Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Vaatleme maailma

Jäätmedieet

„On hämmastav, kui oluliseks toiduallikaks on jäätmed suurele arvule lindudele ja imetajatele muutunud,” ütleb bioloog Wilfried Meyer. „Mõnes paigas lausa sõltub mõningate liikide ellujäämine jäätmetest.” Nagu teatab uudisteajakiri „Der Spiegel”, näitas üks globaaluuring, et jäätmetest toitub peaaegu 70 linnuliiki ja 50 imetajaliiki. Prügilates on arenenud välja terve toitumisahel. Mädanevatest jäätmetest eralduv soojus paneb putukad jõudsalt paljunema. Neist putukatest toituvad linnud ja väikesed imetajad, keda omakorda jahivad röövlinnud ja -loomad. On huvitav, et mõningad loomu poolest arglikud linnud ei tee väljagi pressimismasinate kõrvulukustavast mürast ning loomade ja inimeste kohalolekust prügimäel.

Hiigelsuured maanteeröövlid

Tuleb välja, et inimesed pole ainukesed maanteeröövlid. Nagu teatab „Bangkok Post”, täiendavad nende ridasid ka elevandid. Bangkokist ida pool paiknevate džunglite näljased elevandid on blokeerinud teid, mida mööda liiguvad suhkruroolastiga veoautod, ning siis seda magusat kraami röövinud. Tavaliselt elab Ang Lue Nai looduskaitsealal umbes 130 elevanti, ent põud on hävitanud neile toiduks vajaliku taimestiku, mistõttu näljased elevandid on sunnitud džunglist toiduotsinguil välja tulema. Looduskaitseala ülem Yoo Senatham teatab, et mõningad elevandid teevad rüüsteretki ka suhkrurooistandustesse, mõningad aga korjavad üles suhkruroogu, mille kaastundlikud veoautojuhid neile maha poetavad.

Loomadele söödetavad antibiootikumid

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on juba pikka aega hoiatanud antibiootikumide ülemäärase ja tarbetu söötmise eest tervetele farmiloomadele. Hispaania ajalehe „ABC” teatel on kujunenud üldlevinud tavaks lisada loomatoidule ravimeid, et „loomad kiiresti rasva läheksid”. Hiljutisest Taanis tehtud uurimusest ilmnes, et loomi saab tulusalt kasvatada ka ilma antibiootikumideta. Kui loomakasvatajad antibiootikumid loomatoidust välja jätsid, jäid kanaliha tootmiskulud samaks, sealiha omad aga suurenesid kõigest 1 protsendi võrra. WHO kiidab Taani algatust ning kutsub teisigi riike üles rakendama samasuguseid meetmeid. Ajalehe sõnul tuleb selline toimimisviis „kasuks ka rahva tervisele”.

Sohki tegevad maletajad

„Paistab, et paljud maletajad ei võta malemängureegleid kuigi tõsiselt,” annab teada „Frankfurter Allgemeine Zeitung”. Näitena võiks tuua ühe suurmeistri võitnud amatöörmängija. Hiljem siiski selgus, et tema pikkade juuste alla oli peidetud mikrofon, kuularid ja kaamera, et suhelda teises ruumis arvuti taga istuva maletajaga. Teatakse ka selliseid maletajaid, kes lähevad tualettruumi, sulgevad ukse ja võtavad taskust välja pihuarvuti, et välja arvestada järgmisi käike. Ka Interneti vahendusel malet mängijad võivad kasutada kõverteid. Mõned võtavad internetimängus osaledes appi arvuti maleprogrammi. On olnud ka juhtumeid, kus mängijad osalevad kahe nime all ja mängivad iseenda vastu, nii et üks nimi alati kaotab, misläbi teine paremusjärjestuses ettepoole nihkub. „Paljude puhul pole küsimus auhinnarahas,” nendib ajaleht. „Peaaegu kõigil juhtudel on ajendiks pigem edevus kui ahnus.”

Kas õppimiseks liiga vana?

„[Ühe Kenya Rift Valley provintsi algkooli] kuueaastaste laste seas on õpilane, kes on teistest tükk maad suurem,” teatab Nairobi ajaleht „Daily Nation”. Esimese klassi õpilaste ridadega ühines hiljuti 84-aastane mees, et „õppida lugema Piiblit”. Ehkki ta lapselapsed on temast päris mitu klassi eespool, käib ta sihikindlalt tundides. „Mulle räägitakse Piibli kohta igasuguseid asju, mille tõesuses ma ei saa kindel olla, sellepärast tahaksin ise Pühakirja lugeda, et kõiges selgusele jõuda,” seletas mees ajalehele. Seljas koolivorm ja kaasas kõik õppetööks vajalik, püüab ta hoolega järgida kõiki rangeid koolireegleid. Kuid mõningais asjus on tal lubatud erineda. Sel ajal, kui teised õpilased spordivad ja ringi jooksevad, lubatakse temal „kergeid lihasvenitusi teha”.

Surma külvanud maavärinad aastal 2003

„USA Geoloogiaameti andmetel kujunes aasta 2003 maavärinate poolest kõige ohvriterohkemaks alates aastast 1990, sealjuures oli surmasaanuid 25 korda rohkem kui aastal 2002,” on kirjas geoloogiaameti pressiteates. „2002. aastal suri kogu maailmas maavärinate tagajärjel 1711 inimest”, ent möödunud aastal oli hukkunuid 43 819. Neist umbes 41 000 hukkus Iraanis 26. detsembril Bami linna tabanud maavärinas võimsusega 6,6 magnituudi. Kõige võimsam maavärin – ainuke omataoliste seas – tabas 25. septembril Jaapanis Hokkaidot. Selle võimsuseks oli 8,3 magnituudi. Raporti sõnul „registreerib USA Geoloogiaamet iga päev umbes 50 maavärinat ... Maailmas toimub aastas keskmiselt 18 suuremat maavärinat (7,0–7,9 magnituudi) ja üks ülisuur maavärin (8,0 või enam magnituudi). Kogu maailmas toimub mitu miljonit maavärinat aastas, ent paljud neist jäävad registreerimata, sest need leiavad aset inimtühjas piirkonnas või on väga nõrgad”.

Miks vohab noorsoo kuritegevus?

Spetsialistide arvates on lapskurjategijate arvu kiire kasvu põhjuseks perekonnaelu probleemid. Lõuna-Aafrika Vabariigi ajalehe „Weekend Witness” ühes teates tuuakse välja mõte, et valdav osa neist lastest on pärit purunenud perekondadest või peredest, kus mõlemad vanemad käivad tööl ning on „kas liiga hõivatud või väsinud”, et laste eest hoolitseda. Kriminoloog dr Irma Labuschagne sõnul ei teagi paljud armastust ja tunnustust igatsevad teismelised, mida perekond tegelikult tähendab. Nad püüavad seda kõike mujalt leida ning on kerge saak kurjategijate jõukudele, kes annavad neile rühmakuuluvustunde. Psühholoog dr Cecelia Jansen täheldab, et vanemad on „oma staatuse-, edu- ja materialismipüüdlustega sedavõrd hõivatud, et neil pole aimugi, millist elu nende pereliikmed elavad”. Nii Labuschagne kui ka Jansen soovitavad „tagasipöördumist endisaegsete pereväärtuste juurde”, kirjutab ajaleht ja tõdeb lõpuks: „Mitte miski ei suuda asendada tervet, õnnelikku ja normaalset perekonda.”