Origami – paberivoltimiskunst

„ÄRGAKE!” JAAPANI-KORRESPONDENDILT

KUJUTLE ühte paberilehest volditud imekena kolmemõõtmelist kurge. Selle tiivad on uhkelt välja sirutatud ja linnu graatsiline keha lõpeb pika peene kaelaga, mida kroonib elegantne pea ja nokk. Hämmastav on see, et kurg on valmistatud ruudukujulise paberitüki voltimise käigus vaid 12 sammuga.

Paberist selliste vahvate kujude valmistamine voltimise, lahtivoltimise ja murdmise teel on Jaapani kunstiliik nimega origami. Termin ise tähendabki ’volditud paber’. Kuigi selle tekkeaeg pole teada, viivad Jaapani origami jäljed tagasi iidsetesse aegadesse, mil suure põhjalikkusega volditi ametlikke dokumente. Arvatakse, et Edo ajastul (1603–1867) sai origamist üks vaba aja veetmise viise,  millega igaüks sai tegeleda. Sel ajal loodi ka uusi voltimistehnikaid. Seda kunsti on vanemad oma lastele ja lastelastele õpetanud edasi põlvest põlve. Paljud jaapanlased meenutavad heldimusega oma lapsepõlve, mil nad pärani silmi imetlesid, kuidas ema nobedad sõrmed voldivad paberit ja lõikavad kauneid kujukesi.

Origami jaotatakse vastavalt loodud mudelitele peamiselt kahte liiki. Üht nimetatakse traditsiooniliseks origamiks, kus volditakse kurgi, konni, paate, õhupalle, putukaid ja taimi. Teist nimetatakse loovaks origamiks, mis erineb juba sajandeid kasutatud traditsioonilistest tehnikatest. Seda tüüpi origami alla käivad suured dinosaurused, üksikasjalikult viimistletud putukad ja teised keerulised kujundid.

Tänapäeval kasutatakse origami põhimõtteid paljudes valdkondades, nagu arhitektuuris mitmesuguste toodete kavandamisel. Origamit on kasutatud ka meditsiinis kui tõhusat taastusravi harjutust eakatele ja puudega inimestele.

Proovi ise origamit

Kuidas teha origamit? Traditsiooniline origami pole keeruline. See ei nõua mingeid erivahendeid ega väljaõpet – lihtsalt tähelepanu ja vaatlusoskust. Loomulikult läheb vaja paberit ja peab teadma voltimispõhimõtteid. Igaüks, kes kannatlikult ja korralikult voldib paberit, võib luua sellest mõne põneva kujundi.

Sa võid kasutada ükskõik millist paberit, ka ajalehte, reklaamlehte või pakkepaberit. Saad ise valida, missuguse suuruse, kvaliteedi ja värviga paber sobib sinu eesmärgiga. Kui soovid valmistada midagi tõeliselt kaunist, siis tuleks aga paberi värvi hoolikalt valida. Sinu kujundi atraktiivsus ei sõltu mitte ainult voltimisest, vaid ka paberist. Võib-olla oleks hea kasutada spetsiaalset origami paberit. Võid kasutada ka washi’t – Jaapani käsitsivalmistatud paberit. *

Enamiku kujundite jaoks on tähtis, et paber oleks täpselt ruudukujuline. Sa võid kontrollida, kas paber on nelinurkne, kui paned vastastikused nurgad kokku ja voldid paberi kolmnurgaks. Kui kõik servad kattuvad, siis on paber korralikult lõigatud.

Et saada head tulemust, pead sa voltima paberit nii, et nurk kataks täpselt teise nurga ja serv serva. Lisaks peavad voldid olema tugevad. Kui voltida paber pooleks, et teha kolmnurka, hoia kahte diagonaalset nurka oma pöidla ja esimese sõrme vahel kõvasti kinni ja seejärel tee teise käega volt. Kui voldid paberit pooleks, et teha ristkülikut, siis jälgi, et mõlemad äärenurgad kattuks täpselt, seejärel hoia põhja voltimisel pealmisi ääri kindlalt koos.

Mõned origami kujundid eeldavad, et paber tuleb kokku murda ja seejärel lahti voltida, et saada murdejoon järgmise sammu jaoks. Vahel tuleb paberit kurrutada, rullida, näpistada, toppida, lahti puhuda, ümber pöörata – kõik selleks, et saada erisuguseid efekte.

Origamit võib proovida igaüks ja igal ajal. Pärast selle kunstiliigi õppimist vajad sa vaid paberit. Üksnes sõrmeosavusega võid luua igasuguseid traditsioonilisi kujundeid või neid ka ise välja mõelda. Algul, kui püüad õppida origami meisterdamist jooniste järgi, ei pruugi sul ehk kõik õnnestuda. Kui aga tunned kedagi, kes oskab origamit, siis haara võimalusest kinni ja õpi paberivoltimiskunsti tema käest.

[Allmärkus]