Nairobi – „jahedate vete paik”

„ÄRGAKE!” KENYA-KORRESPONDENDILT

„Lage, märg ja tuuline maa-ala, kus puudub igasugune inimasustus. Tuhandete kõikvõimalike metsloomade elupaik. Ainsaks märgiks inimese harva viibimise kohta selles paigas oli soise tasandiku äärt mööda kulgev vana karavanitee.” („THE GENESIS OF KENYA COLONY”)

NEED sõnad kirjeldavad rohkem kui sajandi tagust Nairobit, mil selle elanikeks olid lõvid, ninasarvikud, leopardid, kaelkirjakud, mürkmaod ja paljud teised metsloomad. Vaprad masaid tõid oma kallid kariloomad sealse jõe kosutava vee äärde, mis on iga rändrahva armastatumaid paiku. Masaid kutsusid seda jõge Uaso Nairobi’ks (’külm vesi’) ja seda kohta Enkarre Nairobi’ks (’jahedate vete paik’), andes seega nime alale, mis muutis hiljem täielikult Kenya ajalugu.

 Tähtsat rolli Nairobi arengus mängis Kenya raudtee ehk omaaegse nimega „hullumeelse ekspressi” ehitamine. * 1899. aasta keskpaigaks oli rajatud 530 kilomeetri pikkune raudteelõik rannikulinnast Mombasast kuni Nairobini. Ehitustöölised kannatasid parasjagu kuulsate „Tsavo inimsööjate” ehk lõvide rünnakute tagajärgede all. Kaks lõvi olid tapnud palju nende töökaaslasi ning lisaks sellele seisis tööliste ees raske riftioru maastiku ületamine. Kuna raudtee pidi tungima veelgi kaugemale sisemaale, ei peetud Mombasat enam kõige sobivamaks peajaama asupaigaks. Selle asemel valiti tööliste puhkepaigaks ja ehitusmaterjalide sisemaadepooks hoopis Nairobi, hoolimata selle vaenulikust ümbrusest. See otsus aitas kaasa sellele, et Nairobist sai hiljem Kenya pealinn.

20. sajandi alguses valiti Nairobi äsjarajatud Ida-Aafrika protektoraadi (Kenya tolleaegne nimetus) halduskeskuseks. Eelnevad planeeringud oleksid aidanud linna arengule kaasa, kuid nende puudumisel kerkis raudteejaama ümber risti-rästi ülepeakaela tehtud ehitisi puidust, profiilplekist ja muudest kohalikest materjalidest. Sellisel kujul nägi Nairobi välja rohkem hurtsiklinna kui tulevase rahvusvahelise keskusena. Nende väheste hoonete puhul, mis 20. sajandi hakul Nairobisse ehitati, ei osanud keegi niisugust võimalust silmas pidada. Lisaks kujutasid endast ikka veel pidevat ohtu linna läheduses ringi luusivad metsloomad.

Peagi nõudsid uuelt asunduselt oma lõivu haigused. Katkuepideemia puhkemine oli uutele halduritele esimene tõeline katsumus. Millist kiiret abinõu nad rakendasid? Nakkuse levikule piiri panemiseks põletati katkused linnapiirkonnad maatasa. Järgmise poole sajandi jooksul vabanes Nairobi tasapisi oma näotust minevikust ning edenes jõudsalt Ida-Aafrika kaubanduslikuks ja sotsiaalseks keskuseks.

Kuidas nüüdisaegne linn arenes

Umbes 1700 meetri kõrgusel üle merepinna asuvalt Nairobilt avaneb ümbrusele muljetavaldav vaade. Selgetel päevadel võib siit vaevata silmata kahte Aafrika olulisimat orientiiri. Põhja poole jääb 5199-meetrine Kenya mägi, mis on oma kõrguselt riigi esimene ja Aafrika teine mäetipp. Kaugel lõunas Kenya-Tansaania piiril paistab Aafrika kõrgeim, 5895-meetrine Kilimanjaro mäetipp. Lume ja jää aastaringne püsimine ekvaatori lähedal asuval Kilimanjarol pakkus 150 aastat tagasi Euroopa geograafidele ja maadeuurijatele suurt huvi.

Rohkem kui 50 viimase aasta jooksul on Nairobi teinud läbi tohutu muutuse. Linna kasvust annab tunnistust selle pidevalt muutuv siluett. Praegused troopilistes loojanguvärvides sädelevad klaasist ja terasest ehitatud imposantsed kõrghooned pakuvad  meeldejäävat vaatepilti. Nairobi kesklinna äripiirkonnas viibijal võib olla raske uskuda, et kõigest sada aastat tagasi luusisid selles samas paigas ringi metsloomad, mistõttu inimesel oli siin lausa ohtlik viibida.

Aja jooksul kõik see aga muutus. Nairobisse toodi eksootilisi taimi, sealhulgas kauneid bugenvilleasid, õitsvaid jakarandasid, kiirekasvulisi eukalüpte ning akaatsiaid. Nõnda muutusid endised tolmused teed aegamööda puudega palistatud alleedeks, mis kuumal perioodil jalakäijatele veel siiani varju pakuvad. Kesklinna lähedal asuva botaanikaaia dendraariumis leidub vähemalt 270 puuliiki. Seega on mõistetav, miks üks kirjanik kirjutas Nairobi kohta, et see „näeb välja, nagu oleks see ehitatud otse loodusliku metsa keskele”. Lopsakas taimestik on aidanud palju reguleerida Nairobi meeldivaid temperatuure – siinseid sooje päevi ja jahedaid öid.

Kultuuride sulatusahi

Nairobi on toiminud otsekui vägeva magnetina, tõmmates enda poole suure hulga inimesi. Praeguseks ulatub linnaelanike arv üle kahe miljoni. Raudtee valmimine oli üheks suureks tõukejõuks, mis pani inimesi siia piirkonda kolima. Ehitusel osalenud indialased otsustasid kohapeale jääda ja rajasid siin ettevõtteid, mis kasvasid ja laienesid üle terve maa. Nendele järgnesid teised ettevõtjad Austraaliast, Kanadast ja mitmelt Aafrika maalt.

Nairobi on otsekui eri kultuuride sulatusahi. Tänavail võib kohata lehviva sariga indialannat suundumas ostukeskusesse, pakistani inseneri tormamas ehitusplatsile, korrektses rõivastuses hollandi stjuardessi registreerimas end sisse ühte linna hotelli või siis jaapani ärimeest kiirustamas tähtsale ärilisele kokkusaamisele, mis toimub tõenäoliselt Nairobi kasvaval börsil. Lisaks neile võib näha kohalikke elanikke bussipeatustes ootamas, kioskites, turgudel ja poodides äri ajamas või siis tööl kontorites ja paljudes Nairobi tööstusettevõtetes.

Huvitav, et vaid väheseid linnas elavaid kenyalasi võib nimetada ehtsateks „nairobilasteks”. Enamik on tulnud siia maa muudest piirkondadest  n-ö paremaid söödamaid otsima. Üldjoontes on Nairobi elanikud sõbralikud ja külalislahked. Vahest seepärast on see linn saanud paljude ülemaailmsete ja regionaalsete organisatsioonide võõrustajaks. Näiteks asub Nairobis ÜRO Keskkonnaprogrammi peakorter.

Mis inimesi siia tõmbab?

Kenya on tohutult mitmekesise metsiku loodusega maa. Siinsed paljud rahvuspargid ja reservaadid meelitavad endiselt aasta ringi tuhandeid turiste ligi. Sageli on Nairobi nendesse korraldatavate ekskursioonide lähtekohaks. Ent lisaks sellele on Nairobi ka ise turistide üks sihtpunkte. Vaid väga vähestes maailma linnades uitavad loomad otse nende piirialal ringi. Kesklinnast vähem kui kümne kilomeetri kaugusel asuv Nairobi rahvuspark on lausa külastajate paradiis. * Siin võib endisi Nairobi elanikke oma silmaga näha. Loomi lahutab inimasustusest vaid traattara. Veel alles nii hiljuti kui 2002. aasta septembris püüti ühest Nairobi kodu elutoast kinni täiskasvanud isane leopard, kes oli sinna lähedalasuvast metsast eksinud.

Kesklinnast mõneminutise jalutuskäigu kaugusel asub Nairobi muuseum. Seda külastab iga päev sadu inimesi, et uurida Kenya põnevat ajalugu. Muuseumis tegutsev madude park on koduks paljudele roomajaliikidele. Seal elav krokodill ei lase end külastajate pilkudest üldsegi häirida. Ka tema naaberelanik kilpkonn paistab ümbritseva sagina taustal oma aeglastest liigutustest hoolimata täiesti liikumatu olevat. Pargi peamised elanikud on aga muidugi maod, nagu kobrad, püütonid ja rästiklased. Selliste olendite keskel tasub igal juhul tähele panna silti „Ettevaatust, mürgised maod!”.

Teistsugune vesi

Kuigi jõgi, millele Nairobi linn oma nime võlgneb, voolab ikka edasi, saastavad selle vett linna ja tööstuse heitveed, mis on nii tavaline paljudes kiirelt arenevates linnades. Siiski on Nairobi elanikud juba aastaid saanud „vett” hoopis kõrgemast allikast. See on Piibli eluandev sõnum, mida õpetavad Jehoova tunnistajad (Johannese 4:14).

Aastal 1931, tükk aega enne seda, kui Nairobi omandas oma praegused mõõtmed, külastasid Kenyat kaks venda Lõuna-Aafrika Vabariigist Gray ja Frank Smith, et levitada siin Piibli tõdesid. Nad alustasid oma teekonda Mombasast ja järgisid sama marsruuti mis raudteegi, trotsides vapralt paljusid ohtusid – magades mõnikord otse metsloomade läheduses. Nairobis õnnestus neil levitada 600 brošüüri ja veel muid piiblilisi väljaandeid. Praegu tegutseb Nairobi metropoli 61 koguduses ligikaudu 5000 Jehoova tunnistajat. Tänu koguduste koosolekutele, kokkutulekutele, piirkondlikele ja rahvusvahelistele konventidele on Nairobi elanikud Jehoova tunnistajate tegevusega tuttavaks saanud. Paljud on Piibli lootusesõnumit rõõmuga kuulda võtnud.

Helgem tulevik

„Tööstuslinnades napib sageli elamispindu ... Tehased saastavad õhku ja vett,” ütleb „Encyclopædia Britannica”. Nairobi pole selles suhtes erand. Ja kuna iga päev kolib siia maapiirkondadest uusi inimesi, need probleemid tõenäoliselt ainult süvenevad. Selliste raskuste käes alatasa vaeveldes võib Nairobi kergelt oma sära kaotada.

Õnneks on tulemas aeg, mil kõik inimesed võivad Jumala Kuningriigi alluvuses täiel määral elu nautida. Siis ei riku inimeste elu hädad, mis praegusajal linnaelu sedavõrd raskendavad (2. Peetruse 3:13).

[Allmärkused]

[Kaart lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Nairobi

[Pilt lk 18]

Kilimanjaro mägi

[Pilt lk 18]

Kenya mägi

[Allikaviide]

Duncan Willetts, Camerapix

[Pilt lk 18]

Turg

[Pilt lk 19]

Frank ja Gray Smith aastal 1931

[Pildi allikaviide lk 17]

© Crispin Hughes/Panos Pictures