Natto –  Jaapani ainulaadsed sojaoad

„Ärgake!” Jaapani- korrespondendilt

Kas mõte süüa käärima läinud venivaid sojaube tekitab isu? Tõenäoliselt mitte! Kuid natto – kääritatud ja aurutatud oad – on Jaapanis levinud roog. Tõepoolest, arvestuste kohaselt toodetakse igal aastal 110 000 tonnist sojaubadest 220 000 tonni natto’t.

LEGENDI järgi leidis ja maitses umbes tuhat aastat tagasi sõdalane Minamoto Yoshiie keedetud sojaube, mis olid jäetud õlgedele vedelema ja olid käärima läinud. Nii avastatigi natto. Arvatakse, et Edo ajastu (1603–1867) lõpuks oli natto saanud endale koha Jaapani köögis.

Kuidas natto’t valmistatakse? Varasematel aegadel täideti riisikõrtest kimbud aurutatud ubadega ja seejärel hoiti neid soojas niiskes keskkonnas. See põhjustas käärimist riisikõrtes elava natto bakteriga. Käärimisprotsessi ajal lõhustusid sojaoas valgud ja süsivesikud, tekitades nii natto’le omaseid niite, mida saab venitada kuni 6 meetri pikkuseks!

Tänapäeval valmistatakse natto’t masstoodanguna tehase automaatliinil, kus aurutatud sojaubadele pihustatakse õiges koguses natto bakterit. Seejärel veab automaatliin oad väikestesse konteineritesse. Konveier viib nad lattu, kus täpne temperatuur ja niiskus tekitavad ubades käärimisprotsessi ja küpsemise. Pärast pakkimist on natto valmis turustamiseks.

Natto’l on spetsiifiline lõhn, mis mõnedele tundub väga ebameeldiv. Venivad oad on aga toitvad. Käärimisprotsessis tekivad vitamiinid B₂ ja K ning mineraalid raud, kaltsium ja kaalium. Lisaks sisaldab natto ensüüme, mis parandavad seedimist. Natto’st on leitud ka ensüümi nattokinase, mis lõhustab trombe.

Natto niite võib kasutada ka muul moel. Näiteks töödeldakse natto’st kiudu, biolagunevat plastikut ja vaiku. Natto’st valmistatud vaik on vettpidav.

Käärimine tekitab soojust ja selliseid aineid, mis hävitavad teisi baktereid. Seepärast säilib natto õige valmistamise korral pikka aega. Ühes eksperimendis aretati natto bakterit koos soolehaigusi tekitava kolibakteriga O157, mis võib põhjustada surmaga lõppevat toidumürgitust. Eksperimendi tulemusena see kolibakter hävis. Siiski soovitatakse hoida natto’t külmkapis ja tarvitada ära umbes nädala jooksul, kuna selle maitseomadused muutuvad tasapisi. Kui käärimisprotsess areneb liiga kaugele, lahustub sojauba täiesti ja tekib terav ammoniaagi lõhn.

Paljud inimesed söövad natto’t traditsiooniliselt koos sojakastmega. Mõned eelistavad lisada sinepit või hakitud talisibulat, teised jälle söövad seda koos vetikate või munaga. Natto sobib hästi kuuma keedetud valge riisiga. Seda võib serveerida ka koos makaronide, Jaapani nuudlite ja isegi supiga. Mõnele maitseb see röstitud saiaviilul. Koos riisiga serveerituna tuleks oad korralikult läbi segada. Mida paremini segada, seda enam venivaid niite tekib.

Natto on saavutamas järjest suuremat populaarsust, kuna selle toiteväärtus saab üha laialdasemalt tuntuks. Nüüd pakutakse müügiks ka lõhnatut natto’t, mis valmistab kindlasti rõõmu nendele, kes ei söönud seda lõhna pärast. Võimaluse korral proovi kindlasti natto’t. * Ehk hakkab sullegi meeldima Jaapani kääritatud kiudjas sojauba!

[Allmärkus]