Noored, kes räägivad julgelt oma usust

JEHOOVA tunnistajate seas on palju noori. Nad armastavad Jumalat ja püüavad elada kooskõlas tema põhimõtetega, mis on kirjas Piiblis. Sellised noored on uhked oma usu üle ja nad räägivad koolis sellest vabalt. Vaadelgem mõningaid näiteid.

▪ Kui Holly käis kuuendas klassis, anti tema klassile ülesanne kirjutada kirjand teemal „Kuidas lõpetada terrorism ilma vägivallata?”. Holly kasutas seda võimalusena kirjutada oma Piiblil põhinevast tulevikulootusest. Ta selgitas, et kogu ajaloo kohta kehtib tõde: „Inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha” (Koguja 8:9). Seejärel ta viitas inimkonna ainsale lootusele – Jumala Kuningriigile. Ta kirjutas: „Kuna Jeesus on selle Kuningriigi Kuningas, kõrvaldatakse kõik probleemid, kaasa arvatud terrorism.” Holly selgitas, kuidas Jeesus saavutab selle, mida inimvalitsejad ei suuda. Ta kirjutas: „Maa peal olles näitas Jeesus, missugune valitseja temast saab. Jeesus oli armastav ja ta hoolis inimestest. Tema võimu oli näha, kui ta ravis haigeid ja äratas surnuid üles. Mitte ükski inimvalitsus ei suuda surnuid ellu tagasi tuua, Jumala Kuningriik aga suudab.” Holly lõpetas oma kirjandi mõttega, et „lahendus on Jumala, mitte inimeste käes”.

Kirjandi alla kirjutas õpetaja: „Tubli! Väga veenev töö, Holly. Hästi läbi mõeldud.” Õpetajale meeldisid ka viited Pühakirjale. See andis Hollyle võimaluse rääkida oma õpetajale teokraatlikust teenistuskoolist, Jehoova tunnistajate iganädalasest kõne- ja õppeprogrammist. Holly õpetaja võttis meelsasti vastu teokraatliku teenistuskooli õpiku.

 ▪ Jessical oli samuti võimalus kirjutada koolikirjandis oma usust. „Olen saanud kolmes kirjandis oma usust kirjutada,” ütleb ta. „Ühes rääkisin Jehoova tunnistajatest ja nende usulistest õigustest. Õpetaja pani selle kirjandi välja raamatukokku, nii et kõik soovijad said seda lugeda. Hiljuti kirjutasin kirjandis oma ristimisest ja sellest, kui tähtis päev see minu jaoks oli. Õpilased lasid mustandid käest kätte ringi käia, nii et neil oli võimalus lugeda ka minu oma. Üks tüdruk ütles: „Hästi kirjutatud. Hea on teada, mis kohustused kaasnevad sellega, kui olla Jehoova tunnistaja. Õnnitlen ristimise puhul!” Üks teine tüdruk ütles: „Sa oled tõesti tubli! Mul on hea meel, et sul on nii tugev usk!” Üks poiss kirjutas lihtsalt: „Sa tead, mida sa teed. Õnnitlen!”

▪ 11-aastasel Melissal oli ainulaadne võimalus anda julgelt tunnistust oma usust. „Kooli meditsiiniõde rääkis loodusõpetuse tunnis immuunsüsteemist. Jutuks tulid ka vereülekanded. Pärast tundi rääkisin ma loodusõpetuse õpetajale ühest meie organisatsiooni videost, mis räägib vereülekannetest. Võtsin selle järgmisel päeval kaasa ja mu õpetaja vaatas seda kodus koos perega. Järgmisel päeval tõi ta video kooli ja näitas seda kahele klassile, kaasa arvatud minu omale. Seejärel kiitis ta Jehoova tunnistajaid, öeldes, et ilma nendeta poleks vereülekandele nii kättesaadavat alternatiivravi. Kui ta video mulle tagasi andis, küsis ta: „Kuidas oleks võimalik saada üht eksemplari ka kooli raamatukokku?” Andsin talle video. Ta oli selle üle väga rõõmus ning mina niisamuti!”

Holly, Jessica ja Melissa on noored Jehoova tunnistajad, kes järgivad Piibli manitsust mõelda oma Loojale (Koguja 12:1). Kas ka sina teed seda? Kui nii, siis võid olla kindel, et rõõmustad Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11; Heebrealastele 6:10).

Kui te, noored, räägite oma usust koolikaaslastele ja õpetajatele, annate sellega võimsat tunnistust Jehoova Jumalast ja tema eesmärkidest. See tugevdab ka sinu enda usku ja paneb sind heas mõttes uhkust tundma eesõiguse üle olla Jumala teenija (Jeremija 9:23). Koolis oma usust rääkimine pakub ka kaitset. Jessica kirjutas: „Üks kasu, mida toob oma usust rääkimine, on see, et teised ei püüa sundida mind tegema asju, mis pole kooskõlas Piibliga.”

[Pildid lk 12]

Holly

[Pildid lk 12, 13]

Jessica

[Pildid lk 13]

Melissa