Euroopa Inimõiguste Kohus toetab ema õigusi
Euroopa Inimõiguste Kohus toetab ema õigusi
„Ärgake!” Prantsusmaa-korrespondendilt
PRANTSUSMAAL Strasbourgis asuv Euroopa Inimõiguste Kohus otsustas 2003. aasta 16. detsembril, et Prantsusmaa kohus on diskrimineerinud Jehoova tunnistaja Séraphine Palau-Martínezi tema usu tõttu.
1996. aastal oli Séraphine saanud lahutuse oma mehest, kes oli ta kahe aasta eest hüljanud. Ema sai endale kahe lapse eestkoste õigused. Ent 1997. aastal, kui lapsed olid juba kolm ja pool aastat koos emaga elanud, keeldus isa neid pärast külastusperioodi ema juurde tagasi viimast. Séraphine jutustab: „Kui läksin lastele kooli vastu, et neid koju tuua, kutsus koolidirektor politsei. Mul lubati kohtuda oma lastega vaid politseiohvitseri juuresolekul, tagamaks seda, et ma ei räägi neile oma usust. Mind koheldi nagu kurjategijat. Mulle öeldi, et saan võtta lapsed enda juurde vaid siis, kui kirjutan alla avaldusele, kus kinnitan, et ei räägi neile ei Jumalast ega Piiblist ega võta neid kristlikele koosolekutele.”
Séraphine andis asja kohtusse. Ent 1998. aastal andis Nîmes’i apellatsioonikohus eestkoste õiguse laste isale. Kohus põhjendas oma otsust äärmise kriitikaga Jehoova tunnistajate väidetavate kasvatuspõhimõtete suhtes. Séraphine meenutab: „Mulle tegi väga haiget, et mind süüdistati lastele kahju tegemises, kuna ma soovin anda neile vaid parimat kasvatust – nimelt kristlikku kasvatust.”
Kui Prantsusmaa ülemkohus (Cour de Cassation) kinnitas apellatsioonikohtu otsust, viis Séraphine asja Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Kuue poolthäälega ühe vastu otsustas see kohus, „et [Prantsusmaa] apellatsioonikohus suhtus vanematesse hageja religioossete vaadete tõttu erapoolikult ... Selline vahetegemine on diskrimineerimine”. Kohus otsustas, et Prantsusmaa kohtute otsus ei põhine sellel, nagu ei oleks ema suuteline oma lapsi kasvatama – seda ei seatud kordagi kahtluse alla – ega ka otsestel tõenditel, vaid „Jehoova tunnistajate kohta käivatel käibetõdedel”. Sellise usulise diskrimineerimise ja Séraphine’i õiguste rikkumise tõttu otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et riik peab kaebajale maksma hüvitist ja kandma kohtukulud.
See otsus on kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu 1993. aasta juunikuu kohtuotsusega, mis ütles, et Austria on diskrimineerinud Jehoova tunnistaja Ingrid Hoffmanni tema usu tõttu. * „Prantsusmaa juriidiline ajakiri „La Semaine juridique” märgib, et „kooskõlas Hoffmanni kohtuasjas vastu võetud otsusega kinnitab ka see kohtuotsus, et vanemlike õiguste üle ei tohi mingil juhul otsustada vaid vanemate usulise kuulumise põhjal”. Séraphine’i advokaat teatas: „See on äärmiselt tähtis otsus, kuna selle kohtu kehtestatud kohtupraktika kaitseb järjepidevalt Jehoova tunnistajate vanemlikke õigusi erapooliku kohtuotsuse eest.”
Kui Séraphine’ilt, kes elab nüüd Hispaanias, küsiti, kuidas ta tunneb end pärast seda otsust, vastas ta: „Olen väga õnnelik ja tunnen kergendust. See, et mu lapsed võeti minult mu usu pärast ära ja ma ei kohtunud nendega viis aastat, oli kohutav katsumus, kuid Jehoova aitas mul seda taluda. Ma loodan, et see kohtuotsus aitab teisi, kellel on samasugune olukord.”
[Allmärkus]
^ lõik 7 Vaata „Ärgake!”, 8. oktoober 1993, lk 15, „Jehoova tunnistajad võitsid lapse eestkoste õiguse” (inglise keeles).
[Pilt lk 12]
Séraphine