Beebibuum tänu kunstlikule viljastamisele

Inglismaal Oldhamis leidis 25. juulil 1978 aset erakordne sündmus, kui ilmavalgust nägi tütarlaps nimega Louise Joy Brown. Louise oli esimene katseklaasibeebi ajaloos.

ÜHEKSA kuud varem eostati Louise laboratooriumis kehavälise viljastamise meetodil. Selle protseduuri käigus viidi tema emalt võetud munarakk katseklaasis kontakti seemnerakkudega. Kaks ja pool päeva hiljem, mil rakupooldumise tulemusena oli tekkinud kaheksa mikroskoopilist rakku, viidi see pisike poolduvate rakkude kogum tema ema emakasse, kus see normaalselt arenema hakkas. Louise’i sünniga avanes viljatuse ravis uus peatükk.

Kehaväline viljastamine andis tõuke kunstliku viljastamise tehnoloogia arengule, mis hõlmab kõiksuguseid viljatuse ravimeetodeid koos muna- ja seemnerakkude käsitlemisega. Toome näiteid. Aastal 1984 sünnitas USA-s Californias üks naine lapse, kes oli arenenud ühe teise naise loovutatud munarakust. Samal aastal sündis Austraalias külmutatud embrüost arenenud beebi. 1994. aastal sünnitas Itaalias lapse 62-aastane naine, kes oli kasutanud doonormunarakke ja oma mehe spermat.

Jätkuv areng

Nüüd, 25 aastat pärast Louise Joy Browni sündi, on teadlased võtnud kasutusele laias valikus ravimeid ja kõrgtehnoloogilisi protseduure, mis on toonud viljatuse ravisse põhjaliku pöörde. (Vaata kaste „Mõningad viljatuse ravimeetodid” ja „Millised on ohud?”.) Tänu sellisele läbimurdele on tohutult kasvanud nende laste arv, kes on sündinud kunstliku viljastamise teel. Näiteks aastal 1999 sündis ainuüksi Ameerika Ühendriikides sel moel üle 30 000 beebi. Skandinaavia maades eostatakse sel moel 2–3 protsenti igal aastal sündivatest lastest. Maailmas sünnib kehavälise viljastamise tulemusena umbes 100 000 last aastas. Arvestuste järgi on alates  aastast 1978 sündinud ligikaudu miljon sellist last. *

Kunstliku viljastamise meetodid on kasutusel peamiselt arenenud maades. Iga ravitsükkel läheb maksma tuhandeid eurosid, kusjuures tavaliselt ei kata kulusid ei riiklik tervishoiusüsteem ega riiklik või eratervisekindlustus. Ajakiri „Time” märgib, et „45-aastane naine, kes on teinud läbi seitse abistava reproduktsiooni ravitsüklit, on üsna tõenäoliselt kulutanud selleks 90 000 eurot”. Siiski annab kunstliku viljastuse tehnoloogia lootust paljudele viljatutele paaridele, kelle ainus alternatiiv lapse saamiseks on senini olnud adopteerimine. Nüüd rakendatakse nii naise kui ka mehe viljatuse mitmesuguseid ravimeetodeid. *

Miks nii populaarne?

Üks kunstliku viljastamise meetodite populaarsuse põhjusi on moodne elustiil. Ameerika Reproduktiivmeditsiini Ühingu selleteemalises raportis öeldakse: „Viimase kolme aastakümnega on kasvanud sünnitajate iga, sest üha enam naisi on endale kõrgema hariduse ja karjääri sihiks seadnud ning abiellumist edasi lükanud. Lisaks  on suur hulk niinimetatud beebibuumi ajal (1946–1964) sündinud naisi jõudnud oma viimastesse viljakatesse aastatesse, mistõttu üha enam selle vanuserühma naisi otsib abi viljatuse ravist.”

Paljud naised ehk ei oska arvatagi, kui kiiresti kahaneb vanuse lisandudes nende viljakus. USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskuse andmetel kahanevad ajaks, mil naine saab 42-aastaseks, tema võimalused omaenda munarakkude abil last saada vähem kui 10 protsendini. Seepärast kasutatakse vanemate naiste puhul kunstliku viljastuse meetodina tihtilugu doonormunarakkude siirdamist.

Mõningad viljatud paarid kasutavad uue abinõuna embrüo „adopteerimist”, hankides embrüo, mis on mõnel teisel viljatuse ravi saanud paaril üle jäänud. Arvestuste järgi säilitatakse ainuüksi Ameerika Ühendriikides umbes 200 000 külmutatud embrüot. Hiljuti teatas uudisteagentuur CBS: „Embrüodoonorlus on mõne napi aastaga vaikselt kanda kinnitanud.”

Pole midagi üllatavat, et arengusuunad kunstliku viljastamise vallas tõstatavad terve rea küsimusi. Kuidas suhtuda sedasorti lapsesaamisse eetilisest ja moraalsest seisukohast lähtudes? Milline on Piibli seisukoht selles küsimuses? Neid ja teisigi küsimusi käsitleb järgmine artikkel.

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 4]

MÕNINGAD VILJATUSE RAVIMEETODID

KUNSTLIK VILJASTAMINE. Protseduur, mille käigus sperma viiakse naise suguorganitesse muul kui loomulikul teel. Tihti kasutatakse eelkõige seda meetodit ja alles siis võetakse ette alltoodud protseduurid.

SUGURAKKUDE SIIRDAMINE MUNAJUHASSE. Selle protseduuri käigus võetakse naise munasarjast munarakud, ühendatakse need spermaga ning viiakse viljastamata munarakud ja sperma laparoskoobi (kõhuõõne uurimiseks kasutatava instrumendi) abil kõhupiirkonda tehtud väikeste sisselõigete kaudu naise munajuhasse.

SEEMNERAKU SISESTAMINE MUNARAKU TSÜTOPLASMASSE. (Näidatud vasakul suurendatult.) Selle protseduuri käigus viiakse üks seemnerakk otse munarakku.

KEHAVÄLINE VILJASTAMINE. Protseduur seisneb selles, et naise munasarjadest võetakse munarakud ja viljastatakse need väljaspool tema organismi. Saadud embrüod siiratakse naise emakakaela kaudu emakasse.

VILJASTATUD MUNARAKU SIIRDAMINE MUNAJUHASSE. Protseduur, kus naise munasarjast võetakse munarakud, mis väljaspool tema organismi viljastatakse. Seejärel viiakse viljastatud munarakk kõhupiirkonda tehtud väikese sisselõike kaudu munajuhasse.

[Allikaviited]

Kastis toodud info aluseks on Reproductive Health Information Source, U.S. Centers for Disease Control and Prevention.

Utah’ ülikooli loal Andrology and IVF Laboratories

[Kast/pilt lk 5]

MILLISED ON OHUD?

INIMLIK EKSITUS. Ameerika Ühendriikides, Hollandis ja Suurbritannias on viljakuskliinikud ajanud kogemata segi nii seemnerakke kui ka embrüoid. Ühel juhtumil sai abielupaar teisest rassist kaksikud, ühel teisel juhtumil aga sünnitas naine kaksikud, kes kumbki olid eri rassist.

MITMIKRASEDUSED. Uuringud on näidanud, et mitmikrasedusega – mis on tingitud sellest, et emakasse on viidud mitu embrüot – suureneb oht, et sünnitus on enneaegne, sünnikaal on madal ning et lapsed võivad sündida surnult või püsiva puudega.

SÜNNIDEFEKTID. Ühe uurimuse järgi on kehavälise viljastamise teel eostatud lastel suurem sünnidefektide oht, näiteks probleemid südame ja neerudega, suulaelõhe ja munandilaskumatus.

EMA TERVIS. Hormoonravist tulenevad komplikatsioonid ja mitmikrasedus suurendavad ohtu ema tervisele.