Elusjuveelid putukate maailmast

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

TROOPILINE vihmamets pakub kaitsvat varju tuhandetele elusjuveelidele. Osa neist särab otsekui kuld või hõbe, osa aga sätendab smaragdide, rubiinide või safiiridena. Need üldiselt inimese silma eest varju jäävad metsajuveelid on mardikad.

Mis sulle seoses mardikatega meenub? Kas maapinnal ringi sibavad tumedad kummalise kujuga putukad? Tegelikult võib mardikad liigitada maakera kõige värvikamate ja ka kõige arvukamate loomorganismide hulka. Guinnessi loomarekordite raamatu järgi moodustavad ligi 400 000 kindlaksmääratud putukat seltsist Coleoptera – mis on mardikate teaduslik liigitus – planeedi teadaolevatest loomariigi esindajatest peaaegu kolmandiku. Kui peaksid ihkama avastada mõnda uut liiki, siis vaata kindlasti ringi mardikate seas. Entomoloog dr Terry Erwini arvates on olemas miljoneid teadusele seni veel tundmatuid mardikaliike. Erwin leidis oma hämmastuseks kõigest 19 hiiglaslikult troopikapuult umbes 1200 mardikaliiki.

Rabav mitmekesisus

Pidades silmas mardikaliikide suurt hulka, pole nende kuju ja suuruse osas valitsev mitmekesisus sugugi üllatav. Mõningad on „sedavõrd suured, et varasemad kollektsionäärid tulistasid neid liivaga laetud püssist, nii et nad lennu pealt maha langesid”, kirjutab  „National Geographic”. Mõningad neist aga on „sedavõrd tillukesed, et kasutavad edasiliikumiseks mesilaste suiseid. On isegi mardikaid, kes tungivad muuseumidesse ja panevad nahka mardikakogud”, märgib sama ajakiri.

Mardikakogud võivad tegelikult üsna kallid olla. Nende väärtuse määravad nii mardikate värvus kui ka haruldus. Näiteks põrnikaid on rohelise ja punase eri toonides ning ka hõbedasi ja kuldseid. Erkpunane põrnikas võib maksta 200 dollarit, toreda kuldse säraga põrnikas aga tubli kaks korda enam.

Ülipikkade tundlatega siklastest äratavad mõningad tähelepanu eredate ja mitmevärviliste kirjadega. On mardikaid, kes säravad nagu miniatuursed küütlevad mosaiigid. Nende läikivrohelised ja sinised toonid võistlevad koolibrite värvierksusega. Ent mardikaid ei muuda väärtuslikuks mitte ainult nende värvus. Töötades ümber taimset materjali ja sõnnikut, on neil oluline roll ka ökosüsteemide elujõulisena hoidmises.

Putukatest juveelid

Mitte ainult mardikakollektsionäärid ei hinda neid putukatest juveele. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas valmistavad naised kaelakeesid, lükkides nööri otsa mardikate värvikirevaid kattetiibasid. Mehhiko mõningates paikades liimitakse hundlase seljale värvilisi klaasitükikesi ja helmeid, misjärel see eluspross kinnitatakse lühikese ketikesega rõivaeseme külge.

Ükskõik kas sulle meeldib mardikaid eemalt imetleda või lähemalt uurida, on need elusjuveelid maakera elusorganismide kütkestava ilu ja keerukuse ilmekakas tõendiks.

[Kast/pilt lk 16]

Poilased

Mõningad mardikad on ka kahjurid, ehkki nad on kaunid. Näiteks poilased õgivad kõikvõimalike taimede lehti, varsi ja juuri.

Ehkki poilasi on üle 25 000 liigi, teeb paljudele põllumeestele muret eeskätt üks neist – kartulimardikas. Esmakordselt mõistsid selle mardika ohtlikkust kartulipõldudele Põhja-Ameerika kolonistid 1859. aastal. 20. sajandi alguseks oli see mardikas jõudnud Euroopasse, nüüdseks aga on ta vallutanud kogu mandri ning tunginud ka Aasiasse.

Võime tõttu arendada välja resistentsus putukamürkide suhtes on kartulimardikast kujunenud hirmuäratav vaenlane. Tänapäeval rakendatakse nii põllumajanduslikku, bioloogilist kui ka keemilist tõrjetaktikat, et hoida seda ablast leheõgijat vaos.

[Pilt]

Kartulimardikas, USA

[Allikaviide]

Scott Bauer/Agricultural Research Service, USDA

[Kast/pildid lk 17]

Mardikatest tšempionid

▪ Mardikatele kuulub ka putukate pikaealisuse rekord. Ehkki enamik putukaid elab vähem kui aasta, elavad mõningad hundlased üle 30 aasta, sealjuures on kõrgeimaks elueaks registreeritud 47 aastat. Hundlased „munevad oma munad elusa puu koore alla”, selgitab Guinnessi loomarekordite raamat. „Pole sugugi ebatavaline, et osa vastseid pärast puu langetamist ellu jääb ja koos puiduga mööda maailma laiali veetakse. Kuna mõningatel liikidel kulub küpsuse saavutamiseks aastaid, võivad täiskasvanud putukad lõpuks mööbliesemetest välja ronida.”

▪ Troopilises Aafrikas elavad koljatmardikad on putukamaailma raskekaalutšempionid. Mõningad isased võivad kaaluda koguni 100 grammi – kolm korda enam kui koduhiir.

▪ Loomamaailma tugevaima tõstja (proportsionaalselt suurusega) rekord kuulub sarvikpõrnikatele (alamsugukond Dynastinae). Need tugevad olendid võivad kanda enda kehakaalust 850 korda raskemat koormat.

[Pilt]

Koljatmardikas Goliathus meleagris, Kongo DV

[Allikaviide]

Faunia, Madrid

[Pilt]

Sarvikpõrnikas Augosama centaurus, Ekvatoriaal-Guinea

[Pilt lk 16]

Mardikas Chrysina macropus, Mehhiko

[Pilt lk 16]

Mardikas Chrysina aurigans, Honduras

[Pilt lk 16]

Mardikas Chrysina resplendens, Costa Rica

[Pilt lk 17]

Siklane Arrhenotus rafaelae, Indoneesia

[Pilt lk 17]

Mardikas Cetonia flammea, Tai

[Pilt lk 17]

Mardikas Chrysochroa rajah, Tai

[Pilt lk 17]

Mardikas Anthaxia hungarica, Ungari

[Pilt lk 17]

Mardikas Chrysina strasseni, Honduras

[Piltide allikaviited lk 16]

Ülal vasakul ja keskel: © David Hawks; paremal: © Barbara Strnadova/Photo Researchers, Inc.

[Piltide allikaviited lk 17]

Ülal vasakult paremale: esimesed kolm: Faunia, Madrid; neljas: Gyorgy Csoka, Hungary Forest Research Institute, www.insectimages.org; viies: © Barbara Strnadova/Photo Researchers, Inc.