Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuidas peaks kohtlema eakaid?

Kuidas peaks kohtlema eakaid?

Piibli seisukoht

Kuidas peaks kohtlema eakaid?

VIIMASE 60 aasta suurima kuumalaine tõttu suri 2003. aasta suvel üle terve Euroopa tuhandeid inimesi. Enamik neist olid eakad. Mõned olid üksi jäetud, kuna sugulased olid läinud puhkusele. Teised olid väidetavalt järelevalveta jäänud, kuna haigla- või hooldekodupersonal oli üle töötanud. Ajaleht „Le Parisien” teatas, et ainuüksi Pariisis leiti 450 surnukeha, mida ükski sugulane otsima ei tulnud. „Milline peab küll meie olukord olema, et unustame oma isa, ema ja vanavanemad?” küsis ajaleht, rääkides nendest inimestest, kes surid üksi ja nimetult.

Maailmas, kus üle 65-aastaste hulk kasvab iga kuu pretsedenditult 795 000 võrra, on eakate vajaduste eest hoolitsemine muutunud üheks tänapäeva suurimaks mureks. „Kogu maailmas kasvab vanade inimeste osakaal enneolematul määral ning me peame osutama suurt tähelepanu sellele, kuidas riigid reageerivad vananemisega seotud probleemidele ja vanurite olukorrale,” ütles USA rahvaloendusbüroo demograafiaprogrammide asedirektor Nancy Gordon.

Meie Looja tunneb samuti huvi eakate vastu. Oma Sõnas Piiblis annab ta meile juhendid, kuidas neid tuleks kohelda.

Austus eakate vastu

Moosese kaudu antud Jumala Seadus õhutas eakaid austama. Seadus ütles: „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au!” (3. Moosese 19:32). Sõnakuulelikud jumalateenrid pidid eakate ees üles tõusma 1) lugupidamisest vanema inimese vastu ja 2) tõendina nende aukartusest Jumala ees. Eakatesse tuli seega suhtuda austusega ja neid tuli pidada väärtuslikuks (Õpetussõnad 16:31; 23:22).

Kuigi tänapäeval pole kristlased Moosese Seaduse all, väljendavad selle põhimõtted Jehoova mõtteid ja eelistusi, jätmata mingit kahtlust selles, et ta suhtub eakatesse suure lugupidamisega. Neid põhimõtteid mõistsid ka esimese sajandi kristliku koguduse liikmed. Ülestähendused selle kohta on kirjas Piiblis apostlite tegude raamatus. Jeruusalemma kristlaste hulgas oli sel ajal puudustkannatavaid leskesid. Ilmselt olid nii mõnedki neist eakad. Apostlid määrasid koguduses seitse „meest, kellel on hea tunnistus” pidama koguduses vajalikku ametit, hoolitsemaks selle eest, et neil naistel oleks korralikult igapäevane toit laual (Apostlite teod 6:1–7).

Apostel Paulus rakendas põhimõtet „hallpea ees tõuse üles” ka kristlikus koguduses. Ta ütles endast nooremale kristlikule ülevaatajale Timoteosele: „Vana meest ära sõitle valjusti, vaid manitse teda kui isa, ... vanemaid naisi kui emasid” (1. Timoteosele 5:1, 2). Kuigi noorel Timoteosel oli teatud määral autoriteeti vanemate kristlaste üle, ei tohtinud ta ühtegi vanemat meest halvustada, vaid pidi suhtuma temasse austavalt kui isasse. Samasuguse austusega pidi ta suhtuma ka vanematesse naistesse koguduses. Apostel Paulus lausa manitses Timoteost hallpea ees üles tõusma ning seda põhimõtet peavad järgima kõik kristliku koguduse liikmed.

Loomulikult ei vaja jumalakartlik inimene mingit seadusandlust selle kohta, et kohelda eakaid väärikalt ja lugupidavalt. Vaadelgem Piiblist Joosepi eeskuju, kes ei pidanud paljuks tuua oma eakas isa Egiptusesse, päästes nõnda 130-aastase Jaakobi laiaulatuslikust näljahädast. Kui Joosep pärast paarikümmet aastat oma isaga taas kohtus, „siis ta langes temale kaela ja nuttis kaua tema kaelas” (1. Moosese 46:29). Juba kaua enne seda, kui iisraellaste keskel sai seaduseks kohelda eakaid kaastundlikult ja sügava lugupidamisega, järgis Joosep seda Jumala seisukohta.

Ka Jeesus pidas oma teenistuse ajal eakatest lugu. Ta mõistis rangelt hukka religioonijuhid, kes õigustasid seda, et jätsid usutraditsioonide pärast eakad vanemad hooletusse (Matteuse 15:3–9). Samuti hoolitses Jeesus armastavalt oma ema eest. Ise piinapostil vaeveldes jättis ta ema oma armsa apostli Johannese hoolde (Johannese 19:26, 27).

Jumal ei hülga oma ustavaid teenijaid

Laulukirjutaja palvetas: „Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb!” (Laul 71:9). Jumal ei heida ära oma ustavaid teenijaid, isegi kui nad ise võivad tunda, et neist pole enam mingit kasu. Laulik ei tundnud end Jehoovast hüljatuna, vaid tunnistas vajadust loota Loojale seda enam, mida vanemaks ta sai. Jehoova vastab sellistele ustavatele ja toetab neid terve elu (Laul 18:26). Tihtilugu saab sellist toetust kaaskristlaste kaudu.

Ülaltoodut silmas pidades on selge, et kõik, kes soovivad austada Jumalat, peavad austama ka eakaid, kes on meie Loojale väga kallid. Kuna meid loodi tema näo järgi, suhtugem hallpeadesse alati nii nagu Jumal (Laul 71:18).

[Pilt lk 23]

Kristlased kohtlevad eakaid austuse ja lugupidamisega