Lõpp  eelarvamustele

KAS me tunnistame meis pesitsevaid eelarvamusi? Näiteks, kas me kaldume arvama, et inimese iseloom sõltub tema nahavärvist, rahvusest, etnilisest või suguharulisest kuuluvusest – kuigi me ei tunne seda inimest? Või hindame iga inimest tema ainulaadsete omaduste põhjal?

Jeesuse päevil vältisid Juudamaal ja Galileas elavad inimesed üldiselt „iga kokkupuudet samaarlastega” (Johannese 4:9, P 1997). Talmudis kirjas olev ütlus väljendas ilmselt paljude juutide tundeid: „Ärgu ma kunagi heitku ühtegi pilku samaarlasele.”

Isegi Jeesuse apostlitel oli mingil määral eelarvamusi samaarlaste suhtes. Kord ei võetud neid ühes Samaaria külas hästi vastu. Jakoobus ja Johannes küsisid, kas nad võiksid käskida tulel taevast alla tulla, mis need ükskõiksed inimesed hävitaks. Jeesus näitas neid sõideldes, et nende suhtumine oli vale. (Luuka 9:52–56.)

Hiljem jutustas Jeesus tähendamissõna mehest, kes satub teel Jeruusalemmast Jeerikosse röövlite kätte. Kaks usklikku juudist möödakäijat ei läinud talle appi, aga samaarlane peatus ja sidus selle mehe haavad. Seejärel hoolitses ta mehe edasise käekäigu eest kuni paranemiseni. See samaarlane tõestas, et ta on tõeline ligimene. (Luuka 10:29–37.) Jeesuse tähendamissõna aitas tema kuulajatel mõista, et eelarvamused olid neid pimestanud nägemast teiste häid omadusi. Mõne aasta pärast naasis Johannes Samaariasse ja kuulutas seal paljudes külades – võib-olla ka selles külas, mida ta kord soovis hävitada (Apostlite teod 8:14–17, 25).

Apostel Peetrus käitus samuti erapooletult, kui ingel juhatas teda rääkima Jeesusest Rooma väepealikule Korneeliusele. Peetrus polnud harjunud mittejuutidega läbi käima ja enamik juute ei armastanud Rooma sõdureid (Apostlite teod 10:28). Kui aga Peetrus nägi Jumala juhatust selles asjas, ütles ta: „Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel, vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi” (Apostlite teod 10:34, 35).

Ajend eelarvamuste võitmiseks

Eelarvamused on vastuolus ühe Jeesuse põhiõpetusega: „Sellepärast kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile; sest see on käsuõpetus ja prohvetid” (Matteuse 7:12). Keegi ju ei tahaks, et teda põlatakse vaid tema sünnipaiga, nahavärvi või tausta tõttu? Eelarvamused on vastuolus ka Jumala põhimõtetega  erapooletuse osas. Piibel õpetab, et Jehoova „on ühest ainsast teinud kogu inimkonna kõige maa peale elama” (Apostlite teod 17:26). Kõik inimesed on seega vennad ja õed.

Lisaks mõistab Jumal iga inimese üle individuaalselt kohut. Ta ei mõista hukka inimest selle järgi, mida tema vanemad või esivanemad tegid (Hesekiel 18:20; Roomlastele 2:6). Isegi olukord, kus üks rahvas rõhub teist, pole küllaldane põhjus vihata üksikisikuid, kes ei pruugi olla mingil moel seotud ülekohtutegudega. Jeesus õpetas oma järelkäijaid: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad” (Matteuse 5:44, 45).

Tänu sellistele õpetustele said 1. sajandi kristlased võitu oma eelarvamustest ja nad moodustasid ainulaadse rahvusvahelise vennaskonna. Nad kutsusid üksteist vendadeks ja õdedeks ning suhtusidki üksteisesse nõnda, kuigi nad olid pärit paljudest kultuuridest (Koloslastele 3:9–11; Jakoobuse 2:5; 4:11). Põhimõtted, mis ajendasid neid ennast ümber kujundama, võivad tänapäeval sama vilja kanda.

Eelarvamuste võitmine tänapäeval

Igaühel meist on asjade suhtes oma isiklik arvamus, kuid see ei tohiks kujuneda eelarvamuseks. „Ennatlikest järeldustest saavad eelarvamused vaid siis, kui neid uute teadmiste alusel ei muudeta,” sõnab raamat „The Nature of Prejudice”. Tihti võib eelarvamustest võitu saada, kui inimesed üksteist paremini tundma õpivad. Sama allikas märgib aga, et „vaid sellised kontaktid, mis panevad inimesi koos tegutsema, võivad põhjustada hoiakute muutumist”.

 Sel moel sai Nigeerias ibo rahva hulgas elav John üle oma eelarvamustest hausa rahva vastu. Ta räägib: „Ülikoolis kohtusin hausa tudengitega, kellega saime sõpradeks, ning ma avastasin, et neil on head põhimõtted. Töötasin koos ühe hausa tudengiga ühisprojektis ja me saime väga hästi läbi; samal ajal mu endine kaaslane, kes oli ibo rahvusest, ei täitnud oma osa.”

Mis aitab üle saada eelarvamustest

UNESCO raporti „Rassismi vastu” järgi võib „haridus olla suurepärane vahend võitluses uute rassismi, diskrimineerimise ja kõrvalejätmise vormidega”. Jehoova tunnistajad usuvad, et Piibli tundma õppimine on selles osas parim abi (Jesaja 48:17, 18). Kui inimesed rakendavad ellu selle õpetusi, asenduvad kahtlused austusega ja vihkamise kustutab armastus.

Jehoova tunnistajad on leidnud, et Piibel aitab neil üle saada oma eelarvamustest. Tõesti, Piibel annab neile nii ajendi kui võimaluse teha koostööd eri kultuuridest ja teistsuguse etnilise päritoluga inimestega. Christina, keda tsiteeriti esimeses artiklis, on Jehoova tunnistaja. „Meie koosolekud kuningriigisaalis tõstsid mu enesekindlust,” räägib ta. „Ma tunnen seal end turvaliselt, kuna tajun, et keegi ei suhtu minusse eelarvamusega.”

Jasmin, kes on samuti Jehoova tunnistaja, mäletab, et sai esimest korda tunda rassistlikku suhtumist, kui ta oli 9-aastane. Ta sõnab: „Neljapäev on alati minu jaoks nädala kergeim päev, kuna sel õhtul lähen kuningriigisaali. Seal on inimesed minu vastu armastavad. Nende keskel tunnen end erilisena, mitte põlatuna.”

Jehoova tunnistajate projektid, kus on ametis vabatahtlikud töötajad, toovad kokku erisuguse taustaga inimesi. Simon sündis Inglismaal, kuid tema perekond oli sinna kolinud Kariibi mere saartelt. Töötades ehitusfirmades müürsepana, suhtuti temasse paljude eelarvamustega. Seda aga ei juhtunud nende aastate jooksul, kui ta töötas vabatahtliku töölisena koos oma usukaaslastega. „Olen töötanud koos paljude tunnistajatega eri maadest,” jutustab Simon, „kuid me oleme õppinud omavahel hästi läbi saama. Mõned minu parimad sõbrad on teistest maadest pärit ja teistsuguse taustaga inimesed.”

Loomulikult on ka Jehoova tunnistajad ebatäiuslikud. Seepärast peavad nemadki võitlema kalduvuse vastu kujundada eelarvamusi. Kuid teadmine, et Jumal on erapooletu, annab neile selleks võimsa ajendi (Efeslastele 5:1, 2).

Eelarvamustest üle saamine toob palju kasu. Kui suhtleme eri taustaga inimestega, rikastab see meie elu. Lisaks saab peagi Jumala Kuningriigi kaudu reaalsuseks inimühiskond, kus valitseb õiglus (2. Peetruse 3:13). Siis kaovad eelarvamused jäädavalt.

[Kast lk 11]

Kas minus on varjul eelarvamusi?

Küsi endalt järgnevaid küsimusi, et analüüsida, kas sul on ehk eneselegi teadmatult mõningaid eelarvamusi.

1. Kas ma eeldan, et mõne kindla etnilise tausta, piirkonna või rahvuse esindajatel on teatud ebameeldivaid jooni, nagu rumalus, laiskus või ihnsus? (Paljud naljad põlistavad sääraseid eelarvamusi.)

2. Kas ma kipun süüdistama immigrante või teistest etnilistest gruppidest inimesi enda majanduslikes või sotsiaalsetes probleemides?

3. Kas minu elukohas kujunenud ajalooline vihavaen mõne teise rahva vastu on teinud mind vaenulikuks sellest rahvusest inimeste vastu?

4. Kas ma võtan iga inimest kui indiviidi, sõltumata tema nahavärvist, kultuurist või etnilisest taustast?

5. Kas ma kasutan varmalt võimalust tutvuda teistsuguse kultuurilise taustaga inimestega? Kas teen selleks pingutusi?

[Pilt lk 8]

Tähendamissõnaga heast samaarlasest õpetas Jeesus, kuidas saada võitu eelarvamustest

[Pilt lk 8]

Peetrus sõnas Korneeliuse kodus: „Jumal ei tee vahet isikute vahel”

[Pilt lk 9]

Piibli õpetused ühendavad eri taustaga inimesi

[Pilt lk 9]

Jehoova tunnistajad rakendavad õpitut ellu

[Pilt lk 10]

Christina: „Koosolekud kuningriigisaalis tõstsid mu enesekindlust”

[Pilt lk 10]

Jasmin: „Seal on inimesed minu vastu armastavad. Nende keskel tunnen end erilisena, mitte põlatuna”

[Pildid lk 10]

Vabatahtlik ehitaja Simon: „Oleme õppinud omavahel hästi läbi saama”