Glaukoom – nägemise röövija

KESKENDA oma pilk viivuks selle lause viimasele sõnale. Kas suudad näha ajakirja teksti ka ülal- ja allpool ning paremal ja vasakul, ilma et sa oma silmi liigutaksid? Küllap suudad – ja seda tänu perifeersele nägemisele. Seeläbi oled näiteks võimeline märkama küljelt lähenevat kahtlase välimusega isikut. See aitab sul kõndimise ajal vältida maas lebavatele asjadele komistamast ja vastu seina põrkumast. Kui aga sõidad autoga, võib perifeerne nägemine hoiatada sind, et jalakäija on parajasti astunud kõnniteelt sõiduteele.

Ent juba selle lehekülje lugemise ajal võib su perifeerne nägemine veidi halveneda, ilma et sa seda ise märkaksid. Arvestuste järgi vaevab maailmas 66 miljonit inimest silmahaiguste rühm, mida tuntakse üldnimetuse glaukoom all. Rohkem kui viis miljonit neist inimestest on jäänud täiesti pimedaks, misläbi glaukoomist on saanud suuruselt kolmas püsiva nägemiskaotuse põhjus. „Kuid isegi arenenud maades, kus on käivitatud glaukoomiteavitamise programmid, jäävad pooled glaukoomijuhtumid diagnoosimata,” märgib meditsiiniajakiri „The Lancet”.

Keda varitseb glaukoomioht? Kuidas seda haigust avastatakse ja ravitakse?

Mis on glaukoom?

Kõigepealt tuleks meil põgusalt tutvuda silmade talitlusega. Austraalia glaukoomiühingu brošüüris selgitatakse: „Silmale annab kindla kuju rõhk – silma pehmed koed on nagu rehv või õhupall „täis pumbatud”.” Silmas paiknev ripskeha pumpab veresoontest silma vedelikku nimetusega vesivedelik. „Sügaval silma sees ringlev vesivedelik toidab silma elusstruktuure ning jõuab läbi sõelataolise põrkkoe tagasi vereringesse.”

Kui see põrkkude mingil põhjusel umbub või on kokku pressitud, hakkab silma siserõhk tõusma ning lõpuks silmapõhjas paiknevaid tundlikke närvikiude kahjustama. Seda haigusseisundit kutsutakse avatud nurga glaukoomiks ning selle arvele langeb umbes 90 protsenti kõigist haigusjuhtudest.

Silma siserõhk võib tunnist tundi muutuda ning seda mõjutavad mitmesugused tegurid, sealhulgas südame löögisagedus, tarbitav vedelikukogus ning kehaasend. Need loomulikud muutused ise ei põhjusta silmas kahjustusi. Silma kõrge siserõhk iseenesest veel ei tõesta glaukoomi olemasolu, sest normaalne rõhk on eri inimestel erisugune. Siiski võib silma kõrge siserõhk olla üks glaukoomi näitajaid.

Selle haiguse harvaesinevat vormi kutsutakse ägedaks glaukoomiks. Erinevalt avatud nurga glaukoomist iseloomustab seda haigusvormi silma siserõhu järsk tõus. See põhjustab teravat valu silmas, millega kaasneb nägemise kadumine ja oksendamine. Kui ravi kohe mõne tunni jooksul pärast sümptomite ilmnemist ei saada, võib silm jääda pimedaks. Veel üks haigusvorm on sekundaarne glaukoom. Nagu nimi näitab, vallandab selle haigusvormi mingi muu silma haigusseisund, nagu kasvaja, hallkae või silmavigastus. Väike hulk inimesi põeb neljandat haigusvormi, mis on tuntud kui kaasasündinud glaukoom. See vorm võib tekkida ka vahetult pärast sündi ning sellele osutavad  vastsündinu laienenud silmamunad ja suurenenud valgusekartus.

Kuidas see haigus nägemise röövib

Glaukoom võib röövida kuni 90 protsenti silma nägemisvõimest, ilma et inimene sellest ise teadlik oleks. Kuidas on see võimalik? Kõigil meil paikneb silmapõhjas pimetähn. Selles kohas võrkkestal, kuhu koonduvad nägemisnärvi moodustavad närvikiud, valgustundlikud rakud puuduvad. Kuid inimene pole sellest pimetähnist teadlik, sest ajul on võime puuduvad pildiosad „juurde maalida”. Just aju sellise võime tõttu osutubki glaukoom nii salakavalaks.

Austraalia juhtiv silmaarst dr Ivan Goldberg rääkis ajakirjale „Ärgake!”: „Glaukoomi kutsutakse nägemise salaröövliks seepärast, et inimene ei taju mingeid sümptomeid. Glaukoomi üldlevinud vorm areneb aeglaselt ja süveneb pikkamisi ning andmata mingit hoiatusmärki, kahjustab silma ajuga ühendavat närvistruktuuri. Sellel, kas silmad vesitsevad või mitte, näevad hästi või mitte, pole glaukoomiga mingit pistmist. Inimene võib tunda, et tema silmadega on kõik korras, ent ometi väga raskekujulist glaukoomi põdeda.”

Glaukoomi avastamine

Kahjuks pole glaukoomi avastamiseks mingit kindlat testi. Silmaarst võib tonomeetriks kutsutava seadme abil kontrollida silmavedeliku rõhku. Selle instrumendi abil lamendatakse õrnalt silma  sarvkesta ehk silma esikülge. Selle tegemiseks vajaminev jõud mõõdetakse, et sel teel hinnata silma siserõhku. Märke glaukoomist saab silmaarst otsida ka instrumendi abil, mis tuvastab silma ajuga ühendavas närvistruktuuris leiduda võiva kahjustatud koe. Dr Goldberg ütleb: „Me selgitame välja, kas närvikiududel või veresoontel silmapõhjas on ebatavaline kuju, sest see võib olla märgiks, et närvid on kahjustunud.”

Glaukoom avastatakse ka nägemisvälja testide abil. Dr Goldberg selgitab: „Inimene vaatab valgustatud nõguskuplisse, mille sees võib näha eredamat valgustäppi. Kui ta näeb valgustäppi, reageerib ta sellele nupulevajutamisega.” Suutmatus seda eredat valgust näha, juhul kui see jääb nägemisvälja kaugemasse serva, võib anda märku glaukoomist. Töötatakse välja uusi instrumente, mis seda võrdlemisi tüütut protseduuri lihtsustaks.

Keda see ohustab?

Paul on terve varajastes 40. aastates mees. Ta räägib: „Lasin oma nägemist kontrollida, sest tahtsin uusi prille muretseda. Spetsialist päris minult, kas mu suguvõsas on esinenud glaukoomi. Uurisin asja ja sain teada, et see tervisehäda oli olnud nii mu tädil kui ka onul. Mind suunati silmaarsti juurde, kes selgitas välja, et mul ongi glaukoom.” Dr Goldberg märgib: „Kui emal või isal on glaukoom, suureneb inimese haigestumisoht kolm kuni viis korda. Kui aga glaukoomi põeb vend või õde, siis suureneb oht viis kuni seitse korda.”

Dr Kevin Greenidge Ameerika Ühendriikide Glaukoomiühingust toob välja teisigi riskitegureid: „Lase silmi igal aastal kontrollida, kui oled vanem kui 45-aastane ja sul on aafrika päritolu või kui sul on mõni järgnevatest riskiteguritest: glaukoomi esinemus suguvõsas, lühinägevus, diabeet, varasem silmavigastus või kui sa tarvitad korrapäraselt kortisoon- või steroidühendeid.” Glaukoomiühing  soovitab inimestel ka siis, kui need riskitegurid puuduvad ning kui nende vanus on alla 45 aasta, kontrollida iga nelja aasta järel, kas silmades pole glaukoomi. Üle 45 aasta vanustel inimestel tuleks silmi kontrollida iga kahe aasta järel.

Ravi ja kontroll

Glaukoomi ravimiseks kasutab Paul kord päevas spetsiaalseid silmatilku. Ta sõnab: „Need tilgad takistavad sisevedeliku tekkimist silmamunas.” Lisaks on Paul saanud laserravi, mille käigus „tehti 10 tillukest avaust silma sisevedeliku loomulike äravooluteede piirkonda silma eesosas”. „Kui mu esimest silma laseriga raviti, olin üsna pingul ja närviline, see aga vaid võimendas mu halba enesetunnet. Ent kui mõni päev hiljem mu teist silma raviti, teadsin, mis mind ees ootab. Olin lõdvestunum ning enne, kui ma arugi sain, oli arst operatsiooni lõpetanud.” Tänu ravile on Pauli silmade siserõhk stabiliseerunud.

Paul on optimistlik. Ta ütleb: „Mu silmade võrkkest on vaid kergelt kahjustunud ning ma võin olla tänulik, et perifeerne nägemine on mul veel täiesti alles. Kui ma ei unusta oma igapäevaseid silmatilkasid, on lootust, et asi nii jääbki.”

Kas ehk ei ohusta see nägemise röövija salamisi sindki? Kui sinu silmi pole veel kordagi glaukoomi suhtes kontrollitud – ja eriti kui kuulud mõnda riskirühma –, oleks tark paluda arstil teha glaukoomiuuring. Dr Goldberg ütleb, et „õigeaegse ja kohase raviga saab glaukoomikahjustusi tõhusalt ennetada”. Jah, selle nägemise röövija plaanid saab luhta ajada!

[Kast/pilt lk 26]

Glaukoomioht on suurem juhul, kui

● ollakse aafrika päritolu

● suguvõsas esineb glaukoomi

● põetakse suhkurtõbe

● ollakse lühinägelik

● tarvitatakse regulaarselt ja pikka aega kortisooni või steroide, mida sisaldavad mõningad salvid ja pihustatavad astmaravimid

● silm on saanud viga

● ollakse vanem kui 45-aastane

[Pilt]

Silmade regulaarne kontroll aitab vältida tõsiseid nägemiskahjustusi

[Joonis/pildid lk 25]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

AVATUD NURGA GLAUKOOM

Sarvkest

Iiris

Silmalääts

Võrkkest

Pimetähn on paik, kus närvikiud koonduvad nägemisnärviks

Nägemisnärv edastab ajju nägemisimpulsse

Ripskeha toodab silmanestet

1 Vesivedelik on silmaläätse, vikerkesta ja sarvkesta taga olevat kambrit toitev läbipaistev vedelik. See ei ole sama mis silma välispinda niisutavad pisarad

2 Põrkkoe kaudu toimub silma sisevedeliku äravool

3 Kui põrkkude on umbunud või kokku pressitud, tõuseb silma siserõhk

4 Rõhu tõustes kahjustuvad silmapõhjas paiknevad tundlikud närvikiud, põhjustades glaukoomi või nägemise halvenemist

[Pildid lk 25]

Pimetähn

Vaateväli

NORMAALNE NÄGEMINE

GLAUKOOMI ALGSTAADIUM

KAUGELEARENENUD GLAUKOOM

[Allikaviide]

Fotod pimetähnidest: Courtesy Atlas of Ophthalmology