Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kui oluline on lapse kasvatamine

Kui oluline on lapse kasvatamine

Kui oluline on lapse kasvatamine

SEE, mida inimene lapsepõlves õpib või ei õpi, võib mõjutada tema hakkamasaamist tulevikus. Mida siis vanematel oleks tarvis oma laste heaks teha, et neist kasvaksid tasakaalukad ja hästi toime tulevad täiskasvanud? Vaadelgem, millistele järeldustele on jõutud viimastel aastakümnetel tehtud teaduslikele uuringutele tuginedes.

Sünapside roll

Tänu edusammudele arvutitehnoloogia rakendamisel aju-uuringutes on teadlastel võimalik uurida aju arengut põhjalikumalt kui kunagi varem. Sellistest uuringutest ilmneb, et varane lapsepõlv on tähtis aeg, mil arenevad välja aju funktsioonid, mis on vajalikud informatsiooni töötlemiseks, emotsioonide normaalseks väljendamiseks ja hea keeleoskuse omandamiseks. „Varastel eluaastatel moodustuvad aju juhteteed erakordselt kiires tempos, sealjuures kujuneb ajustruktuur välja geneetilise informatsiooni ja keskkonnastiimulite pideval vastastikmõjul,” märgib ajakiri „The Nation”.

Teadlaste arvates moodustub suurem osa neist juhteteedest ehk sünapsidest esimestel eluaastatel. Just sel ajal „kujunevad väikelapsel välja neuraalühendused, mis määravad tulevikus tema intelligentsuse, eneseteadvuse, usalduse ja õpimotivatsiooni”, väidab lapse arengu spetsialist dr Thomas Berry Brazelton.

Mõne esimese aastaga kasvab lapse aju nii suuruse, struktuuri kui ka talitluse osas ülikiiresti. Rikkalikult stimulatsiooni ja õpikogemusi pakkuvas keskkonnas lisanduvad sünaptilised ühendused kiiresti, nii et ajus moodustub neuraalsete juhteteede laiaulatuslik võrgustik.

Need juhteteed teevadki mõtlemise, õppimise ja arutlemise võimalikuks.

Ilmselt on nii, et mida enam stiimuleid väikelapse aju saab, seda enam närvirakke aktiveerub ja nendevahelisi ühendusi tekib. Huvitav on see, et selline stimulatsioon pole oma laadilt pelgalt intellektuaalne – faktide, kujundite või keele tutvustamise tulemus. Teadlased on leidnud, et vajalik on ka emotsionaalne stimulatsioon. Uuringud näitavad, et väikelastel, keda ei kallistata ega puudutata ning kellega ei mängita ja kelle tundeelu jäetakse unarusse, moodustub neid sünaptilisi ühendusi vähem.

Kasvatus ja võimed

Lapse sirgudes leiab aset nii-öelda kärpimine. Paistab, et organism heidab ebavajalikuna tunduvad sünaptilised ühendused kõrvale. See võib lapse võimetele sügavat mõju avaldada. „Kui laps ei saa õiges vanuses õigeid stiimuleid, jäävad neuroloogilised juhteteed korralikult välja arenemata,” ütleb aju-uurija Max Cynader. Dr J. Fraser Mustard väidab, et tagajärjeks võib olla madalam IQ, puudulikud verbaalsed ja matemaatilised võimed, terviseprobleemid täiskasvanueas ja ka käitumisraskused.

Tundub niisiis, et inimese elule täiskasvanuna võivad väikelapseaastate kogemused avaldada otsustavat mõju. Tema varase lapseea kogemused võivad mõjutada seda, kas ta on vastupidav või nõrk, kas ta on omandanud abstraktse mõtlemise võime või mitte ning kas ta on empaatiline või mitte. Seega on vanemate osa erakordselt tähtis. „Varase eluea kogemuse olulisimaid aspekte on hell vanemlik hoolitsus,” mainib üks lastearst.

Selles ei tundu olevat midagi keerulist. Hoolitse oma laste eest ja hoia neid ning neil läheb kõik hästi. Kuid vanemad teavad, et kahjuks pole sugugi alati kerge mõista, kuidas laste eest õigesti hoolitseda. Ilmselt ei tule tõhus vanemlik hoolitsus intuitiivselt.

Üks uuring näitas, et 25 protsenti küsitletud vanematest ei teadnud, kas nende hoolitsus ergutab või pidurdab lapse intelligentsust, enesekindlust ja õpihimu. Seetõttu tõstatuvad küsimused: milline on parim lapse võimete arendamise viis? Kuidas luua õiget atmosfääri? Vaadelgem seda.

[Pilt lk 6]

Üksi ja stimulatsioonita jäetud väikelapsed võivad arengus maha jääda