluke asub Côte d’Ivoire’i edelanurgas Libeeria piiri ääres Taï Rahvuspargis.

Taï Rahvuspargis on säilinud suurim ala puutumatuid troopilisi vihmametsi, mis laiusid kord tänapäeva Côte d’Ivoire’is, Ghanas, Libeerias ja Sierra Leones. See looduskaitseala hõlmab enam kui pooli Lääne-Aafrika allesjäänud vihmametsi. See looduse pärl on tänu alates aastast 1926 rakendatud kaitse- ja ennistusmeetmetele senini säilinud. Mingem ja heitkem üheskoos pilk selle looduspargi rikkalikule elustikule.

Eluvormidest kihav vihmamets

Metsas heliseva linnukoori ja ahvide kisa saatel kõndides silmitseme aukartusega tohutu jämeda tüvega iidseid puid, mille ladvad meie peade kohal 60 meetri kõrgusele sirutuvad. Teejuht räägib meile, et rohkem kui pooled pargi 3500 ruutkilomeetril leiduvast 1300 taimeliigist kasvavad vaid selles Lääne-Aafrika piirkonnas.

Siinne taimestik on tohutu lopsakas ja mitmekesine. Tihedas metsas kasvab palju tarbepuiduna hinnatud puuliike, millest silmapaistvamad on mahagonipuu, eebenipuu, dahoomapuu ja makoree. Oleme sunnitud ronima üle puujuurte, millest mõned laiuvad 15 meetri raadiuses ja on tõusnud meetri kõrgusele maapinnast. Selliste juurestike alt otsivad loomad mõnikord kiskjate või äikesetormi eest varju.

Ülemised puuoksad moodustavad tiheda vaiba, takistades seeläbi valgusel maapinnani jõudmast ja väiksemaid taimi kasvamast. Kuid metsas kasvab rippuvaid liaane – puitunud väätkasve – ja epifüüte. Mõned väätkasvud otsivad puudelt tuge, põimuvad nende ümber ja mõnikord ka kägistavad nad. Teejuht näitab meile viigipuu taimeperekonda kuuluvat kägipuud, mis on mähkunud ümber hiiglasliku puutüve. Aja  jooksul jääb kandurpuu taimele alla ja sureb.

See looduskaitseala on rikkalik ravimtaimede ja toidu allikas. Teejuht jutustab, et kruu hõim tarvitab limbapuu koort malaaria raviks. Ühe teise puu vili sisaldab aga valku, mis on tavalisest suhkrust tuhandeid kordi magusam.

Rikkalik loomastik

Äkki kuuleme kõrgel pea kohal lehesahinat. Selle põhjustajaks on suur rühm kärarikkaid diaana- ja monapärdikuid. Nad lasevad kuuldavale kriiskavaid hoiatushüüde ja hüppavad oksalt oksale. Üks heledate kulmutriipudega koomilise näoga monapärdik silmitseb meid sama suure huviga kui meie teda. Puude tihe võrastik pakub arvukatele pärdikutele, šimpansitele ja lindudele rikkalikus valikus puuvilju ja pähkleid. Tihti võib näha ahve ja linde ühel ja samal puul kärarikkalt toitumas.

Taï looduskaitsealalt võib leida 50 liiki imetajaid, paljud neist on selles piirkonnas üldlevinud. Siin elavad kahvripühvlid ja aafrika elevandid, samuti bongod, jõesead, väikeantiloobid, laanesead, leopardid ja kääbusjõehobud. Väiksematest loomadest elavad siin suurtsiibetid, metskassid Felis aurata, metsgenetid, mangustid, soomusloomad ja kääbusgalaagod.

Meie teejuht osutab erinevatele loomaradadele, näiteks väikeantiloopide omadele. Neis metsades elab seitset liiki  väikeantiloope, sealhulgas haruldasi sadulkabrikuid, sebrakabrikuid ja kabrikuid Cephalophus ogilbyi. Näeme radu, kus on laanesead liikunud ja maast juuri välja tuhninud, ning uurime sipelgatest ja termiitidest toituvate hiid-soomusloomade elupaika. Kaks neist on kaevanud endale metsa alla suure kahe kambriga uru, mille pikkus on 40 ja sügavus 5 meetrit. Soomusloom toitub öösiti. Ta läbib palju kilomeetreid ja pöördub vahetult enne koitu koju tagasi. Soomusloom kraabib oma piitaoliste küünistega termiidipesa lahti ja tõmbab kleepuva keele abil putukad välja.

Teejuht avastab salga šimpanseid, kes liiguvad ringi 20-ruutkilomeetrisel alal. Looduspargis elab üle 2000 šimpansi. Oleme kuulnud, et nad kannavad kaasas kive või oksatüükaid, et purustada pähkleid. On põnev näha šimpansit meist 5 meetri kaugusel maapinnal istumas ja oksaga pähklikoort katki tagumas.

Linnuvaatleja paradiis

Järgmisel päeval oleme Hana jõel kanuuretkel. Tasahilju edasi sõudvad teejuhid pööravad meie tähelepanu siinsetele arvukatele linnuliikidele. Kuuleme must-kiiverlindu, kes on tuntud läbilõikava hüüu ning lennu ajal tiibade tekitatava heli poolest. Paljudest Aafrikas elutsevate sarviklindlaste liikidest seitse elab Taï looduskaitsealal. Pargis on avastatud üle 200 linnuliigi. Nende hulgas on kuut liiki jäälindlasi, pistriklasi, turakolisi, papagoilasi, tuvilasi, faasanlasi, nektarilindlasi ja kärbsenäplasi. Siin on nähtud ka haruldast eredavärvilise  sulestikuga järanoklast Apaloderma narina. Isalinnu uhkuseks on rohelised küütlevad tiivad, punane rind ja valged sabasuled. Näeme hulgaliselt värvikaid linde, näiteks hiidturakot, madagaskari viigituvi, hallpapagoid, sinipugu-safiirlindu ja rohelise metalliläikelise sulestikuga naeruiibist. Taï looduskaitseala on tõesti linnuvaatleja paradiis!

Jõekaldal on rohkesti loomaradasid, ka jõehobu miniversiooni kääbusjõehobu omasid. See loom on umbes priske sea suurune ning veedab vähem aega vees kui ta suur sugulane ega liigu kunagi ringi karjana. Teda võib leida vaid Lääne-Aafrikast. Näeme ka niiluse varaani, hiigelsuurt ümmarguste laikudega kaetud sisalikku, kes sarnaneb krokodilliga, kuid on temast tunduvalt väiksem. Siin leidub ka 3 liiki krokodille, 34 liiki madusid, erisuguseid sisalikulisi ning kõikjal ringi sebivaid putukaid, kellele kõigile need metsad pakuvad ülisoodsat elupaika. Paljud putukad on veel kindlaks määramata.

Kurb küll, aga maakera vihmametsad hävivad murettekitavas tempos. Peamised ohud on põllumajanduslike maade laienemine ja metsatööstus. Kuid on lohutav teada, et meie planeedi tulevik on Looja kindlates kätes (Laul 96:12, 13).

[Kaardid lk 14]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Sierra Leone

Libeeria

Côte d’Ivoire

Taï Rahvuspark

Ghana

[Pilt lk 15]

Maast välja tunginud puujuured

Mahagonipuu

[Pilt lk 15]

Elevandipoeg

[Pilt lk 15]

Aafrika metskass

[Pilt lk 15]

Rannakabrik

[Pilt lk 15]

Sebrakabrik

[Pilt lk 15]

Kahvripühvel

[Pilt lk 16]

Järanoklane Apaloderma narina

[Pilt lk 16]

Kilg-merikotkas

[Pilt lk 16]

Hiidturakod

[Pilt lk 16]

Naeruiibis

[Pilt lk 16]

Sinipugu-safiirlind

[Pilt lk 16]

Pikksaba-soomusloom

[Pilt lk 16]

Kääbusjõehobu

[Pilt lk 16]

Võrakonn Hyperolius nienokouensis

[Pilt lk 16]

Niiluse varaan

[Pilt lk 16]

Mangust Crossarchus obscurus

[Pilt lk 17]

Monapärdik

[Pilt lk 17]

Tava-punakoolobus

[Pilt lk 17]

Šimpans

[Pilt lk 17]

Pärdik Cercopithecus petaurista

[Pilt lk 17]

Leopard

[Pilt lk 17]

Jõesiga

[Pilt lk 16, 17]

Tsiibet

[Pildi allikaviide lk 14]

Parc National de Taï

[Piltide allikaviited lk 15]

Metskass: © Art Wolfe/Photo Researchers, Inc.; kõik fotod peale elevandi foto: Parc National de Taï

[Piltide allikaviited lk 16]

Naeruiibis: © Joe McDonald/Visuals Unlimited; sinipugu-safiirlind: Keith Warmington; kääbusjõehobu: © NHPA/Anthony Bannister; järanoklane: © P&H Harris; kõik teised fotod: Parc National de Taï

[Piltide allikaviited lk 17]

Jõesiga: © Ken Lucas/Visuals Unlimited; kõik teised fotod, välja arvatud šimpans ja leopard: Parc National de Taï