Vaatleme maailma

Kas aju ülekoormus?

Mõningad teadlased väidavad, et „paljude asjade ühel ja samal ajal tegemine on ajule liiga koormav”, teatab Kanada ajaleht „Toronto Star”. Uuringud osutavad sellele, et mitme ülesande samaaegne täitmine toob kaasa tõhususe languse, vead ja isegi haigestumise. Näiteks võib see põhjustada „mälu nõrgenemist, seljavalu, vastuvõtlikkust külmetushaigustele, seedehäireid ning koguni hamba- ja igemekahjustusi”. USA Riikliku Tervishoiuinstituudi uuringutest ilmneb, et erisuguste ülesannete täitmisel aktiveeruvad inimesel eri ajupiirkonnad. Kui aga püüda teha korraga kahte või enamat asja, näiteks mobiiltelefoniga rääkida ja samal ajal ka autot juhtida, „hakkab aju end tegelikult välja lülitama”, ütleb Emory ülikooli neuroloog dr John Sladky. „Aju mitte ainult ei suuda seda teha, vaid ka keeldub seda tegemast.” Teadlaste sõnul peaksid inimesed tempot aeglustama ja leppima faktiga, et aju ei suuda teha kõike seda, mida nad teda tegema panna tahavad.

 Leitud on uued kalaliigid

Venezuelas Caura jõe basseini uurinud teadlased andsid hiljuti teada, et „avastatud on kümme uut kalaliiki”. Nende seas on tilluke „erepunase sabaga” kala, „kombitsatega säga” ja „nii puuvilja kui liha sööv piraaja”, kirjutab Venezuela ajaleht „El Universal”. Seda peaaegu puutumatut troopiliste metsade ja veelahkmete piirkonda iseloomustatakse kui planeedi üht rikkaimat ja bioloogiliselt mitmekesiseimat paika. Teadlased püüavad valitsust veenda kaitsma seda ala, sest seda ohustab maaviljelus, kalandus, elamuehitus, kaevandamine ja võimalik hüdroelektrijaamade rajamine.

Stress arsti ooteruumis

„Saksa patsientidel tuleb enne arsti juurde pääsemist keskmiselt 48 minutit ooteruumis oodata. Mõningad neist ootavad tunduvalt kauem,” kirjutab ajakiri „Psychologie Heute”. Ärijuhtimise, -analüüsi, -konsultatsiooni ja -strateegia instituudi uuring, millesse oli kaasatud 610 arsti, näitas „patsientide tõsist rahulolematust olukorraga”. Seal, kus arstid ei võtnud probleemi lahendamiseks midagi ette, „kahanes alaliste patsientide arv aastaga 19 protsenti”, öeldakse teates. Ülerahvastatud vastuvõttudel oli nii arstide kui ka nende abiliste stressitase tunduvalt kõrgem kui teistes kabinettides ning töö efektiivsus kolmandiku võrra madalam. Pealegi tegid abilised kaks korda enam vigu.

Hämar piir õige ja vale vahel

„Peaaegu iga neljas austraallane möönis, et ta varastab töökohalt kirjatarbeid,” kirjutab Sydney „The Sun-Herald”. Enam kui 2000 kontoritöötaja küsitlusest selgus, et töökohas üldlevinud kommete hulka kuulub ka kolleegide personaalse info uurimine, Interneti kasutamine töö ajal isiklikel eesmärkidel, piraattarkvara laadimine tööarvutisse ning asutuse tarkvara kodus kasutamine. „Paljudel inimestel on piir õige ja vale vahel üpris hämaraks muutunud,” tõdes küsitlust organiseerinud Garie Dooley.

Kas loomamatused tuleks maksustada?

Üks Jaapani budistlik tempel esitas maksuameti vastu kohtusse hagi, väites, et lemmikloomade matustelt, tuhastamiselt ja tuha säilitamiselt saadav sissetulek peaks olema maksuvaba, annab teada Jaapani ajaleht „IHT Asahi Shimbun”. Maksuamet väitis, et lemmikloomade tuhastamine ja usulised talitused on „lepinguline äri” ning tuha säilitamine templis on „laoteenus”. Tempel seevastu väidab, et „mälestusteenistus on religioosne akt eesmärgiga leinavate loomaomanike kurbust leevendada ning loomade hingi lepitada”, ilma et kasumit silmas peetaks.

Vähem lennuõnnetusi

Aastal 2003 oli maailma lennuõnnetuste arv madalaim alates 1950. aastatest, mil neid registreerima hakati, teatab ajakiri „Flight International”. Surmasaanute arv 702 oli madalaim alates 1990. aastast, olgugi et sellest ajast on lennureise lisandunud 40 protsendi võrra. Londoni „The Daily Telegraph” kirjutab, et ohutuse üldise paranemise ühe põhjusena tuuakse ära selliste õnnetusjuhtumite vähenemine, kus lennuk navigatsioonivea tõttu mingit kõrgemat ala rammib. Väidetavasti on oma osa selles ka uutel maapinnaseire hoiatussüsteemidel, kuigi seda tehnoloogiat iseloomustatakse kui „sugugi mitte eksimatut”. Paljudel vanematel lennukitel pole selliseid süsteeme.

Mõrusool päästab rasedad

Lihtne odav ravi epsomiidi ehk mõrusoolaga võib vähendada rasedate surmaga lõppevate komplikatsioonide arvu poole võrra, selgitab Londoni „The Times”. Eklampsia, kõrgest vererõhust tingitud ohtlik krampe põhjustav haigusvorm, tapab aastas enam kui 50 000 naist ja veel sündimata last. Ehkki Ameerika Ühendriikides on eklampsiaks areneda võiva preeklampsia raviks juba aastaid tilguti või süstide vahendusel mõrusoola manustatud, pole see enamikus maades kuigi laialdast tarvitamist leidnud. Seetõttu otsustas Inglismaal asuva Oxfordi Teadusliku Terviseinstituudi rahvusvaheline arstiderühm „testida mõrusoola tõhusust 33 riigis 10 000 naise puhul”, kirjutab „The Times”. „Katse lõpetati kolme aasta pärast, sest oli saanud selgeks, kui tõhus see ravi on. Kui preeklampsiat põdevate naiste puhul kasutati mõrusoola, kahanes krambioht 58 protsenti, surmaoht aga 45 protsenti.” Ravi „maksab kõigest neli ja pool dollarit naise kohta, mistõttu see on kättesaadav ka arengumaade naistele”.

Teismeliste söömisharjumused

„Murettekitavalt palju teismeeas koolitüdrukuid jätab lõuna söömata hirmust saledat figuuri kaotada ja soovist modellide ja popstaaridega sarnaneda,” tõdeb Londoni „Daily Telegraph”. Suurbritannia koolide terviseedenduse ameti uuringust, mis hõlmas 300 000 õpilast, selgus, et rohkem kui 40 protsenti 14–15-aastastest tütarlastest „läheb kooli hommikusööki söömata. Võrreldes 1984. aastal saadud andmetega on kodunt söömata lahkujate arv peaaegu kahekordistunud”. Ka nende arv, kes lõuna söömata jätavad, oli tõusnud 2 protsendilt 1984. aastal 18 protsendini 2001. aastal. Kuna suurenenud on risk, et õpilastel võib areneda söömishäire, nagu anoreksia ja buliimia, kutsutakse tütarlastekoolide juhte üles jälgima oma õpilaste kehakaalu. Ka poisid on hakanud dieedipidamise vastu suuremat huvi ilmutama. Neist soovib kaalus alla võtta 31 protsenti 12- ja 13-aastaseid ning 25 protsenti 14- ja 15-aastaseid. Varem olid need näitajad vastavalt 26 ja 21 protsenti.