Korea rahvarõivas hanbok

„Ärgake!” Lõuna-Korea korrespondendilt

KOREALASTELE on rõivad rohkem kui kehakate. Üks näide sellest on traditsiooniline korea kostüüm, mida kutsutakse hanbok’iks.

Omapärane lõige

Hanbok koosneb omapäraste proportsioonidega boolerolõikega pluusist ja pikast seelikust. * Mõnikord on seelik pluusist isegi neli korda pikem ja tänu sellele näib isegi lühikesekasvuline naine sihvakam.

Hanbok’il on pehmed ja lihtsad jooned. Pluusi varrukad on lopsakad ja avarduvad ning rinna kohalt kellukesekujuliselt laienev seelik langeb elegantselt maani. Rinnajoont rõhutab omapärane lehv, mille kaks otsa on nii pikad, et ulatuvad pluusi rinnaesiselt peaaegu pahkluudeni. Paljudel hanbok’kidel on varrukaotstel, kaelusel ja ka seelikul kaunid geomeetriliste ja lillornamentidega tikandid. Nii hanbok’i proportsioonid, lõige kui ka värvid teevad sellest tõeliselt elegantse rõiva.

Mitmekülgne rõivas

Peale selle, et hanbok on ilus, on see ka praktiline. Kuna hanbok’ke valmistatakse tavaliselt looduslikust materjalist, saab neid kanda aasta ringi. Näiteks hanbok’id, mis on valmistatud taimsest kiust – ramjeest või kanepist –, lasevad hästi õhku läbi, ja nii ei hakka suvel palav, kuigi see rõivas katab kogu keha. Teised hanbok’i materjalid aitavad aga kehasoojust talletada, mistõttu neist saab teha häid talveriideid.

Peale selle on hanbok ka mugav. Mugavus pole aga tingitud moest,  vaid sajanditetagusest praktilisest vajadusest, sest siinsetel aladel kasutati väga palju hobuseid. Ajakiri „Culture & I” märgib: „Selline rõivastus osutus kohaseks külmas kliimas ning jahipidamisel ja rändava eluviisi puhul.” Niisiis pidasid korea ratsanikud liigutusvabadust piiravat rõivastust ebasobivaks. Jah, seda mugavat rüüd kandvad tänapäeva korealased on tänu võlgu oma esivanematele.

Üks huvitav joon hanbok’i juures on ka värvuste kasutamine sümboolsetel eesmärkidel, mis põhineb väga vanadel traditsioonidel. Minevikus kandsid valitsevasse klassi kuuluvad inimesed tihtipeale säravates värvides, talupojad aga enamasti valgeid rõivaid. Vallalisi naisi võis ära tunda kollase-punase värvikombinatsiooni järgi, abielunaise hanbok’i värvid aga kajastasid tema mehe sotsiaalset seisundit. Tänapäeval on pruudi emal kombeks pulmas roosat, peigmehe emal aga helesinist hanbok’i kanda. Nii on tõesti kergem aru saada, kes on kes.

Hanbok tänapäeval

Pärast Korea sõda (1950–1953) leidis riigis aset moderniseerimine. Nii läks hanbok seitsmekümnendatel aastatel moest ja selle asemel hakati kandma läänepäraseid riideid. Rõivas, mida kunagi kanti iga päev, võeti kapist välja üksnes pulmade või muude pidulike ja tähtsate sündmuste puhuks.

Viimasel ajal on hanbok siiski uuesti moodi läinud. Näiteks püüti 1996. aastal hanbok’ki taas populaarseks muuta sel teel, et iga kuu esimene laupäev kuulutati „hanbok’i kandmise päevaks”. Rõivatootjad on toonud turule uusi hanbok’ke, mis on just noortele mõeldud. Vanade traditsioonide juurde tagasipöördumine näib inimesi tõepoolest emotsionaalselt rahuldavat, sest moodne hanbok on väga populaarseks muutunud. Praegusel ajal, mil paljud moed rõhutavad sensuaalsust, on värskendav näha nii kena ja sündsat rõivast, nagu seda on hanbok. (1. Timoteosele 2:9.)

[Allmärkus]