Toimetulek terrorirünnakust põhjustatud traumaga

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

KÄESOLEVA aasta 11. märtsil raputas Madridi vali kärgatus – kolmes raudteejaamas plahvatasid kümme pommi. Samaaegselt neljas linnalähirongis toimunud rünnakutes hukkus üle 190 inimese ja sai haavata ligi 1800 inimest.

 Kuna pommid plahvatasid hommikusel tipptunnil, olid rongid inimesi pungil täis ja kaos oli kohutav. „Nägin, kuidas üks rongivagun lendas plahvatuse tagajärjel meetri kõrgusele,” räägib pealtnägija Aroa. „Kui väljusin vagunist, oli kogu ümbruskond nagu sõjapiirkond. On õudne näha sellist veresauna tegelikus elus.” Sellised kohutavad sündmused leidsid aset peaaegu üheaegselt nelja rongi kümnes vagunis. Terroristid olid jätnud rongivagunitesse lõhkeainega seljakotid ja kasutasid nende õhkamiseks mobiiltelefone.

Õnneks ei mäleta osa reisijaid läbielatud jubedaid sündmusi. Kuid sajad teised, kaasa arvatud Aroa, peavad elama nii füüsiliste kui hingeliste haavadega. „Plahvatus kahjustas tugevalt minu kuulmist,” ütles Aroa, „kuid peas keerlevad koledad pildid sellest sündmusest painavad mind veel enam.

Tänu sellele, et olen Jehoova tunnistaja, sain palju emotsionaalset toetust,” lisab Aroa. „Maailma eri paigust tulnud telefonikõned ja sõnumid tuletasid mulle meelde, et kuulun tõesti ülemaailmsesse vennaskonda. Lisaks aitab Piibel meil mõista, miks sellised metsikused juhtuvad. Selgitasin mõnele oma töökaaslasele, et Pühakirjas on ette kuulutatud, et „viimseil päevil” on inimesed toored ja südametud. Tundsin samuti, et täisajaline teenistus aitas suuresti mu valu leevendada.” (2. Timoteosele 3:1–3.)

Pedro oli nende paljude reisijate hulgas, kes said tõsiseid vigastusi. Ta seisis vaid nelja meetri kaugusel pommist, mis lõhkes tema vagunis. Plahvatus paiskas ta põrandale, ta sai peavigastusi ja tal tekkisid tõsised hingamisraskused. Pärast viit päeva intensiivravi palatis hakkas ta paranema. Teda külastasid paljud usukaaslased, kes teda julgustasid ja panid ka haigla personali imestama. Üks meditsiiniõde hüüatas: „Ma pole oma 26 tööaasta jooksul näinud kellelgi käivat nii palju külalisi ega kedagi, kes oleks saanud nii palju kingitusi!” Pedro kiitis aga omalt poolt haigla personali. „Nad olid imelised,” sõnas ta. „Tänu neile paranesin jõudsasti.”

Vigastatute hulgas oli palju immigrante, kes olid hiljaaegu kolinud Hispaaniasse. Kuubalane Manuel sai viga esimeses plahvatuses Atocha jaama lähedal ja teise plahvatuse tagajärjel kaotas ta meelemärkuse. „Lebasin platvormil pikali ja paanikas inimesed sõtkusid mu peal,” selgitab ta. „Kui ma jälle teadvusele tulin, oli mul kaks roiet murdunud ja jalg vigastatud, samuti olin ma ühest kõrvast täiesti kurt.

Päästetöötajad – politsei, kiirabi ja tuletõrjujad – olid hetkega õnnetuspaigas ja andsid meile parimat võimalikku abi,” lisab Manuel. „Nad teadsid täpselt, mida teha, ning nende tõhus tegutsemine ja professionaalsus aitas vähendada paanikat. Lisaks vajaliku arstiabi tagamisele olid nad mu vastu lahked ja kaastundlikud.”

Traumajärgne šokk

Manuelil on Aroa sarnaselt sügavaid hingehaavu. „Hiljuti tekkis mul rongi sisenedes paanikahoog,” tunnistab ta. „Pidin koheselt rongist väljuma. Suhtun ikka veel umbusklikult inimestesse, kes sisenevad ühistransporti seljakoti või millegi sarnasega. Võrreldes aga teiste inimestega, on mind palju rohkem aidatud, hoolimata sellest, et ükski minu pereliige ei ela Hispaanias. Mulle helistasid sõnasõnaliselt sajad Jehoova tunnistajad ja üks tunnistajate pere kutsus mind enda juurde paariks päevaks elama, et ma ei tunneks end üksinda. Ülemaailmse vennaskonna hindamatu toetus aitas mul rahuneda.”

Sergio polnud küll nende reisijate hulgas, kes said õnnetuses vigastada, kuid ta näeb siiski vaimusilmas iga päev seda kõike, mis teda õnnetuse ajal ümbritses. Üks pomm plahvatas tema ees olevas vagunis ja teine tema taga olevas vagunis. Manueli sarnaselt  on ta tänulik oma pere ja kaasusklike toetuse eest. „Tundsin end armastatuna ja see kinnitas mulle, et olen osa ühtsest vennaskonnast, kes hoolib kõigist oma liikmetest,” sõnas ta. „Kogesin pidevalt seda toetust ja paljud telefonikõned aitasid mul väljendada oma tundeid, mida mul on üldiselt raske teha.”

Mõned rongisolnud kogesid aga teistlaadi ärevust. Diego juhtus istuma ühe pommi kõrval neljast, mis ei lõhkenud. Ta sai rongist välja vigastamata. „Praegu tunnen end süüdi selles, et ei pakkunud vigastatutele oma abi,” tunnistab ta. „Paanika tõttu püüdsin koos sadade teiste inimestega nii kiiresti kui võimalik jaamast välja saada.”

Rongis toimunud plahvatuse tagajärjel sai Brasiiliast pärit noormees Ramón nii tugeva šoki, et ta ei suutnud paigast liikuda. Hoolimata sellest otsustas ta koos teiste tunnistajatega kaks päeva pärast rünnakut osaleda Kuningriigi hea sõnumi kuulutamises. Ramón kohtas ühte Portugalist pärit meest, kes rääkis talle, et otsib õiget religiooni. Ramón alustas selle mehega piibliuurimist ning see mees hakkas kohe kristlikel koosolekutel käima. „Teisi vaimselt aidates hakkab ka endal hulga parem,” täheldas Ramón.

Kõik õnnetuse ohvrid vajavad aega, et saada üle kehalistest ja hingelistest haavadest. Paraku me elame praegu ajal, mil keegi pole kaitstud arutute vägivallategude eest. Vaimsed väärtushinnangud aitavad kannatajatel küll traumaga toime tulla, kuid ainult Jumala Kuningriik suudab jäädavalt lõpetada sellised tragöödiad (Ilmutuse 21:3, 4).

[Kast/pildid lk 15]

VAIMNE JÕUD AITAB VAPUSTUSEGA TOIME TULLA

Manuel Suárez

„Kui ma šokis olin ja ootasin, et mind viidaks haiglasse, tuletasin meelde sõnu kirjakohas Õpetussõnad 18:10: „Jehoova nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju.” Need sõnad andsid mulle jõudu.”

Aroa San Juan

„Kui midagi sellist läbi elada, tunneb eriti selgelt, et me tõesti elame viimseil päevil ja et meil tuleb keskenduda vaimsetele väärtustele. Tunnen, et hakkan tänu täisajalisele teenistusele õnnetusest tasapisi toibuma.”

Fermín Jesús Mozas

„Hoolimata peavigastusest, õnnestus mul aidata ja lohutada mõnda kaasreisijat. Olen kindel, et jäin rahulikuks tänu ülestõusmislootusele, mille Jumal meile on andnud. See lootus annab jõudu sellistel hetkedel.”

Pedro Carrasquilla

„Intensiivravipalatis lebades tundsin rinnus tugevat valu ning mõtlesin korduvalt kirjakoha 1. Timoteosele 6:19 peale. Need sõnad innustavad meid koguma raudvara tuleviku jaoks, et võiksime saavutada tõelise elu. See salm tuletas mulle meelde meie paradiisilootust, mille Jumal on tõotanud neile, kes teda armastavad. Selle nimel me ju kõik pingutame.”

[Pilt lk 13]

Ülal: päästetöötajad hoolitsevad Atocha jaama lähistel raudtee ääres haavatute ja surijate eest

[Allikaviide]

Ülal: CORDON PRESS

[Pilt lk 13]

Paremal: kohapeale püstitatud mälestusmärk